· Innovatsiooni arendamine. Väikeettevõtted on tihti uute ideede allikaks. · Konkurentsi edendamine. Väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. · Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni. Joonis Ettevõtete arv suurusrühmade lõikes 2009 aastal(Eesti Ettevõtluspoliitika: 7) Ettevõtete suuruse jaotiste puhul on oluline märkida, et lisaks kajastatud ettevõtetele esineb ka hulk ettevõtteid, mille puhul suurus on tuvastamata näiteks 2009. aastal oli selliseid ettevõtteid 14 833. Olgugi, et viimastel aastatel võib täheldada ka teistesse suurusrühmadesse kuuluvate ettevõtete juurdekasvu mõningast kiirenemist, lähtub ettevõtete arvu suurenemine peaasjalikult arvukate uute mikroettevõtete loomisest.
(majanduspoliitika ühe põhivaldkonna) allvaldkond (nagu ka nt regionaal- ja sektoriaalpoliitika). · Uus: väikeettevõtluspoliitika võib olla ettevõtluspoliitika alus, kuid viimane on märksa arenenum ehk täiuslikum. Kõrvalolev joonis aitab tegelikult selgitada ka ettevõttemajanduse
Ettevõtluspoliitika toetamiseks rakendatavad meetmed TTÜ Tallinna kolledž Johanna Stina Kalma Kaks kontseptsiooni: • Otsene toetamine – Rahaline otsetoetus • Kaudne toetamine – Seadusandlus, maksundus, tugistruktuur jne Kaks ettevõtluspoliitika tasandit: – Riik – KOV Eesmärgid • Inimressursi arendamine • Finantseerimisvõimaluste parandamine • Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine • Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine • Asjaajamise lihtsustamine Inimressursi arendamine • Ettevõtlusega tegelemise motiveerimine • Konkreetsel tegevusalal vajalike oskuste ja teadmiste arendamine, tagades VKE-dele parema juurdepääsu koolitus- ja nõustamisteenustele.
majanduslangust ja tööpuudust David Storey Inglane 1947 Tuntuim tänapäeval tegutsev ettevõtluse uurija Suurbrittannias Uuringud ettevõtluspoliitikas Eri riikide valitsuste, EL ja OECD ekspert Uurimustele omane kõrgkvaliteediline kogemustel põhinev töö analüüside ja kirjandusülevaatega Lahendused hästi läbi mõeldud ja järeldused täpselt kaalutud Silla rajaja Lõi ühenduse ettevõtlusalaste uuringute ja ettevõtluspoliitika vahele Haridus ja looming Hulli ülikool Inglismaal Doktorikraadi kaitses Newcastle'i ülikoolis Entrepreneurship and the New Firm (1982) Tööstussektoristegutsevad uued ettevõtted ei hakka kunagi looma piisavalt uusi töökohti, kompenseerimaks töökohtade vähenemist suurettevõtetes Uurimisprogrammi ettevõtluse, väikeettevõtlussektori ja selle rollile majanduselus koordinaator Understanding the Small Business Sector (1994) Understanding the Small Business Sector
Väikeettevõtluse rollidena nähakse: · innovatsioonide levitamist, · tööpuuduse likvideerimist (st tööhõive tekitamist), · paindlikkust, · ühiskondliku stabiilsuse kindlustamist, · varimajanduse osatähtsuse tõstmist, · riikliku regionaalpoliitika vahendina toimimist, · õppiva majanduse ja piirkondlike konkurentsieeliste kujundamist. 11. ETTEVÕTLUSPOLIITIKATE TÜÜBID (Lundström & Stevenson 2001): · Väikeettevõtluspoliitika laiendus (extension), kus lisandub laiema ettevõtluspoliitika elemente; · Nissi-ettevõtluspoliitika, mis keskendub teatud gruppidele, kusjuures eristuvad kaks alaliiki: - alaesindatud grupid (nt naised, rahvusvähemused jne), - kõrgeima kasvupotentsiaaliga grupid (nt teadalased jms, mistõttu nimetatakse ka "techno-entrepreneurship policy") · Uusettevõtluse poliitika (New Firm Creation Policy), mis võib ka keskenduda teatud sihtrühmadele, nt naistele;
väljateenitud töötasu summa jagatud tööandjate koguarvuga. Töövõtja-isik, kes müüb oma tööjõudu ja saab selle eest tasu palja näol. Tööandja-üksik-või juriidiline isik, kes ostab tööjõudu ja maksab selle eest palka. Ebavõrdsuse tegurid töötuludes (palga erinevuse põhjused) inimeste oskused, teadmised, võimed ja eeldused on erinevad, juhus, õnn, vanus, sugu, inimeste enda valikud, tahe. Tööturu (firmad) tegurid: firmade majanduslik aktiivsus, riiklik ettevõtluspoliitika, regionaalsus, riiklik sotsiaalabipoliitika, riiklik hariduspoliitika. Tööjõuturu (töötaja) tegurid: haridustase, kutsealane ettevalmistus,
sissemakse suurusest 15. Too näiteid, kuidas Eestis teostatakse ettevõtluspoliitikat? · Stardiabi 100 000.- alustavale ettevõttele · Toetus ettevõtte tootearenduseks ja uue toote rakendusuuringuteks(35-50% projekti mahust) · Toetus infrastruktuuri arendamiseks kuni 75% projekti mahust · Reinvesteeritud tulu(kasum) ei maksustata tulumaksuga · Toetus eksportööridele 16. Nim ettevõtluspoliitika peamised eesmärgid? · Et rohkem tööd pakkuda (võimalikult hea töö) · Riik saaks raha
Soovile ja heale ideele lisaks vajab äritegevusega alustaja head haridust, analüüsioskust, oskust leida seoseid erinevate asjade vahel. Eelnev annab kindlust suurenevas konkurentsivõitluses püsima jäämiseks. Konkurentsivüimet aitab parandada ja kindlustada pidev toodete, teenuste, töömeetodite parendamine, uuendamine. Kõiki neid tegevusi oskab ettevõtja planeerida, kui omab majanduslikku sh kaubandusökonoomika haridust. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning EL ettevõtluspoliitika tähelepanu keskendub ettevõtluse ja oskuste arendamisele. See on ettevõtjale võimalus liikuda välisturgudele, kui Eesti turg jääb väikeseks ning oma ettevõte on tugev ning arenemisvõimeline. Sellekski vajab ettevõtja teadmisi, oskusi. Kõik eelnev kinnitab, et kaubandusökonoomika haridust omandavale õppurile on antud kõik võimalused rakendada oma teadmisi ja oskusi erinevates valdkondades. Minu poolt valitud eriala on perspektiivne.
Käesolev töö jäi silma, sest elan ja töötan ise Saaremaal ja teema tundub lähedasem. Tõsi küll, et Saaremaa ei kuulu väikesaarte hulka, kuid sellegipoolest on saarelisusest tingitud eraldatus üks teguritest, mis ka siinseid ettevõtluse ja arengu võimalusi mõjutab. Autor tugineb teooriale, et väikesaarte ettevõtluskeskkonna kujunemist ja arengut mõjutab transpordi ühenduse olemasolu ja kvaliteet. Lisaks ka ettevõtluspoliitika, eelkõige just selle üheks osaks olev taristupoliitika, mille eesmärgiks on vajalike transpordiühenduste, teedevõrkude ja kommunikatsioonidega varustatuse korraldamine. Teoreetilist käsitlust võib pidada piisavaks, lahti on seletatud transpordi laiem ja kitsam mõju ettevõtlusele. Lisades, et transport on oluline ühiskondliku töö terriotriaalses jaotuses ja majanduspiirkondade väljakujunemisel. Ära on märgitud, et miks
Uus ja vana tööstuspoliitika Sissejuhatus Tööstupoliitika teooria ja eesmärgid Tööstuspoliitika Jaapanis, USA-s ja Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid
frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). 45. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. 46. Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused. 47. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 48. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 50. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. 51. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. 52. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 53. Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed (stardi- ja
Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) Turu segmenteerimine, väikesemad turuniššid, kõrgem elatustase Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides) Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad jne.) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng 47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. Ettevõtluspoliitika eesmärgid Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni, nt. stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms
raadios, mis mängib suvel rannas muusikat. 5. TURUNDUSKESKKONNA ANALÜÜS 5.1 MAKROKESKKONNA ANALÜÜS. Täpsusta millised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, looduslikud ja tehnoloogilised faktorid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust. Oluline on iga mõjuri (faktori) välja toomisel analüüsida, kuidas see sinu ettevõtlus(turundus)tegevust mõjutab Poliitiline keskkond- eeldame, et linna valitsus toetab seda projekti, kuna see on tervislik. Seda toetab riigi ettevõtluspoliitika, sest tänapäeval on lihtne teha väike ettevõte. Majanduslik- eeldame, et inimesed kasutavad oma raha rohkem meie toodetele, kui alkoholile ja rämpstoidule. Sotsiaalne keskkond- võimalus anda suveks tööd kooli õpilastele, kellel on vaheaeg ja tahavad raha teenida. Tehnoloogiline keskkond- on soodne, sest on olemas erineva suurusega külmikud. Looduslik keskkond- oleneb suurel määral ilmast, et kui on ikka vihmane ilms, siis rannalisi ei ole ja müügitegevus ei toimi. 5
Lisaks aidatakse kaasa eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele .Nt:tarbijakaitse, toidupoliitika, kaubanduspoliitika Maaelupoliitika-kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.Nt:asustus, julgeolek, kultuuripoliitika Regionaalpoliitika-soodustab riigi piirkondade toimetulekut ja nende erinevuste vähendamist.Nt: koolituspoliitika, ettevõtluspoliitika 2)Põllumajanduspoliitika 1)Agraarstruktuuripoliitika 2)tulupoliitika, (PILT TELOS)alaliigid,taimekasvatus ,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus.COPA-EL põllumajandusorg. Komitee, mis ühendab 29 põllumajandustootjate organisatsiooni 15 liikmesmaast ehk 14milj talunikku. COGECA- euroopa põllumajandusühistute keskkomitee, mis liidab 30000 põllumajandusühistut 12 miljoni liikmega. Esineb 50% Eli põllumajandustootmisest ning 60%põllumajandsseaduste töötlemisest ja kaubandusest.
· Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. · Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. · Langenud püsivkulud väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. · Tootlikkuse tõus sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 50. Sotsiaalne ettevõtlus. 51. Off-shore ettevõtted. 52. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. o Tööhõive suurendamine o Majanduskasvu edendamine o Konkurentsivõime parandamine. o Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Euroopa Väikeettevõtluse Harta olemus ja tähtsus. Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon Kinnitati 2000. aasta juunis. Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal. Harta heakskiitmisega kohustuti töötama väikeettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamise
52. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. · Tööhõive suurendamine · Majanduskasvu edendamine · Konkurentsivõime parandamine. · Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Euroopa Väikeettevõtluse Harta olemus ja tähtsus. · Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon · Kinnitati 2000. aasta juunis. · Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal.
turustamaks omavalmistatud tooteid. Tootmiskooperatiive esindavad Iisraeli kibbutsid ja ka endise Nõukogude Liidu kolhoosid. Kooperatiivi iseärasuseks on peetud eeskätt demokraatlikkust. Kooperatiivi igal liikmel on otsuste tegemisel üks hääl. Ettevõtja risk on kooperatiivinduses palju väiksem kui üksikul ettevõtjal. Nt Soomes S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid. 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. · Tööhõive suurendamine · Majanduskasvu edendamine · Konkurentsivõime parandamine. · Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Euroopa Väikeettevõtluse Harta olemus ja tähtsus. · Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon · Kinnitati 2000. aasta juunis. · Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal.
Tootmiskooperatiive esindavad Iisraeli kibbutsid ja ka endise Nõukogude Liidu kolhoosid. Kooperatiivi iseärasuseks on peetud eeskätt demokraatlikkust. Kooperatiivi igal liikmel on otsuste tegemisel üks hääl. Ettevõtja risk on kooperatiivinduses palju väiksem kui üksikul ettevõtjal. Nt Soomes S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid. 52.Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine. Piirkondlik/struktuurne arendamine 53.Euroopa Väikeettevõtluse Harta – olemus ja tähtsus. Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon Kinnitati 2000. aasta juunis. Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal.
5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) 10) jne. Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne
Tootmiskooperatiive esindavad Iisraeli kibbutsid ja ka endise Nõukogude Liidu kolhoosid. Kooperatiivi iseärasuseks on peetud eeskätt demokraatlikkust. Kooperatiivi igal liikmel on otsuste tegemisel üks hääl. Ettevõtja risk on kooperatiivinduses palju väiksem kui üksikul ettevõtjal. Nt Soomes S-grupp, kelle koosseisus on ka näiteks SOKOSe kaubamajad ja hotellid aga ka Prisma Peremarketid. 52.Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine. Piirkondlik/struktuurne arendamine 53.Euroopa Väikeettevõtluse Harta – olemus ja tähtsus. Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon Kinnitati 2000. aasta juunis. Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal.
..........................13 2 1 POLIITILINE KESKKOND Poliitiline keskkond on valitsuse ja teiste võimuorganite (nt kohalike omavalitsuste), poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogum ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta ning oma ja teiste riikide vaheliste suhete kohta. Näiteks mõjutavad ettevõtteid riiklik ettevõtluspoliitika, ettevõtlustoetused, kohalike omavalitsuste tegevus, poliitiline stabiilsus, maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See
teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2] Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika on aastaks 2020 oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on: Lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda Eesti ettevõtja on tunnustatud ja lugupeetud partner nii Stockholmis kui Peterburis, nii San Fransiscos kui Shanghais. Eestisse on teretulnud äri ajama 7
• Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan;
· Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Turismi arengut mõjutavad tegurid (turismi keskkond) · Turism on ühiskonna sotsiaal-majanduslikest suhetest tulenev nähtus. · Tema nõudluspoolt kujundavad elanikkonna majanduslikud võimalused, kodanikuvabaduse määr, vaba aja olemasolu, reisivalmidus jt. Tegurid. · Turismi pakkumispoolt kujundavad riigi ettevõtluspoliitika, ja sotsiaal- majanduslikud eesmärgid. · Turismi keskkonna moodustavad tema arengut põhjustavad põhitegurid: - majanduslik keskkond - sotsiaalne keskkond - poliitiline keskkond - tehnoloogiline keskkond - ökoloogiline keskkond Turismiettevõtted · 1. ainult turismiga tegelevad ettevõtted ehk tüüpilised turismitööstuse ettevõtted .
postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted. · · Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms. · · Langenud püsivkulud väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline. · · Tootlikkuse tõus sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 49. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. Üldised eesmärgid: o Tööhõive suurendamine o Majanduskasvu edendamine o Konkurentsivõime parandamine. o Piirkondlik/struktuurne arendamine Ettevõtluspoliitika tasandid · Rahvusvaheline tasand nt EL tervikuna. · Riiklikud programmid uute ettevõtete loomise ja tugevnemise toetuseks. · Teatud erirühmade ettevõtjatele keskendunud programmid (töötud, naised, eksportijad,
ärimudel. 46. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 47. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik arendamine 48. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms 2
2) majanduskeskkond (nt inflatsioon, laenude kättesaadavus, erinevate ressursside hindade muutumine, sissetulekute tase, elanike säästud, tööpuuduse tase) 3) tehnoloogiline keskkond (ntstandardid, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng) 4) sotsiaalne keskkond (nt elanikkonna vananemine, tööhõive struktuur, migratsioon, tarbijate käitumise ja hoiakute muutumine) 5) poliitiline keskkond (nt riiklik ettevõtluspoliitika ja ettvõtlustoetused, valitsuse majanduspoliitika) 6) õigulik keskkond (nt seadusemuudatused töölepingu-, reklaami- ja konkurentsi seadustes) Ettevõtte sisekeskkonna mõjutegurid on: 1) sündmused (nt asendamatu töötaja haigestub pikaks ajaks või läheb konkurendi juurde) 2) ressursid (nt raha napib reklaami jaoks) 3) juhtimisstiil (nt juhil on vähesed juhtimiskogemused) 4) organisatsioonikultuur (nt eri kultuuridevaheline konflikt)
10.5. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.6. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.7. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.8. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16) Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad Lisa 16 Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist. Tegevusalade osas eelistusi ei seata
Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: • Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) • Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 46.Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. Üldised eesmärgid: o Tööhõive suurendamine o Majanduskasvu edendamine o Konkurentsivõime parandamine. o Piirkondlik/struktuurne arendamine Ettevõtluse tugisüsteemi rajamine: • 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. • Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi.
outsourcing). * Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. * Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). * Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. * Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). * Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 50) Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid - Tööhõive suurendamine - Majanduskasvu edendamine - Konkurentsivõime parandamine. - Piirkondlik/struktuurne arendamine Ettevõtluse tugisüsteem – 51) Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms;
· Eristatakse 3 liiki annuiteeti: o tavaannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul; o avanssannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide alguses; o viitannuiteet, makseid hakatakse sooritatama alates teatud viitaja möödudes. 35. Ettevõtte strateegiad, turule sisenemise strateegiad, konkurentsieelise arendamine, toimetulek määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) · Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu · Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine
· Eristatakse 3 liiki annuiteeti: o tavaannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul; o avanssannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide alguses; o viitannuiteet, makseid hakatakse sooritatama alates teatud viitaja möödudes. 35. Ettevõtte strateegiad, turule sisenemise strateegiad, konkurentsieelise arendamine, toimetulek määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) · Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu · Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand · Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine
Eristatakse 3 liiki annuiteeti: o tavaannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide lõpul; o avanssannuiteet, maksed sooritatakse annuiteediperioodide alguses; o viitannuiteet, makseid hakatakse sooritatama alates teatud viitaja möödudes. 35. Ettevõtte strateegiad, turule sisenemise strateegiad, konkurentsieelise arendamine, toimetulek määramatusega. (lk ?, ?) 36. Ettevõtluspoliitika Eestis. (lk ?, Entrepreneurship_in_Estonia) Otsese või kaudse toetamise kontseptsioon o Otsene toetamine: ettevõtete rahaline toetamine, lühiajaline taktika o Kaudne toetamine soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamise kaudu Ettevõtluspoliitika tasand: o Keskvalitsuse tasand o Kohaliku omavalitsuse tasand Valdkonnad o Maksupoliitika o Finantseerimine o Regionaalpoliitika o Litsenseerimine
- Hariduslik ja tööhõiveline struktuur - Väärtused, väärtushinnangud - Rollid - Rahvuslik koosseis - Varanduslik seis, sissetulekud - Elustiil, tarbimisharjumused - Perekonna roll ühiskonnas Poliitiline-õiguslik keskkond - Ühiskonna üldisem suhtumine ettevõtlusesse - Eli reeglid - Valitsuse reeglid - Kohaliku omavalitsuse maksud, piirangud, soodustused, reeglid - Maksu- ja ettevõtluspoliitika - Õigusaktid ja nende mõju ettevõtluse arengule - Konkurentsi, väliskaubanduse, keskkonna regulatsioonid Looduskeskkond - Loodusressursside vähenemine - Keskkonnakaitse - Valitsuse sekkumine loodusvarade juhtimisse Tehnoloogiline keskkond - Uued materjalid ja toorained - Seadmete, töövahendite areng - Infotehnoloogia areng - Interneti areng
10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16) Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed 19 meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes
ettevõtetega infotehnoloogia, energeetika, tervisetööstuse, biokeemia ja teistest tööstusharudest. 52. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. - Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. - Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. - Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. - Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. - Programmi lõpus esitlused investoritele. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. - Tööhõive suurendamine - Majanduskasvu edendamine - Konkurentsivõime parandamine. - Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad
Programmi lõpus esitlused investoritele. Eesti rahastamisaugud: EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik EstVCA - Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused Eesti Arengufond Eesti kiirendid: Startup WiseGuys – tehnoloogiapõhistele ettevõtetele GameFounders – Euroopa esimene ainult mängude arendusele suunatud kiirendi. Prototron rahastu LOENG8 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine. Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. * otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms;
arendustegevuse kulud Ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel 51. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (3kuud) meeskondi Programmi lõpus esitlused investoritele 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 53. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemine vms
ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel. 52. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõte. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. 53. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine Piirkondlik/struktuurne arendamine 54. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine – 2 põhivõimalust – otsesed ja kaudsed meetodid. 1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms;
Eestis kooperatiivide levik uuesti peale 1986. a. Sotsialismi perioodil põllumajandus- ja kalurikolhoosid ning tarbijate kooperatiivid (ETKVL). Tänapäeval arv languses. Mõned poliitikud, majandus- ja omavalitsustegelased on püüdnud ühistegevust populariseerida. Ühistutes on nähtud ka omamoodi vastukaalu üha enam Eesti turul tegutsevatele väliskapitali poolt kontrollitavatele suurettevõtetele. 50. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. o Tööhõive suurendamine o Majanduskasvu edendamine o Konkurentsivõime parandamine. o Piirkondlik/struktuurne arendamine 51. Euroopa Väikeettevõtluse Harta olemus ja tähtsus. Väikeettevõtluse arengu toetamisele suunatud poliitiline deklaratsioon Kinnitati 2000. aasta juunis. Eesti ühines deklaratsiooniga 2002. Aastal. Harta heakskiitmisega kohustuti töötama väikeettevõtete tegutsemiskeskkonna parandamise
5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.); 6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm. Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne
realiseerimise või tulundusühistu või tulundusühistu netokäive ületas 1milj. EEK 2. Osaluste ost ja müük 3. Ettevõtuse tugisüsteem - Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele
osaühing, aktsiaselts osaühing aktsiaselts majandusaasta või tulundusühistu või tulundusühistu realiseerimise netokäive ületas 1milj. EEK 24. Osaluste ost ja müük 25. Ettevõtuse tugisüsteem Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist. Turunduse alused 1. Turunduse üldmõiste
annaabi.ee 
