11. nädala seminar - ÕPIK LK 273 testid, ÕPIK LK 275 ül 11.1 - 11.3, 11.5, 11.6 Kordamine kontrolltööks - testid. (0)

ÕPIK LK 273
TEST
T-11.2
Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill .
T-11.4
Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem.
T-11.7
Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse.
T-11.8
Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot.
SEST...
900 000 on turuväärtus
900 000 – 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta)
Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot.
ÕPIK LK 275
ÜLESANDED
Ü-11.1
Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta.
_ _ _ _

Ostu kajastamine
D: Frantsiis 500 000
K: Pangakonto 500 000

Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod)
D: Amortisatsioonikulu 25 000
K: Akumuleeritud kulum 25 000
Ü-11.2
Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi . Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu?
_ _ _ _
1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. (← 30 000 / 10)
3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 (← 30 000 – (3 * 3000))
Ü-11.3
Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara turuväärtus ostmise hetkel oli 14 miljonit eurot, kohustisi oli firmal 11 miljoni euro ulatuses. Arvutada goodwill ja teha raamatupidamiskanne Väikese Firma ostu kohta.
_ _ _ _
Vara reealne väärtus 14 mlj
Kohustisi 11 mlj
Puhasvara 3 mlj
Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot.
D: Vara 14 mlj
D: Goodwill 7 mlj
K: Kohustised 11 mlj
K: Pangakonto 10 mlj
Ü-11.5
Raadiojaam XYZ sai frantsiisi raadio lainepikkuse kasutamiseks seitsme aasta jooksul. Frantsiisi saamisega seotud kulutused (õigusabi, vormistamine, lõivud jne) moodustasid 98 000 eurot. Need kulutused kajastati 1.04.20X8 ainetu varaobjektina Frantsiis.
Teha frantsiisi amortiseerimiseks vajalikud raamatupidamiskanded majandusaasta lõpul 31.12.20X8 ja 31.12. 20X9
_ _ _ _
Ostu kajastamine:
D: Frantsiis 98 000
K: Arvelduskono 98 000
1.kasutsuaastal on 9 kuu kulu
20X8 – 10 500 kulu (9/12)
20X9 – 14 000 kulu (←saadud lineaarsel meetodil 98 000 / 7)
Ü-11.6
Farmaatsiatoodete valmistamise ja hulgimüügiga tegelev Farmaatsiafirma tehingute ja muude sündmuste kohta on teada järgmist:

4.01.20X9 soetati 1 500 000 euro eest patent Ravimi valmistamiseks.

9.02.20X9 müüdi patent, mille bilansiline väärtus oli 753 000 eurot, konkurendile 800 000 euro eest.

30.06.20X9 hakkas konkureeriv firma valmistama ravimit, mistõttu Farmaatsiafirma üks patent, mille bilansiline väärtus oli sel momendil 607 000 eurot, kaotas väärtuse.

31.12.20X9 kajastati goodwilli amortisatsioon 300 000 eurot

31.12.20X9 kajastati Ravimi valmistamiseks soetatud patendi amortisatsioonikulu.

Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat.
Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded.
_ _ _ _

D: Patent 1 500 000
K: Arvelduskonto 1 500 000

Patent 850 000 (← soetusmaksumus )
Akum.kulum 97 000
Neto 753 000
D: Arvelduskonto 800 000
D: Patendi akumuleeritud kulum 97 000
K: Tulum immateriaalse põhivara müügist 47 000
K: Patent 850 000

Patent 700 000 ise mõtlen välja suvaliselt
Akum.kulum 93 000
Neto 607 000
D: Patendi akumuleeritud kulum 93 000
D: Kadum immateriaalse põhivara likvideerimisest 607 000
K: Patent 700 000

D: amortisatsioon 300 000
K: Goodwilli akumuleeritud kulum 300 000

D: Amortisatsioon 300 000
K: Patendi akumuleeritud kulum 300 000
Aluseks 5 aastat, millal kuluks kannan (1 500 000 / 5 = 300 000)
KORDAMINE II

B – debiteeritakse kontot Kassa

A – debiteeritakse kontot Kadum valuutakursi muutumisest
B ja C ei ole näiteks üldse võimalikud

B – kuluna

B – lühiajalised finantsinvesteeringud

B – väärtpaberite maksumus müügihinnas – maakleritasu – väärtpaberite maksumus soetushinnas

D- kontraaktivakonto

B – 5000 eurot
Aluseks on ostjate tasumata arved
Väärtus-
vähend
D
K
4000
5000
S1 9000
Tuleb lisada,
et saada 9000
3 % = 9000

D- 91 000 eurot
Väärtus-
vähend
D
K
51 000
40 000
S1 9000
2% =400 000
(perioodi jooksul lisandub)
See, mis jääb kokku laekumata

A - D: väärtusvähend K: Ostjate tasumata arved
***D on otsese meetodi kanne (bilansist maha ja kohe kuluks)
***D-s on arve maha kantud , aga arve ikkagi laekub

D – 145 000 eurot
+ 100 145
45
-120 145
25

A – üks kord aastas

C – nad annavad oma väärtuse uuele loodud varule täies ulatuses ja ühe korraga
** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada.

D – FIFO -meetodit

A – D: Kassa K: Müügitulu
***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas

B – 1715 eurot
10 tk hinnaga 53 eur/tk
20 tk hinnaga 50 eur/ tk
30 tk hinnaga 47 eur/tk
Kokku: 2940
2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta
49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot

C – varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum
***A on lõpetamismaksumus
*** B on depretsiatsioonikulu
*** D on jääkmaksumus

A – kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod

A – krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara

A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot
*** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
5