kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist. ÄS -i § 368, mille kohaselt aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes
Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik.
rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Loe lisaks: kasulik info täisühingu kohta Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Täisühingu eelised: · Mitme osaniku tõttu on ettevõttes rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi · Väga odav registreerida · Puudub omakapitali miinimumnõue Täisühingu puudused: · Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid · Kasumi jagamise probleemid · Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust · Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga.
Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik.
ettevõtte tegevuse ja osaühingu lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks (PankrS § 130 lg 3). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 alusel, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. 6.5. Likvideerimismenetlus Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Sellisel juhul jätkub vastav menetlus pankrotiseaduses sätestatud reeglite kohaselt. Kokkuvõtlikult on osanike poolt otsustatud lõpetamise raames
registripidajale esitamine · vara müük, võlgade sissenõudmine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine · lõppbilansi ja varajaotusplaani koostamine · vara tegelik jagamine osanike vahel · äriühingu kustutamisavalduse esitamine äriregistrile Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul peaks likvideerimismenetlus olema lõpule viidud. See on ka arusaadav, sest juhtumid on erinevad ja ei ole võimalik näha ette üldist tähtaega, mis annaks kindlalt alust eeldada, et see on piisav mistahes osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Üldreegel on, et vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijateks kas juhatuse liikmed (kui põhikiri ei näe ette teisiti) või siis määratakse need osanike otsusega. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Kui selgub, et osaühingul on veel
tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimise lõppeesmärgiks on koostada ja ellu viia saneerimiskava, mis päästaks ettevõtte. Saneerimismenetluse algatab saneerimisavaldus, mille peab esitama ettevõtja. 33. Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkorraldamine. Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise protsessid on küllalt keerukad ja aeganõudvad, mitte lihtsamad kui likvideerimismenetlus. Ühinemine võib toimuda kahel viisil: 1. äriühing ühineb teise äriühinguga. 2. Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu . Ühineda omavahel võivad kõik äriühingud. Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: koostada ühinemisleping, vajadusel teostada audiitorkontroll, koostada ühinemisaruanne, teatada ühinemisest võlausaldajatele, esitada avaldus äriregistrile. Ühinemisotsuse peavad heaks
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
üle olemasolevatele või asutatavale ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb; eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib. 34. Äriühingute lõpetamine ,likvideerimismenetlus. Äriühing lõpetatakse 1) Üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusega 2) Isiku, organi või asutuse otsusega, kellele on seadus andnud õiguse lõpetada avalik õiguslik juriidiline isik. 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4) Tähtaja möödumisel kui on asutatud tähtajaliselt 5) Pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist
mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Täisühingu esindamine Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga võib sätestada, et täisühingut võivad esindada kõik või mõned osanikud ühiselt. Need osanikud võivad volitada ühte või mitut osanikku enda hulgast teatud tehingut või tegu tegema. Volituse võib tühistada iga volituse andnud osanik. Kolmandate isikute suhtes
58. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluses, kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlus toimub kohtu- ning ka kohtuvälise menetlusena. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks juriidiline isik lakkab olemast.
Töötajate hulgas valiku tegemisel tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Enam ei ole vaja eelistada neid, kellel on paremad tööalased näitajad. Eelisõigus tööle jäämisel on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last. Koondamine on ka - tööandja tegevuse lõppemine - (likvideerimine, s.t ettevõtte tegevus lõpeb täielikult ja temale kuulunud varade baasil ei moodustata uut ettevõtet, mis jätkaks eelmise põhikirjalist tegevust. Toimub likvideerimismenetlus.) - pankrot (kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus) v pankrotimenetluse raugemine Etteteatamistähtajad kui pidev staa alla 1 aasta 15 päeva 1-5 aastat 30 kalendripäeva 5-10 aastat 60 k-p üle 10 aasta 90 k-p T-le tuleb anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. HÜVITUSED Kui pidev staa alla 1-aasta 1 kuu keskmine palk 1-5 aastat - 1 kuu keskmine palk 5-10 aastat - 1 + 1 kuu keskmine palk
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel.
vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing · Tegevuse lõpetamine · Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. · Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Registreerimine · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Aktsiaselts · Asutamine · Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist
4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; 5) pankroti väljakuulutamisel 6) kohtuotsuse jõustumisel , millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu. 7) kohtuotsusega sundlõpetamisega 8) muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel b) Likvideerimist Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Juriidilise isiku pankroti korral likvideeritakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Erinevalt lõpetamisest on likvideerimismenetlus (pikaajaline) protsess, mida viivad läbi likvideerijad. Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, sundlõpetamise korral määratakse nad kohtu poolt. Likvideerijad, kellel on samaselt juhatuse liikmetega juriidilise isiku esindamise õigus (kuid erinevalt
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui äriühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Reistrist kustutamisega lakkab juriidiline isik olemast. Avalik-õiguslik isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Dokumentide hoidja nimi ja elukoht (asukoht) märgitakse registrisse. Likvideerimise ajal aga tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel».
maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). Määrust ei kohaldata järgmistes suhetes: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused; ● pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtumenetlus, kompromissi tegemine ja muude sellised menetlused; ● sotsiaalkindlustus; vahekohtumenetlus; ● perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused; testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused. KOHTUALLUVUS-määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle
3.Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4.Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5.Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus Sundlõpetatakse siseministri või muu selleks õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui selle juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine e. likvideerimismenetlus. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on selleks juhatus või asendav organ, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku kohustused ja lahendavad lõpetamisega seoses olevad varalised küsimused. Likvideerijad võivad teha vaid neid tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks
dokumente on võltsitud ... juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; ... juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; Nt. kapitalinõuded, ei korralda üldkoosolekuid. ... juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; ... esineb muu seaduses sätestatud alus. Likvideerimismenetlus Lõpetamiseks vajalike toimingute läbiviimine: · Informatiivsed toimingud (likvideerimisteate koostamine ja avaldamine), juriidilise isiku vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja tagamine, järelejääva vara jaotamine õigustatud isikute vahel, kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44)
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, mis toimub järgmiselt. Alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Edasine menetlus toimub pankrotimenetlusena. Kui aga likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Registrist kustutamisega juriidiline isik lakkab olemast. Avalik- õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud
KL-s või poolte kokkuleppel võib neid hüvitisi suurendada. TA peab TL lõpetamisest informeerima ka töötajate esindajat; kui on tegemist likvideerimisega, koondamisega või pankrotiga, tuleb informeerida ka tööhõiveametit: töötajate arv, kutsealad, vanused, sugu. §86 p1 likvideerimine ettevõtte tegevus lõpeb täielikult ja temale kuulunud varade baasil ei moodustata uut ettevõtet, mis jätkaks eelmise põhikirjalist tegevust (mitte ühinemine ega jagunemine). Toimub likvideerimismenetlus. Läbi viivad: juhatuse liige, raamatupidaja, personalitöötaja. Etteteatamine 2 kuud kõikidele töötajatele (ka haiguslehel, puhkusel, rase, alla 3-a lapsega). · Alla 5 a 2 kuud, · 5-10 a 3 kuud, · Üle 10 a 4 kuud. Hüvitise suurus sõltub staazist selle TA juures. Tööinspektor kontrollib, kas toimub tõesti likvideerimismenetlus. §86 p 2 pankrot so kohtuotsusega välja kuulutatud võlgniku maksujõuetus ei suuda rahuldada võlausaldajate
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, mis toimub järgmiselt. Alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Edasine menetlus toimub pankrotimenetlusena. Kui aga likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Registrist kustutamisega juriidiline isik lakkab olemast. Avalik- õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud
§ 13 lg 3. peamiseks juhuseks on see, kui jur isikust võ on püsivalt maksejõuetu- tsüs § 36- juhatuse liikmed peavad esitama p avalduse. Sama kohustus on dubleeritud eraõiguslike jur isikute kohta käivates seadustes. Jur isik ei tohi eksisteerida maksejõuetuna. Juhul kui ei tee- süütegu KarS § 380. Kui on tegemist likvideerimisel oleva jur isikuga- likvideerimise käigus selgub, et jur isik on maksejõuetu- siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (tsüs § 44). Likvideerimismenetlus--müüakse vara, et rahuldada vu-te nõuded. Likvideerimine lähtub eeldusest, et kõik nõuded saavad rahuldatud. Kui selgub, et vara ei jätku, siis ei tohi likvideerimisega edasi minna. Tuleb esitada p avaldus--ja siis edasi skeem, mis on eespool esitatud. Erisused on jur isikust võ seoses esindusõigusega. Erandi teeb § 13 lg 4. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava
muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; (likvideerimine, s.t. ettevõtte tegevus lõpeb täielikult ja temale kuulunud varade baasil ei moodustata uut ettevõtete, mis jätkaks eelmise põhikirjalist tegevust. Toimub likvideerimismenetlus.) 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. (pankrot on kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus, s.t võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudmisi ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga) Enne koondamist tuleb pakkuda teist tööd v korraldada täiendusõpet v muuta töötingimusi. Koondamise korral töötajate hulgas valiku tegemise, tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdne
Vabatahtliku lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus. Sundlõpetamine võib toimida p pankrotimenetlusel või väljaspool pankrotimenetlust. (nt tegevus on vastuolus heade kommetega) Juriidilise isiku lõpetamine toimub kahes etapis : 1. Otsustamise etapp (vabatahtlik( J.i. esindaja) /sunniviisiline(kohtuotsusega) ) 2. Tehtud vastav kanne tema lõpetamise kohta- likvideerimise menetlus. ( seda vaja võlausaldajate kaitseks) Likvideerimismenetlus 2likvideerimise menetluse viisi : 1. üldmenetlus vabatahtlik - sundlõpetamine 2. pankrotimenetlus sundlõpetamine (kui ei jätku vara kõikide nõuete rahuldamiseks) Ühinemine jagunemine ja ümberkujundamine Tegevuse lõpetamise muutmise viisid millede puhul ei ole vaja läbi viia likvideerimismenetlust, kuigi J.i
kohus. Kui sundlõpetamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus karistusseadustiku, avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist juriidilise isiku järelejäänud vara riigile. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Pankrotiõiguse ja saneerimise põhimõisted Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nimetatakse pankrotiks. Panrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
11 A + B = C; 12 A + B = A, kus A= ühendav ja B= ühinev. Jagunemise skeemid: 13 A B + C (A ei jää ise alles); 14 A B (+ C) (A jääb alles). Millised juriidilised isikud võivad omavahel ühineda, jaguneda ja ümberkujunduda? AS-d, OÜ-d, TÜ-d UÜ-d võivad omavahel ühineda, jaguneda ja ümberkujunduda. MTÜ võib ühineda teise MTÜ-ga ja jaguneda teisteks MTÜ-deks, sama kehtib SA ja tulundusühinguga. Äri § 103, 124; 201-220; 364-383; 73-94; 37-55; 43-60. Likvideerimismenetlus tähendab neid toiminguid, mida likvideerijad teostavad alates otsuse vastuvõtmisest kuni selle juriidilise isiku tegevuse lõppemiseni. Kõigepealt tuleb avaldada teave likvideerimise kohta ja näidata ära kuhu ja mis aja jooksul peavad võlausaldajad esitama oma nõude. Likvideerijad peavad välja selgitama millised on nõuded ja pöörduma võlausaldajate poole. Reeglina võivad võlausaldajad esitada nõudeid nelja nädala jooksul. Vara müümine vara
Kui teadaolev võlausaldaja ei ole 7 By Matti `98 nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist võib allesjäänud raha 6 kuu möödumisel välja jagada õigustatud isikutele. Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, siis seda alustatakse siis kui juriidilise isiku rahast ei jätku võlanõuete rahuldamiseks. Kui kogu likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks ja selle tegemisega juriidiline isik lakkab olemast. Avalikõiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses kehtestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel, nagu ka nende ümberkujunemine.
võlgnikul ei jätku vara kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik vara ära müüa, ei suudeta sellega katta võlausaldajate nõudeid, st. juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu ning on vaja pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus annab reeglid, kuidas sel juhul toimida (olukorras, kus kõigile ei jätku, et igaüks saaks proportsionaalselt midagi). Kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige. Kui on sundlikvideerimine, määrab kohus likvideerija. Sellisel juhul kaotavad juhatuse liikmed siin esindamise õiguse; likvideerijal on sama õigus kui juhatuse liikmetel.
vara kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik vara ära müüa, ei suudeta sellega katta võlausaldajate nõudeid, st. juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu ning on vaja pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus annab reeglid, kuidas sel juhul toimida (olukorras, kus kõigile ei jätku, et igaüks saaks proportsionaalselt midagi). Kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige. Kui on sundlikvideerimine, määrab kohus likvideerija. Sellisel juhul kaotavad juhatuse liikmed siin esindamise õiguse; likvideerijal on sama õigus kui juhatuse liikmetel.
Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. 194. Millised on osaühingu lõpetamise alused? Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. 195. Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine? Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega
o üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; o isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik; o seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; o tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt; o muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. Selles teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kui teadaolev
annaabi.ee 
