Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ARVESTUS- toiduvalmistamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas säilitatakse maitseaineid?
  • Milline on maitsestamise põhimõtte?
  • Kuidas paisutatakse valmistatakse ette zelatiini toidu valmistamiseks?
  • Mis värvi lõikelaudu kasutatakse köögiviljade tükeldamisel?
  • Mis temperatuuril serveeritakse suppe?
  • Mida annavad kastmed toidule?
  • Kus on nende koht menüüs?
  • Mida saab kasutada kastmete tihendajana?
  • Kuidas valmistatakse veinikastet?
  • Millega tihendatakse veini-koore kastet?
  • Mis vahe on kartulipüreel -pudrul ja tambil?
  • Kuidas valmistatakse munaputru?
  • Millest valmistatakse sõrnikuid?
  • Kuidas liigitatakse salateid ja võileibu?
  • Kui palju tulev varuda toorainet 1 kg segatud salati valmistamiseks?
  • Millal pakutakse menüüs teraviljaroogi?
  • Kuidas valmistatakse tangaineid toiduks ette?
  • Kuidas valmistatakse putrusid?
  • Kuidas keedetakse pastat?
  • Kui palju võetakse vett 100g pasta keetmiseks?
  • Kuidas valmistatakse risotot?
  • Mis temperatuuril küpsetatakse kalu?
  • Millised kalad sobivad gratineerimiseks?
  • Kuidas praetakse kala?
  • Kuidas saab kisselle jaotada?
  • Mida kasutatakse vedelikuna kissellide valmistamisel?
  • Mille poolest erineb kissell magusast supist?
  • Mille poolest erinevad vahud kreemidest?
  • Kuidas valmistatakse muna-piimaseguga kreeme?
  • Kui palju serveeritakse kisselli portsjonisse?
  • Kuidas valmistatakse biskviittainast?
  • Mis temperatuuril küpsetatakse pagaritooteid?
  • Mis vahe on presspärmi ja kuivpärmi kasutamisel?
  • Kuidas serveeritakse pearoogi?
  • Kuidas serveeritakse hommikusööke?
ARVESTUSTÖÖ
1. mis on redutseerimine , hautamine , pošeerimine, blanšeerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem , fondant, profitroolid, graavimine, bool , paseerimine, paneerimine , selitamine , moorimine, krepid.
Redutseerimine ehk kokku keetmine - Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme , marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse.
Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine , kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni.
Pošeerimine- muna ilma kooreta keetmine
Blanšeerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanšeeritakse heleda värvuse säilitamiseks)
Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast ka kaetakse nii, et lihale ei pääseks õhk juurde.)
Brülee kreem- põletatud keedukreem , mis vahetult enne serveerimist puistatakse üle suhkruga või pruuni suhkruga ja grillitakse üle grillelemendi all nii et suhkur peal karamellistub
Fondant- pumatikompvek
Profitroolid- keedutaignast valmistatud seest õõnsaks küpsevad väikesed kuni 5cm läbimõõduga tuuletaskud
Graveerimine - kalade toorsoolamine, kasutatakse suuremate kalade nahaga fileesid, puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru, valge pipra ja tilliga.
Bool- suurepärane ja lõputut varieerimist võimaldav pidujook, mida võib suvistel koosviibimistel külalistele häbenemata pakkuda. See on vägagi dekoratiivne, kergelt kihisev ning meenutab meeldival kombel puuviljakompotti.
Passeerimine- köögiviljade kerge läbikuumutamine kuumas õlis. Vajalik, et säiliks köögiviljade ilus värv ja mahlakus. See aitab ka säilitada suppide selget läbipaistvat leent. Kasutatakse põhiliselt suppide valmistamisel.
Paneerimine- pooltoote ümbritsemine jahu, muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega, et toiduaine jääks mahlasem ja välimus oleks kena.
Selitamine- võte, mille abil vabastatakse vedelikus heljum (nt. vein, või)
Moorimine- rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus küpsetamine. Keetmise ja praadimise vaheastmega - eelnevalt pruunistatud liha hautamisega.
Krepid- õhukesed pannkoogid
2. milliseid maitseid tunneme toidus
  • Kibe
  • Magus
  • Hapu
  • Soolane
    3. mis annavad maitseained toidule (vähemalt 4 valikut)
  • Isuäratava lõhna
  • Isuäratava maitse
  • Parandavad toidu välimust
  • Parandavad toidu säilivust
    4. kuidas säilitatakse maitseaineid?
    Maitseaineid hoitakse jahedas, kuivas kapis. Suurimad vaenlased maitseainetele on valgus, soojus , õhuhapnik ja niiskus.
    5. nimeta 6 vürtsi (sh 2 kodumaist vürtsi)
  • Ingver
  • Kaneel
  • Pipar
  • Kardemon
  • Köömned ( kodumaine )
  • Kadakamarjad (kodumaine)
    6. nimeta 6 ürti
  • Meliss
  • Till
  • Piparmünt
  • Petersell
  • Saialill
  • Loorber
    7. millest valmistatakse klassikaliselt pestot
    Valmistatakse basiilikust, oliivõlist, piiniaseemnetest, parmesani juustust.
    8. milline on maitsestamise põhimõtte?
    Maitseaineid, vürtse, ürte võib toidule lisada kogu valmistamise aja jooksul. Arvestama peab, et maitseainetel jääks aega toidu mõjutamiseks ning samas liiga pikk toiduvalmistusaeg võib muuta vürtside maitset . Siit lihtne reegel: kui toiduvalmistamisaeg on lühike – võib maitseained lisada üsna alguses, kui toiduvalmistamisaeg on pikk – siis maitseained lisada valmistusaja keskel.
    9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet
  • Sulatamine
  • Pesemine
  • Koorimine
  • Tükeldamine
  • Fileerimine
  • Vahustamine
    10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet
  • Keetmine
  • Praadimine
  • Hautamine
  • Grillimine
  • Küpsetamine
  • Röstimine
  • Frittimine
  • Pruunistamine
  • Kupatamine
  • Blanšeerimine
    11. nimeta 3 säilitusviisi
  • Soolamine
  • Marineerimine
  • Suitsutamine
    12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit
  • 2/3 max on pannil kaetud lihaga
  • Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni
  • Praetakse vastaval kuumusel
  • Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas
  • Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel
    13. kuidas paisutatakse (valmistatakse ette) želatiini toidu valmistamiseks?
    Želatiin pannakse külma veega likku, kusjuures 1 osa želatiini kohta võetakse 6 osa vett. Leotatakse 20–30
    minutit. Seejärel kuumutatakse segu pidevalt segades veevannil, kuni želatiin on sulanud, ning kurnatakse.
    Želatiinilehti leotatakse samuti külmas vees 45 minutit, seejärel surutakse liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees või otse kuumas tarretatavas leemes.
    Želatiinipulbrit leotatakse külmas vees umbes 5 minutit ja kuumutatakse veevannil pulbri lahustumiseni.
    14. mis värvi lõikelaudu kasutatakse köögiviljade tükeldamisel?
  • Pruun
  • Roheline
    15. nimeta kartuli, porgandi ja sibula tükelduskujud
    Kartul:
  • Viilud
  • Rattad
  • Ribad
  • Kangid
  • Väiksed kuubikud
  • Suured kuubikud
  • Halud
    Porgand:
  • Viilud
  • Rattad
  • Ribad JULIENNE
  • Kangid
  • Kuubikud väikesed BRUNOISE
  • Kuubikud suured MIREPOX
  • Halud
  • Erikujulised- tähekesed, lilled
    Sibul :
  • Rattad
  • Poolrattad
  • Ribad
  • Viilud
  • Halud
  • Ruudud
  • Hakitult
    16. nimeta punkt haaval, kuidas valmistatakse kalapuljongit
  • Määri võiga puljongipoti põhi, lisa maitseköögiviljad, sellele aseta kala ja kalajäägid, kata pärgamendi või küpsetuspaberiga.
  • Pane pott madalale kuumusele ja kuumuta umbes 5 minutit kuni kala on võtnud pisut värvi.
  • Võta paber ära, lisa vein, aja keema , siis lisa vesi ja maitseained.
  • Aja uuesti keema, riisu vahtu, keeda madalal kuumusel 30-45 minutit.
  • Kurna läbi mitmekordse marli.
  • Jahuta kiiresti ja korralikult, säilita kaetuna külmkapis.
    17. mis temperatuuril serveeritakse suppe ?
    Prüeeritud-, piima- ja köögiviljasuppe 65 – 75 kraadi juures. Puljongeid 90 kraadi juures. Külmi suppe 6 – 8 kraadi juures.
    18. mida annavad kastmed toidule? Kus on nende koht menüüs?
    Hea kaste annab toidule:
    • Mahlasust
    • Maitset
    • Muudab toidu rikkalikumaks
    • Muudab toidu välimust (lisab värvi ja läiget)
    • Muudab toidu huvitamaks ja isuäratavamaks
    Kaste liidab kogu toidu ühtseks tervikuks.
    19. mida saab kasutada kastmete tihendajana? Nimeta 4.
    Vedelikuga segatud ..
  • Jahu
  • Maisitärklis
  • Riivsai ja riivleib
  • Munakollane
    20. nimeta rahvusvaheliselt tuntud nimi ja tooraine valgel ja heledal põhikastmel
    Valge põhikaste: SAUCE BECHAMEL
    - 60-80 g rasvainet
    - 60-80 g nisujahu
    - 1 liiter piima
    - 2 loorberilehte
    - 40 g sibulat
    - 1 nelk
    - 2 tera pipart, soola
    - 1 muskaatõis või veidi riivitud muskaatpähklit
    Hele põhikaste: SAUCE VELOUTE
    • 1 liiter/kg
    • 60g võid või rasvainet
    • Nisujahu
    • Hele puljong
    • Soola/pipart
    21. kuidas valmistatakse veinikastet?
  • Keeda vein poole võrra kokku.
  • Lisa velouté kaste ja keeda madalal kuumusel soovitud konsistentsini.
  • Lisa aeglaselt kuum koor.
  • Võta pliidilt ja lisa külma või kuubikud.
  • Maitsesta soola, valge pipra ja mõne tilga sidrunimahlaga.
  • Kurna läbi tiheda sõela.
    22. millega tihendatakse veini-koore kastet ?
    Kuumas piimas segatud jahuga ja hapukoorega.
    23. nimeta hea köögiviljaroa valmistamise põhimõtted
    • Tükeldus olgu ühtlane
    • Sobiva suurusega
    • Toit ei tohi olla üle valminud
    • ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA!
    24. nimeta 10 kartulilisandit
  • Keedetud
  • Praetud
  • Friteeritud
  • Pariisi
  • Grillitud
  • Hautatud
  • Kartulipuder
  • Kauboikartul
  • Kartulivorm
  • Kartulipannkoogid
    25. mis vahe on kartulipüreel, -pudrul ja –tambil?
    Kartulitamp- tükid sees, klassikaline
    Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem
    Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud
    26. nimeta 6 munarooga
  • Munahüüve
  • Munapuder
  • Härjasilm
  • Praetud muna
  • Omlett
  • Pošeeritud muna
    27. kuidas valmistatakse munaputru?
  • Sega jahu vähese piimaga , lisa lahtiklopitud munad, ülejäänud piim ja maitsesta soolaga
  • Sulata rasvaine pannil, kalla munasegu pannileja keeda kergelt segades läbi. EI TOHI PRUUNIKS LASTA!
  • Serveeri kuumalt , peale puista hakitud maitseköögivilju.
    28. nimeta 3 soolast kohupiimarooga
  • Kohupiimasalat
  • Sõir
  • Kohupiimakotletid
    29. millest valmistatakse sõrnikuid?
  • Kohupiim
  • Munakollane
  • Nisujahu
  • Sool, suhkur, õli
    30. kuidas liigitatakse salateid ja võileibu?
    Salatid:
  • Toidukorra ja serveerimise käigu järgi
  • Temperatuuri järgi
  • Kasutatud tooraine järgi
  • Valmistamise tehnoloogia järgi
  • Marinaadsalatid
    Võileivad:
  • Serveerimistemperatuuri järgi
  • Põhikatteks oleva toidu järgi
  • Külmi võileibu liigitatakse kuju ja suuruse järgi
    31. kui palju tulev varuda toorainet 1 kg segatud salati valmistamiseks?
    • Salatite nime andvat toiduainet 25-30%
    • Muid toiduaineid 40-50%
    • Salatikastet 10-30%
    32. millal pakutakse menüüs teraviljaroogi?
    Enamasti pakutakse hommikusöökidel (nt. puder), kuid võib ka pakkuda lisandina või iseseisva toiduna (nt. liha- odra ühepajatoit). Samuti teravaviljaroogadest valmistatakse saiakesi, leiba, saia, mida serveeritakse ka teiste roogade juurde.
    33. kuidas valmistatakse tangaineid toiduks ette?
    Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikule lisamist ning need lisatakse keevale vedelikule.
    34. kuidas valmistatakse putrusid?
    Putrusid võidakse keeta pliidil, praeahjus või vesivannil .
    Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. Keeduvedelikku ja tangaineid mõõdetakse väga hoolega, et saada vajaliku konsistentsiga puder.
    Putrusid keedetakse nõrgas kuumuses ja maitsestatakse lõpus soola ja suhkruga.
    35. nimeta 3 odrast valmistatud rooga
  • Odrajahupuder
  • Odrajahukarask
  • Liha-odra ühepajatoit
    36. kuidas keedetakse pastat?
    • 1 liiter vett
    • 100g pastat
    • 10g soola
    • Kuuma vette
    Pastasid keedetakse vees, puljongites või piimas. Need paisuvad keetes 2-3 korda. Vesi mõõdetakse kastrulisse ja kuumutatakse keemiseni, lisatakse veidi õli, sool ja pasta . Keetmise algul pastat segatakse, et need üksteise külge ei kleepuks . Keedetakse ilma kaaneta vaevalt pehmeks (al dente ). Valminud pastad valatakse sõelale ja nõrutatakse ning võidakse segada läbi toiduõliga.
    37. kui palju võetakse vett 100g pasta keetmiseks?
    Pastade keetmiseks võetakse 100 grammi pasta kohta 1l vett ja 10 g soola.
    38. kuidas valmistatakse risotot?
    1. Kuumuta rasvaine (oliivõli, või) paksupõhjalises potis. Lisa tükeldatud sibul, küüslauk jt. maitseköögiviljad kui soovid, kuumuta läbi (ära pruunista).
    2. Lisa riis , kuumuta rasvaines läbi, samal ajal segades.
    3. Lisa väike kogus kuuma puljongit (näit.kulbitäis). Kuumuta madalal kuumusel, samal ajal segades, kuni vedelik on sisse tõmmanud.
    4. Lisa järgmine kulbitäis puljongit ja korda sama protseduuri.
    5. Jätka vedeliku lisamist, kui eelmine kulbitäis on imendunud riisi.
    6. Lõpeta vedeliku lisamine kui riis on pehme aga riisi tera on siiski hamba all tunda. Risotto jääb kreemise konsistentsiga ja mitte liiga kuiv.
    39. nimeta searümba 4 jaotustükki
  • Kaelakarbonaad
  • Koot
  • Seajalad
  • Ribi
    40. nimeta 3 hakkmassi ja nende koostisosad
  • Naturaalne hakkmass- hakkliha , vesi, maitseained (sool, pipar, ürdid)
  • Lihthakkmass e. kotletimass- hakkliha, vesi, leotatud sai, mugulsibul, maitseained
  • Knellmass - hakkliha, rõõsk koor, sai, muna, maitseained (sool, pipar, ürdid)
    41. kirjelda 4 hakkmassist pooltoodet
  • Hakklihapallid
  • Frikadellid
  • Hakkšnitsel
  • Pelmeenid
    42. nimeta 5 värske kala tunnust
  • Kala lõhn on värske
  • Kala nahk on läikiv ja limane
  • Kala silmad on selged ja veidi väljaulatuvad, punnis
  • Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää)
  • Kala liha on selgroo küljes kõvasti kinni
    43. mis temperatuuril küpsetatakse kalu? Milline peab olema kala sisetemperatuur valmimisel?
    Kalu küpsetatakse temperatuuril 220-250 kraadi juures. Järelvalmima asetatakse 150-175 kraadi juures.
    44. millised kalad sobivad gratineerimiseks?
    Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kalad. Näiteks: koha, sinikarbid, krevetid , austrid, lõhe jne.
    45. kuidas praetakse kala?
    Kalu võib praadida portsjontükkidena või tervelt väheses rasvas või fritüüris, samuti röstida, küpsetada praeahjus.
    Kalu võib rasvas praadida nii paneeritult kui naturaalselt.
    46. kuidas saab kisselle jaotada?
    • Vedelad kissellid
    • Poolvedelad kissellid
    • Paksud kissellid
    47. mida kasutatakse vedelikuna kissellide valmistamisel?
    • Mahlad
    • Mehud
    • Piim (karamelli-, kakaokisell)
    • Vesi
    • Marjadest pressitud vedelik
    48. mille poolest erineb kissell magusast supist?
    Kissellid võivad olla ka poolvedelad ja paksud, aga magusad supid on ainult vedela konsistentsiga.
    49. mille poolest erinevad vahud kreemidest?
    Kreemidel on ainult 3 põhitoorainet: muna, piim/rõõsk koor, suhkur, želatiin. Siidine tekstuur ja oskuslik kuumutamine. Pannakse serveerimisnõudesse ja vormidesse tarduma.
    Vahtusid valmistatakse puuviljade ja marjade püreedest, vahustatud rõõsast koorest , kohupiimast. Muna ei kasutata. Lisatakse jahu või mannat . Segu jahutatakse ja vahustatakse. Võib koheselt serveerida.
    50. kuidas valmistatakse muna-piimaseguga kreeme?
  • Keedetakse esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 kraadini.
  • Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine.
  • Segu pannakse kiiresti serveerimisnõudesse või vormidesse tarduma.
    51. nimeta 3 külmutatud magustoitu
  • Jäätised
  • Parfeed e. pooljäätised
  • Sorbetid
    52. mis temperatuuril serveeritakse magustoite ( soojad , külmad, külmutatud)?
    • Külmad – serveeritakse 10 - 14°C
    • Soojad – serveeritakse 65 - 75°C
    • Külmutatud – serveeritakse külmutatult ( ~ -14 .. -12°C)
    53. kui palju serveeritakse kisselli portsjonisse?
    Igale sööjale arvestatakse 1,5 - 2 dl (150 - 200 g) kisselli.
    54. kuidas valmistatakse kohvijooke ( late , capuccino, türgi kohv, kannukohv jne.)
    Caffe Latte
  • Kuumutage piim (63°C - 65°C).
  • Valmistage espresso espressokannu.
  • Segage piima ( kannu keerutades) kuni kuumutatud ja vahustatud piim on omavahel segunenud.
  • Valage espresso klaasi ja lisage sellele piim.
    Cappuccino
  • Vahustage piim (temperatuur 63°C - 65°C).
  • Segage (kannu keerutades) ja "koputage"vahustatud piima kuni suuremad piimavahu mullid on kadunud. Seejärel pange piim ootele.
  • Valmistage espresso cappuccino tassi.
  • Segage ja "koputage" uuesti piima kuni kuumutatud ja vahustatud piim on omavahel segunenud.
  • Valage vastavalt tassi suurusele võrdsetes kogusestes kuumutatud ja vahustatud piim espressole.
    Presskannukohv
  • Eelsoojenda presskann kuuma veega.
  • Tõsta jahvatatud kohv (60-70g kohvi liitri vee kohta) kannu. Parima tulemuse saamiseks kasuta keskmise jahvatusega kohvi.
  • Vala kuum vesi (92-96ºC) kannu, nii et jahvatatud kohv oleks ühtlaselt veega kaetud. Sega ja jäta kann kaanega seisma, et kohvi aroomid säiliksid.
  • Lase kohvil 3-5 minutit tõmmata. Vajuta press alla ja serveeri.
    Türgi kohv
  • Valmistamiseks on vaja kitsa suu ning laia alumise osaga keedunõud (cezve't) ja teelusikat .
  • Kohv valmistatakse värskelt jahvatatud, soovitatavalt tumeda röstiga kohviubadest.
  • Kohv peab olema väga peeneks pulbriks jahvatatud.
  • Kohv ja suhkur lisatakse külmale veele, segatakse ning pannakse keema.
  • Kui kohv läheb keema, võetakse pott tulelt ning valatakse jook tassidesse.
    55. kuidas valmistatakse biskviittainast?
  • Eralda munavalge munakollasest. Vahusta munavalge ¾ osa suhkruga. Vahusta munavalge eraldi, lisades järk-järgult ülejäänud suhkur.
  • Lisa munakollasevahule ¼ munavalgevahust. Sega. Lisa sõelutud nisujahu ning alles sega ettevaatlikult sisse ülejäänud munavalgevaht.
    56. mis temperatuuril küpsetatakse pagaritooteid?
    Pagaritooteid küpsetatakse 175°C - 250°C juures.
    57. mis vahe on presspärmi ja kuivpärmi kasutamisel ?
    Presspärm- tuleb lahti segada vedelikuga, toimimiseks vajalik jahedam temperatuur
    Kuivpärm- tuleb panna jahu sisse, toimimiseks vajalik kõrgem temperatuur
    58. nimeta 4 menüü koostamise põhimõtet
  • Klientidega arvestamise põhimõte
  • Majanduslikkuse põhimõte
  • Tervislikkuse põhimõtte järgimine
  • Sündmusega arvestamise põhimõte
    59. kuidas serveeritakse pearoogi?
    • Köögiviljaroad serveeritakse kohe peale valmistamist temperatuuril 65--75 °C.
    • Kalatoite serveeritakse kas portsjonitena koos lisanditega või vaagnatel, marmiitides 65 °C juures.
    • Lihatoite serveeritakse kas portsjonitena koos lisanditega või vaagnatel, hautatud liharoogi ka kaussides, marmiitides, 65 °C juures.
    60. kuidas serveeritakse hommikusööke?

  • Vasakule Paremale
    ARVESTUS- toiduvalmistamine #1 ARVESTUS- toiduvalmistamine #2 ARVESTUS- toiduvalmistamine #3 ARVESTUS- toiduvalmistamine #4 ARVESTUS- toiduvalmistamine #5 ARVESTUS- toiduvalmistamine #6 ARVESTUS- toiduvalmistamine #7 ARVESTUS- toiduvalmistamine #8 ARVESTUS- toiduvalmistamine #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina Loit Õppematerjali autor
    Arvestuse küsimused ning neile leitud vastused (I kursus)

    Sarnased õppematerjalid

    Koka eksamiküsimused vastustega
    26
    docx

    Koka eksamiküsimused vastustega.

    Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi

    Kokandus
    Koka kutseeksami küsimused ja vastused
    33
    docx

    Koka kutseeksami küsimused ja vastused

    Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

    Kokandus
    Toiduvalmistamise alused
    31
    docx

    Toiduvalmistamise alused

    TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus :

    Toitlustus
    Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused 2
    23
    doc

    Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

    VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Ni

    Kokandus
    Kokanduse üleminekueksam
    5
    doc

    Kokanduse üleminekueksam

    Kordamisküsimused tasemetööks. 1.Milliseid võtteid tuleb kasutada selleks ,et säilitada võimalikult rohkem C-vitamiini kuumtöötlemisel? Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest punane prae sees temp 63,

    Kokandus
    Toitlustus-toidu valmistamine
    4
    docx

    Toitlustus, toidu valmistamine

    1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -

    Toitlustus
    Koka eksami kordamisküsimused
    7
    docx

    Koka eksami kordamisküsimused

    Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskk

    Kokandus
    Köögiviljatoidud
    9
    doc

    Köögiviljatoidud

    Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja ­ tulemus ­ piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus ­ hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C ­ vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat ­ 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ­ ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-haraputk, tüümian

    Toitumisõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun