Ettevõtlusvormide võrdlus (0)

Aktsiaselts
Osaühing
Tulundusühistu
Täisühing
Usaldusühing
Minimaalne nõutav algkapital (euro)
25000
2500 eurot või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot
2500
puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
Minimaalne nõutav asutajate arv
Üks
Üks
Kaks
Kaks
Asutamine
notaris
E-äriregistris või notaris
notaris
E-äriregistris või notaris
Asutamisega seonduvad kulud
Riigilõiv 145 € ;
Lisandub notari tasu
Riigilõiv 145 €;
Kiirmenetlusel 190 €
Notaris riigilõiv +notari tasu
Riigilõiv 140,60 €;
Notaritasu 42,18 € ja ärakirja tasu 16 €
Riigilõiv 13 €;
Notaritasu 12,75 € ühe allkirja kinnitamise eest;
12,75 tasu kandeavalduse registrisse kandmise eest.
Asutamisel loodavad dokumendid
Asutamisleping ja põhikiri
Asutamisleping ja põhikiri
Asutamisleping ja põhikiri
Ühinguleping
Varaline vastutus
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest; osakapitali sissemakse tegemata jätmise korral tuleb vastutada tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga
Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti
Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga
Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses
Aktsionäri/liikme/osaniku surm
Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale.
Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
Liikme surma korral liikmelisus lõpetatakse, kui põhikirjas pole ette nähtud, et liikmelisus läheb üle pärijatele.
Osaniku surma korral on õigus ühingusse astuda tema pärijatel, kui see on ühingulepinguga ette nähtud või kui sellega on nõus kõik osanikud.
 
Aktsiaselts
Osaühing
Tulundusühistu
Täisühing
Usaldusühing
Juhtimine
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu
Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas
Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad
Hääleõigus
Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
 Osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Igal ühistu liikmel on üks hääl.
sissemakse iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Äriühingu esindamine
Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib AS-i.
OÜ-d võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga pole teisiti ette nähtud.
Juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut.
Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühistulepinguga pole teisiti ette nähtud.
Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühistulepinguga pole teisiti ette nähtud. Usaldusosanikule antud esindusõigusest tuleb teha kanne äriregistrisse.
Reservkapital
Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
igal majandusaastal kanda reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat eraldist.
Reservkapital pole kohustuslik

Omanike pädevused, juhatuse liikmete õigused ja kohustused, nende tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest.

Aktsiaseltsis on omanike ehk üldkoosoleku pädevuses:

• põhikirja muutmine
  
• aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine
  
• vahetusvõlakirjade väljalaskmine
  
• nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine
  
• audiitori valimine; erikontrolli määramine
  
• majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
  
• aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine
  
• nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine
  
• õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine
  

Aktsiaseltsi juhatuse liikmete õigused, kohustused:

• Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest
  
• Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest
  
• Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust
  
• Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis
  
• Kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse
  
• Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega
  
• Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist
  
• Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise
  
• Juhatus tagab vajalike abinõude rakendamise , eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud
  
• Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega
  
• Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
  
• Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
  

Osaühingu osanike pädevuses ja vastutus:

• põhikirja muutmine
  
• osakapitali suurendamine ja vähendamine
  
• nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine
  
• kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine
  
• majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine
  
• osa jagamine
  
• audiitori valimine
  
• erikontrolli määramine
  
• kui ühingul ei ole nõukogu – prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine
  
• nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine
  
• õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine
  
• Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
  
• Osanik ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine
  
• Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed!
  

Osaühingu juhatuse kohustused ja õigused:

• Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest
  
• Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest
  
• Juhatus peab teatama ka osaühinguga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada osaühingu tegevust
  
• Kui osaühing on maksejõuetu, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse
  
• Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
  
• Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
  
• Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt
  
• Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
  

Tulundusühistu omanike pädevuses on:

• põhikirja muutmine
  
• kui ühistul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine
  
• kui ühistul on nõukogu – nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine
  
• majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi või kahjumi jaotamine
  
• ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine
  
• kui ühistul ei ole nõukogu – prokuristi määramine ja tagasikutsumine
  
• revidendi või audiitori valimine ja tagasikutsumine
  
• juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine
  
• õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühistu esindaja määramine
  

Tulundusühistu juhatuse kohustused ja õigused:

• Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest
  
• Kui ühistul on nõukogu, peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
  
• Juhatus peab teatama ka ühistuga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega seotud olulistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada ühistu tegevust.
  
• Kui ühistu on maksejõuetu peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse.
  
• Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha ühistu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
  
• Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud ühistule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist ühistu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 
  

Täisühingu ja usaldusühingu omanike pädevused ja vastutused:

• Osanikul on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing
  
• Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust tunnistab
  
• Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis võimaldavad nõude lõpetada. Täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu.
  

Täisühingu juhatuse kohustused ja vastutus:

• Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt
  
• Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui ühistu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
  
• Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid , mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks
  
• Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus
  
• Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga
  
• Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes raha
  

Äriühingu asutamisel on oluline esmalt teha selgeks, mis eesmärgil äriühing luuakse . Kui eesmärgiks on toetada ja soodustada liikmete majanduslikke huve, siis tuleks valida kas tulundusühistu, täisühingu või usaldusühingu vahel. Kui ettevõtte loomise eesmärk on kasumi teenimine, siis peaks valima aktsiaseltsi ja osaühingu vahel.
Ühistu ja ühingute asutamisel seab piirangu asutajate arv, mis peab olema minimaalselt kaks liiget. Täis-ja usaldusühingu saab asutada ilma sissemakset tegemata, aga samas tuleb arvestada sellega, et osanikud või vähemalt keegi osanikest vastutab äriühingu kohustusete eest oma varaga, ning ka kahjum kaetakse osanike poolt. Ja ka endine osanik vastutab enne tema lahkumist tehtud tehingute eest, mille täitmise tähtaeg saabub 5 aasta jooksul. Kasumit aga saab jagada ka enne majandusaasta lõppu. Täis-ja usaldusühing ei ole Eestis eriti tihti esinevad äriühingud. Tulundusühistu osanikud oma varaga äriühingu kohustusete eest ei vastuta, küll aga saab põhikirjaga määrata, et osanikud peavad tasuma lisasissemakseid ja seda piiramatult, kui põhikiri teisiti ette ei näe.
Asutamisega seotud kulud on kõige väiksemad täis-ja usaldusühingul. Tulundusühistul ja aktsiaseltsi asutamine on kõige kulukam , sest lisaks riigilõivule tuleb maksta ka notariaalsete tehingute eest, kuna asutamine saab toimuda vaid notari juures. Osaühingu asutamisel tavamenetlusel tuleb tasuda 145€ notari tasu, kui on vajadus asutada osaühing kiirmenetlusel, siis tuleb kiirmenetlustasu maksta 190€.
Aktsiaselts on mõistlik valik, kui tahetakse ellu viia suuremaid projekte ja soovitakse minna börsile ning kaasata investoreid. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb arvestada sellega, et aktsiaseltsil on suur kapitalinõue, ehk siis minimaalselt 25000 eurot tuleb enne AS-i registrisse kandmist kanda ettevõtte arveldusarvele või mitterahalise sissemakse korral sama summa väärtuses vara, mis lepingu alusel antakse üle asutatavale aktsiaseltsile. Aktsiaseltsi juhtimine on kohustuslikult kolmetasandiline , kaasneb seadusest tulenev audiitori nõue ja sellest kõigest tingituna on aktsiaseltsil suured ülalpidamiskulud.
Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kui ei ole soovi läbi viia suuremahulisi projekte. Osaühing on ühtlasi ka eestlaste seas levinuim ettevõtlusvorm. Ilmselt peitub põhjus ka selles, et osaühingu algkapital on 2500 eurot, aga ettevõtte saab registrisse kanda ka ilma kohese sissemakseta.
Kui siiski tekib aja möödudes või olukorra sunnil vajadus teistsuguse ettevõtlusvormi järele, siis enamus ettevõtlusvorme on ümberkujundatavad. Ümberkujundamist keelab seadus vaid tulundusühistu puhul ja ka teisi äriühinguid ei saa tulundusühistuks ümberkujundada. Usaldusühingu ja täisühingu puhul toimub ümberkujundamine ilma lõpetamiseta. Kui lisandub usaldusliige, muutub täisühing usaldusühinguks ja kui usaldusühingust lahkuvad usaldusliikmed, muutub ühing täisühinguks.
Kokkuvõtvalt arvan, et ei saa öelda, et mõni ettevõtlusvorm on teistest parem. Pigem tuleb äriühingu loomisel esmalt teada, mis eesmärgil äriühing luuakse ning sellest aspektist lähtuvalt võrrelda ettevõtlusvormide plusse ja miinuseid, et leida sobivaim äriühing, mis toetab eesmärgi elluviimist.
KASUTATUD KIRJANDUS
Äriseadustik RT I 1995, koos muudatustega
Tulundusühistuseadus RT I 2002
Eesti.ee