Äriõiguse eksami kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Äriõigus

5 VÄGA HEA

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus
FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi .
FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega , ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka

Juriidiline ja eraisik õiguskäibes
Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.

Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus
Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme.
Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali , finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele. Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida tähtsad mõisted, milleks on vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond. Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele). Organisatsiooni käitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid, kusjuures oluliseks saavad inimeste motivatsioonid, väärtused ja tõekspidamised.
Üldiselt tegeleb ärieetika valdkond küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad ja vastutus tähendab ettevõtte tegevuse tulemuste ning mõju eest vastutuse võtmist.

Ettevõtlusalane vabadus.
Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus või kutsetegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning nende osutamine on talle püsivaks tegevuseks.
Negatiivsed vabadused võib jaotada õiguslikeks ja faktilisteks.

Äriühingute liigid ja liigituse alused.
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba.

Avalik-õiguslikud ettevõtted.
Liigid: Avalik õiguslikud korporatsioonid (ühendused), avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused (fondid)
Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Neil on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juhtimisorganid ja nende pädevus sätestatakse vastava seadusega.

Riik ja kohalikud omavalitsused ettevõtluses
Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused:
1) kvaliteetne haridussüsteem (ettevõtlikkust kasvatav kooliharidus, elukestva õppe soodustamine, kutseharidussüsteemi vastavus majanduse tänastele ja tulevikuvajadustele jne.);
2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.);
3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri – teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine);
4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele);
5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus , info arusaadavus jne.);
6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid , majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.);
7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus);
8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised);
9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus , ettevõtjate tunnustamine jne.)
10) jne.
Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm.
Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumäärad jne) on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtjaskond. Soodsast keskkonnast aga alati ei piisa, see ei lahenda kõiki ettevõtluse arenguga seotud probleeme ega aita piisavalt mõjutada ettevõtteid tegema otsuseid, mis tagaksid pikas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu. Seepärast sekkub riik teatud probleemsetes valdkondades kindlate sihtgruppide puhul suuremal määral. See, kui kaugele sekkumisega minna, on majanduspoliitiline valik.
Riik annab ettevõtjatele rahalisi otsetoetusi ja finantseerib ettevõtjaid toetavaid ja arendavaid programmilisi tegevusi (infoportaalid, inkubatsioonikeskused, teadlikkuse tõstmise programmid jne).
See, milliseid valdkondi riik toetab, on sätestatud mitmete poliitikadokumentidega, näiteks Eesti ettevõtluspoliitika “Ettevõtlik Eesti? ja Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks jt.
Raha toetusteks tuleb nii Euroopa Liidult kui Eesti riigi eelarvest.

Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nendepädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus )
Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis (Avalik-õiguslikud juriidilised isikud):

Eesti Rahvusraamatukogu
Kaitseliit
Eesti Kultuurkapital
Rahvusooper "Estonia"
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Eesti Teaduste Akadeemia
Tallinna Ülikool
Audiitorkogu
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Eesti Arengufond
Tagatisfond
Eesti Haigekassa

Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle.

Ärinimi.
Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit. Tulundusühistu puhul aga seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab olema avalik ning peab ettevõtjat selgelt eristama teistest ettevõtjatest, samuti ei tohi ärinimi vastuolus heade kommetega. Ärinimi peab olema kirjutatud eesti või ladina tähtedega. Ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele.

Prokuura
Ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes v. a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel. Selline volitus on prokuura. Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga. Eeldatakse, et prokurist on ettevõtjale usaldusväärne.

Füüsilisest isikust ettevõtja.
Füüsilisest isikust ettevõtjale on antud õigus valida, kas ta kannab ennast äriregistrisse. Sõltumata äriregistrisse kandmisest kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtja kohta käivaid sätteid. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kantud äriregistrisse, ei kuulu kohaldamisele sätted, mis on seotud äriregistriga. Näiteks ei saa äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja esineda ärinime all ega määrata prokuristi.
FIE kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Äriregistrisse kantakse:

ettevõtja ärinimi, asukoht, aadress, majandusaasta algus ja lõpp

nimi ja isikukood

muud seaduses sätestatud andmed

Äriregister, registritoimingud . Äriregistri õiguslik tähendus.
Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga – õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi 1995 aastal. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Selle põhilised tunnused on:

Äriregistreid peetakse maakohtute juures

Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda

Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda

Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate järelvalvet.
Registritoiming sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud. Registritoimingus on ka kõik muud ettevõtja kohta käivad dokumendid . Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Kanded avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Täisühing ja usaldusühing.
Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle täisühingu omandisse ja seetõttu osanik enam selle sissemaksega ei vastuta, seda saab teha ainult ühing, kui sissemakse omanik. Osanik vastutab täisühingu kohustttuste eest oma varaga – see on täisühingu oluline tunnus.
Usaldusühing on äriühing, milles vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks osanik vastutab piiratud ulatuses – oma sissemakse ulatuses.
Täis ja usaldusühingu põhiline erinevus seisneb usaldusosaniku staatuses : tema vastutus on piiratud ja sellega seoses üldjuhul on piiratud ka tema tegevus. Mõlema ühingu puhul osanikeks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Kohalik omavalitsus ja riik olla ei või. Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus.

Osaühing ja aktsiaselts.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Miinimumkapitali nõue on 2500 eurot.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Miinimumkapitali nõue on 25 000 eurot.

Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või hüvede kasutajatena. Asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks juriidilist või füüsilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping, milles märgitakse: asutatava ühingu ärinimi, asukoht, aadress, eesmärk, asutajate nimed/ elukohad , osakapitali kavandatav suurus, juhatuse liikmete ja või nõukogu liikmete nimed jne

Äriühingu asutamine. Tegevusalad.
Äriühingu asutamiseks või FIE registreerimiseks tuleb esitada avaldus maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks Äriregistrisse. Kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud Äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.
Äriregistri ettevõtjaportaali kaudu toimub kõikide FIE või äriühingu asutamisega seotud toimingute tegemine (ärinime kontrollimine, põhikirja kinnitamine, osakapitali sissemakse tegemine, riigilõivu tasumine jne). Osakapitali sissemakse tegemiseks avatakse (sama portaali kaudu) e-Stardikonto pangas või tehakse kanne kohtu deposiitkontole. Kohtu deposiitkonto on vahekonto, millelt peale äriühingu registrisse kandmist saab taotleda sissemakse ülekandmist äriühingu kontole, mille ettevõtja on avanud sobivas pangas.
Äriregistrisse kandmisel tuleb teatada äriühingu või FIE kavandatud põhitegevusala.
Valida tuleb vaid üks põhitegevusala, millest loodetakse esimesel aastal kõige enam tulu. Tegevusala teatamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis jaguneb viieks tasemeks. Tegevusala muutumisel tuleb registripidajat teavitada.

Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord.
Aktsiaseltsi juhtimine: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu, juhatus
Osaühingu juhtimine: osanikud, juhatus, nõukogu (kui on ette nähtud põhikirjas, kui osakapital on üle 25 000 euri ja juhatuse vähem, kui 3 liiget)

Juhtorganite liikmete õigused ja kohustused
Juhtorgani liikme kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob kohustuste tekkimise , samuti õigusvastastest tegudest. Juhtorgani liige peab täitma nii eelkõige seaduses kui ka tema ja äriühingu vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustusi.

Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
4) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5) audiitori valimine;
6) erikontrolli määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed.
Kuni äriregistrisse kandmiseni on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses lisaks § 298 1. lõikes sätestatule ka muude aktsiaseltsi põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja vormistamine ning vaidlustamine .

Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus, lojaalsuskohustus , konfidentsiaalsuskohustus
Hoolsuskohustuse: tegevusvaldkonnast, juhatuse liikmest, täidetavate ülesannete laadist
Lojaalsuskohustus: konkurentsikeeld , konfidentsiaalsuskohustus, huvide konflikti vältimise kohustus, laenukeeld

Juhtorgani liikme vastutus. Vastustuse liigid.
Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. 4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur . 5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.

Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest.
Juhatuse liikme kohustused maksuõigussuhtes
- rahalised kohustused
- mitterahalised kohustused

Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik režiim.
Osalus osaühingus. Osaühing (osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga)
Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavaid osasid koormanud õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
Osalus aktsiaseltsis. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Osa Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
Aktsia Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti.
Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Väiksema kui 10-sendise nimiväärtuse või arvestusliku väärtusega aktsia on tühine. Sellise aktsia väljalaskmisest tekkinud kahju eest vastutavad selle väljalaskjad solidaarselt. Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest. Aktsia väljalaskehind võib olla suurem aktsia nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest (ülekurss). Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada:
1)aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel;
2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.
Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult.

Võlakirjad ja laenud.
Lihtne definitsioon ütleb, et võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi ehk kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest. Erinevalt aktsiatest ei kaasne võlakirja ostuga osalust selle emitendis (ettevõtete võlakirjade puhul). Veel üks oluline erisus aktsiatega võrreldes rakendub ettevõtete võlakirjade puhul ettevõtte pankroti korral. Nimelt rahuldatakse esmalt võlausaldajate, seejärel eelisaktsiate omanike ning kõige viimases järjekorras lihtaktsiate omanike nõuded. Seega negatiivsete stsenaariumide korral on võlakirjade omanikel vara säilimise osas selge eelis.
Kuigi põhimõtteliselt on võlakiri vaid võlasuhet iseloomustav instrument, on kasutusel väga palju erineva iseloomu ning omadustega võlakirju. Millised on sobivamad investoreile ning millised raha laenajale sõltub muidugi konkreetsetest vajadustest. Olulisemate valikukriteeriumite hulgas on investori jaoks kindlasti risk ning aeg, laenaja jaoks aga eelkõige laenatava kapitali tegelikult kujunev hind ning muidugi erinevad tasumise viisid. Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on:
1. kestus;
2. emitent ;
3. intressimaksete iseloom;
4. tagatis.
Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast ) suuremate ostude finantseerimiseks. Näitekseluasemelaen oma kodu (korteri või maja) soetamiseks, tarbimislaen tarbekaupade (olemelektroonika, reisimine) ostmiseks või kiirlaen ootamatute kulutuste katmiseks. Igasugune laen on finantskohustus, mis tuleb laenuandjale tagastada koos intressidega.
Laenulepingu mõiste. Laenulepinguga kohustub üks isik ( laenuandja ) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
Laenuintress . Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva VÕS §-s 94 sätestatud määr.
Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.

Emissiooni mõiste ja liigid.
Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Osakapitali suurendamist ei kanta äriregistrisse, kui osakapitali suurendamise avaldus ja otsus esitatakse äriregistripidajale pärast kaheksa kuu möödumist ajast, mille seisuga osakapitali suurendamise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss koostati. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid.

Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine
Aktsia nimiväärtus 10 senti (või täiskordne), Igale aktsionärile võib kuuluda n+1 aktsiat
Aktsia on jagamatu , Aktsiad on nimelised , Vaja registreerida EVK-s
Osa nimiväärtus 1 EUR ( või täiskordne), Igale osanikule kuulub 1 osa, Osa on jagatav
Võib registreerida EVK-s
Kui netovara on vähem kui pool aktsia kapitalist või seadusega sätestatud miinimumkapitalist, peab üldkoosolek otsustama: aktsia/ osakapitali suurendamise või
vähendamise või muud abinõud, tegevuse lõpetamise, pankrotiavalduse esitamise
Aktsiakapitali vähendamine:
Nimiväärtuse vähendamine, Aktsiate tühistamine, Võlausaldajatele teatamine (2 teadet Ametlikes Teadaannetes 15 päevase vahega) – kahjumi katmisel pole vaja, Väljamakse aktsionäridele
Aktsiakapitali suurendamine:
Uute aktsiate väljalaskmine, Fondiemissioon (omakapitali arvel, sissemakseid tegemata), Tingimuslik suurendamine (vahetusvõlakirjade väljalaskmine kuni 1/3 aktsiakapitali ulatuses)

Kasumi jaotamine
Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:
1) puhaskasum ;
2) eraldised reservkapitali;
3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;
4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus;
5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.

Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud .
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.
Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.
Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.
Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu.
Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saadu tagastakse aluseturikastumise sätete kohaselt. Tühisus võib otsese tagajärjena olla kirjas seaduses. Näiteks piiratud teovõimega isikute kehtivuse regulatsioon . Seadusel alusel on ka tühised näilikud tehingud. Näilikud on tehingud mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Kui seadust pole rikutud võib tehing olla vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kriteeriumiks peetakse ausate ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustunnet. Näitakse loetakse nendega vastuolus olevateks lepingud , millega rikutakse üldiselt tunnustatud moraali printsiipe, õigluse põhimõtteid või piiratakse isikute vabaduste, religiooni normidega vastuolus olevaid jne. Tehingu mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ära kasutamise tõttu võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tühistamise aluseks olev eksimus piisavalt oluline, et mõistlik isik poleks tehingut teinud või oleks teinud selle teistel tingimustel(ilmneb, et ostetud maal on võltsitud), pettus on teise poole tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine ebaõigete asjaolude avaldamise või hea usu vastaselt oluliste asjaolude avaldamata jätmise teel eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu tühistamiseks peab tehingu tegemisel toimunud ähvardus või vägivald olema õigusvastane ja nii vahetu ja tõsine, et ei jäta tehingu teinud isikule mõistlikku valikut. Raskete asjaolude ärakasutamiseks nim olukorda, kus tehing on tehtud füüsilise isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid ära kasutades. Talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel(liigkasuvõtlikud intressid ). Teisele poolele või avalikkusele.

Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste
Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse.
Maksejõuetuse ilmnemisel ei või täisühingu arvel enam teha muid kui asjaoludele vastavaid hädavajalikke makseid.
Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Pankrot, pankrotimenetluse eesmärk
Äritegevuses võib tekkida olukord, kus võlgnikul ei piisa vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnik muutub maksujõuetuks. Võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksujõuetust nimetatakse pankrotiks. Võlgnik on siis maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimenetluse üks peamine eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Reaalsuses päädivad menetlused sageli ainult tagatud nõuete osalise rahuldamisega või hoopis raugemisega, mille korral ükski võlausaldaja ei saa oma raha tagasi.

Saneerimine .
Ettevõtte saneerimine on abinõude rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimise lõppeesmärgiks on koostada ja ellu viia saneerimiskava, mis päästaks ettevõtte.
Saneerimismenetluse algatab saneerimisavaldus, mille peab esitama ettevõtja.

Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkorraldamine.
Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise protsessid on küllalt keerukad ja aeganõudvad, mitte lihtsamad kui likvideerimismenetlus.
Ühinemine võib toimuda kahel viisil: 1. äriühing ühineb teise äriühinguga. 2. Äriühingud ühinevad selliselt , et asutavad uue äriühingu .
Ühineda omavahel võivad kõik äriühingud. Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: koostada ühinemisleping, vajadusel teostada audiitorkontroll , koostada ühinemisaruanne, teatada ühinemisest võlausaldajatele, esitada avaldus äriregistrile. Ühinemisotsuse peavad heaks kiitma kõik ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.
Jagunemine on ühinemise vastand , sellele kehtivad suures osas samad reeglid, mis ühinemisele.
Jagunemine võib toimuda kahel viisil: 1. Jaotumisena 2. Eraldumisena.
Ümberkorraldamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma ühingut likvideerimata, säilitades seniste osanike osalus. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul v. a tulundusühistute puhul.

Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus.
Lõpetamise alused: osanike/ üldkoosoleku otsus, vabatahtlik lõpetamine, sundlõpetamine, kohtulahend, pankroti väljakuulutamine, pankrotimenetluse raugemine, muu seaduse või põhikirjaga ettenähtud alusel
Likvideerimismenetlus: likvideerijate nimetamine.
Likvideerimisetapid: likvideerimise algbilansi koostamine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, likvideerimise lõppbilansi koostamine, vara jaotamine, äriühingu kustutamine äriregistrist, dokumentide süilitamine

Äriühingute ülevõtmine.
Lõppbilansi koostamine, aastabilansside koostamine ja kinnitamine, ühinemislepingu sõlmimine, ühinemisaruande koostamine, ühinemislepingu kontrollimine ja tutvumine , ühinemisotsused (osanike koosolekud ), vaidlustamise võimalused

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 110 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

110 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenzi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Äriõiguse vastused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus,

Äriõigus

doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

Ühinguõigus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus

docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat t

Õigus

pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus

docx

Ettevõtlusvormide võrdlus

Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Minimaalne 25000 2500 eurot või puudub, kui 2500 puudub; sissemaksete suurus nõutav kavandatud osakapital ei ole määratakse ühingulepinguga algkapital (euro) suurem kui 25 000 eurot Minimaalne Üks Üks Kaks Kaks nõutav asutajate arv Asutamine notaris E-äriregistris või notaris notaris E-äriregistris või notaris Asutamisega Riigilõiv 145 ; Riigilõiv 145 ; Riigilõiv 140,60 ; Riigilõiv 13 ; seonduvad kulud Lisandub notari tasu Kiirmenetlusel 190 Notarit

Majandus

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile

Õigus alused

Rohkem sarnaseid