ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES (6)

ESRI® ArcGIS Desktop
Juhendmaterjal
©ALPHAGIS 2007 Sisukord
SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6
2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE ­ KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE 11
3 KAARDIKIRJAD 12 3.1 M ÄRGISED 12 3.2 A NNOTATSIOONID 13
4 SELEKTEERIMINE JA PÄRINGUD 14
5 TABELITEGA TÖÖTAMINE 15 5.1 T ABELITE SEOSED 16 5.1.1 Join meetod 17 5.1.2 Relate meetod 17
6 KAARDIANDMETE LOOMINE JA REDIGEERIMINE 18 6.1 A RCGIS JA GEOANDMEBAAS 18 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid 18 6.2 A NDMETE EDITEERIMINE 23 6.2.1 Editor tööriistariba 23 6.3 OBJEKTIKLASSI LOOMINE 24
7 KAARDI MATEMAATILINE ALUSE SEADISTAMINE 27
8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29
LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32
LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33
2 Sissejuhatus
Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara . Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le.
1 ArcGIS Desktop
ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet ( ArcView ®, ArcEditorTM ja ArcInfo ®), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühis e kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaals usega on ArcView®, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditorTM ja ArcInfo®. Iga kõrgem tase sis aldab kõigi madalamate tasemete võimalusi.
1.1 ArcGIS kasutajaliides
Kõik ArcGIS Desktop tooted (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®) omavad kahte ühist aplikatsiooni (ArcMap ja ArcCatalog), mis omakorda sisaldavad ühis eid tööaknaid (ArcToolbox ja Command Line). ArcMap aplikatsiooni näol on tegemist kaardiliidesega, mis on loodud ruumiandmete editeerimise, visualiseerimise ning väljundi (teemakaart) loomiseks. ArcCatalog on ruumiandmete brauser , mis on vajalik töövahend nt. uute objektiklasside (feature class ) ja geoandmebaaside (geodatabase) genereerimiseks ning võimaldab teostada ka mitmeid vajalikke geotöötluse protseduure ning metaandmestiku haldamist (vt. ka joonis 1).
Joonis 1. ArcCatalog ja ArcMap aplikatsioonid
3 1.1.1 ArcMap
ArcMap on peamine töövahend kaardi loomisega seotud tegevuste (kuvamine, redigeerimine, päringud, ruumianalüüsid, aruandevormid, väljund) realiseerimiseks. Läbi ArcMap`i toimub ka kaardikihtide ( layer ) ja andmefreimide (data frame ) üldine organiseerimine (nt. kihtide lisamine, eemaldamine, nende kuvamise järjekord jne.), sümboloogia seadis tamine ja mitmesugused info- ja ruumipäringud. Geoandmetega töötamine toimub kaardidokumendi (MXD fail) põhiselt, kuhu kasutajal on võimalik salvestada juba valmis kujundatud kaardikihid ning kõik nendega seonduvad parameetrid /seadis tused. ArcMap`i aknas oleva kihi graafilis t kujutis t saab vastavalt vajadusele navigeerida/suurendada/vähendada. Kasutajaliidese ülesehitus on näidatud ka joonisel 2.
Tiitliriba Menüüriba Standard- tööriistariba
Kihihaldur Kaardiaken
Kaardikihi Tools tööriistariba rippmenüü
Joonistamine Olekuriba
Joonis 2. ArcMap kasutajaliides
ArcMap`i kasutajaliides
Tiitliriba ­ kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur ­ kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba ­ selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine
1.1.2 ArcCatalog
ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks . Aplikatsioon , mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer , sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sis u (struktuur).
4 Joonis 3. ArcCatalog
1.1.3 ArcToolbox
ArcToolbox aken (vt. ka joonis 4) on kättesaadav nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni kaudu, läbi mille on aktiveeritavad geotöötluse erinevad funktsioonid (andmete konverteerimine , matemaatilise aluse / koordinaatsüsteemi ja projektsiooni seadis tamine jne), mudelid ja skriptid. Kasutatavate funktsioonide hulk sõltub konkreetsest desktop tarkvarast/litsentsis t.
Joonis 4. Clip töövahendi aktiveerimine ArcToolbox`is
5 1.1.4 Command Line
Sarnaselt ArcToolbox`le on nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni kaudu kättesaadav ka käsurea (Command Line) kasutamise võimalus (vt. ka joonis 5).
Käsurea aktiveerimine
Protseduuri kirjeldamine
Protsessi raport
Süntaksi kirjutamine
Joonis 5. Command Line
1.1.5 ArcGISi töövahendid
ArcMap`i aplikatsiooni keskkonnas on standardsed GIS töövahendid kättesaadavad käsunuppude (tools) kaudu, mis on programmi siseselt ja temaatiliselt grupeeritud vastavate tööriistaribade (toolbar) alla. Tööriistariba on hõlpsasti kasutatav ja ning vajadusel saab sinna käsunuppe ka täiendavalt juurde lis ada. Kui mõni riba on mittenähtav või kui on soov vähekasutatav välja lülitada, saab seda teha valides menüüribast Tools > Customize > Toolbars ning markeerides "linnukesega" soovitava tööriistariba ees oleva ruudu või vastupidi. Peamised tööriistaribad on Tools ja Standard. Täiendavad geotöötluse vahendid on kättesaadavad ArcToolbox`i akna kaudu (vt. ka ptk. 1.1.3). Lis as 1 on välja toodud kõik ArcMap menüüribas olevate käskude ning lisas 2 ArcCatalog menüüriba kirjeldused.
6 Standard tööriistariba
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
1 ­ New Map File ­ uue kaardidokumendi (.MXD fail) loomine 2 ­ Open ­ olemasoleva kaardidokumendi, kaardipõhja/ malli ( template ) avamine 3 ­ Save ­ kaardidokumendi (.MXD fail) või kaardipõhja/malli (template) salv estamine 4 ­ Print ­ kaardi printimine 5 ­ Cut ­ valitud elementide lõikamine lõikepuhvris se 6 ­ Copy ­ valitud elementide kopeerimine 7 ­ Paste ­ lõikepuhvris olevate elementide "kleepimine" 8 ­ Delete ­ valitud elementide kustutamine (eeldab editeerimise reziimi ) 9 ­ Undo ­ annulleerib tagasi viimati sooritatud käsu 10 ­ Redo ­ ennis tab eelnevalt sooritatud käsu 11 ­ Add Data ­ aktiivsesse andmefreimi andmestiku (kaardikiht) lis amine 12 ­ Map Scale ­ kaardi mõõtkava seadis tamine 13 ­ Editor ­ Editeerimise tööriistariba avamine 14 ­ ArcCatalog ­ ArcCatalog aplikatsiooni avamine 15 ­ ArcToolbox ­ ArcToolbox akna avamine/ peitmine 16 ­ CommandLine ­ CommandLine akna avamine/peitmine 17 ­ What`s This? ­ infopäring konkreetse tööriista kohta
Tools tööriistariba
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
1 ­ Zoom In ­ kaardiakna kuva interaktiiv ne suurendamine 2 ­ Zoom Out ­ kaardiakna kuva interaktiivne vähendamine 3 ­ Fixed Zoom In ­ kaardiakna tsentripõhine suurendamine 4 ­ Fixed Zoom Out ­ kaardiakna tsentripõhine vähendamine 5 ­ Pan ­ kaardiaknas "käpaga" navigeerimine 6 ­ Full Extent ­ kõigi kaardiaknas olevate kihtide kuvamine täies ulatuses 7 ­ Go Back To Previous Extent ­ kaardiakna eelneva vaate kuvamine 8 ­ Go Forward To Next Extent - kaardiakna järgneva vaate kuvamine 9 ­ Select Features ­ interaktiivne objekti valimine 10 ­ Clear Selected Features ­ selektsiooni tühistamine 11 ­ Select Elements ­ elementide valimine 12 ­ Identif y ­ elemendi atribuudiinfo kuvamine 13 ­ Find ­ elemendi otsing kihi ja andmevälja alusel 14 ­ Go To XY ­ koordinaadipaarile (X,Y) liikumine 15 ­ Measure ­ objektide geomeetria mõõtmine 16 ­ Hyperlink ­ hüperlingi lisamine
7 2 Andmete kuvamine ja navigeerimine ArcMap`is
Andmete kuvamisel ArcMap`is saab kasutaja valida kas andmevaate (data view) või kujundusvaate ( layout view) reziimi vahel (vt. ka joonis 6).
Joonis 6. ArcMap`i andme- ja kujundusvaade
Andmevaade ­ andmetega töötamine (päringud, selekteerimine, redigeerimine, analüüs jne) Kujundusvaade ­ väljundi (teemakaardi, väljatrüki) loomine / vormistamine (legendi, kaardivõrgu, mõõtkavajoonte, tekstide jms. lisamine).
Lisaks eelpool nimetatud vaadetele saab ArcMap`i kaudu seadistada iga kaardikihi põhiselt ka vaadet, mis on mõõtkavast sõltuv ning kus igale kihile saab määratleda sobiv ad miinimum ja maksimum mõõtkava vahemikud, mille puhul vastavaid kihte kaardiaknas kuvatakse. Näiteks võiksime kuvada asustusüksuste piir e arvmõõtkava vahemikus, mis jääb 1:1000 ja 1:100 000 vahele.
8 Praktiline töövahend on ka View menüü alt aktiveeritav bookmarks, kus kasutaja saab mingi piirkonna vaate ulatuse kaardidokumenti salvestada (nt. luua bookmark Tallinna linna Pirita linnaosa kohta).
Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid navigeerimise tööriistu (zoom in, zoom out, pan...). Täiendavaid navigeerimise vahendeid ( Overview , Magnifier, Viewer) saab andmevaate reziimis olles aktiveerida Window menüü alt (vt. ka joonis 7). Nii näiteks saab spetsialis t, kellel on soov töötada üheaegselt mitme monitoriga, kasutada erinevate vaadete/mõõtkava ulatuste tekitamiseks töönuppu Viewer. Avades Viewer akna, saab seal lisaks navigeerimisele defineerida soovitud arvmõõtkava. Magnifier on kaardiakna "suurendusklaas", mis võimaldab esmalt huvipakkuvama piirkonna peale liikuda ning niitristiku lähedale jääva ala konkreetse protsendimäära (nt. 300%) kaudu üles suurendada. Overview näitab kaardidokumendi aktiivse andmefreimi (vt. ka ptk 2.2) nähtava kaardiakna ulatust võrrelduna kõigi andmefreimis olevate kaardikih(t)i(de) objektide geograafilis e ulatusega.
Joonis 7. Navigeerimise töövahendid Overview, Magnifier ja Viewer
9 2.1 Kaardikiht
Kaardikiht (layer) ­ digitaalse geograafilis e andmekogu visuaalne esitus MXD kaardidokumendis, mis on kirjeldatud mitmesuguste parameetritega (sümboloogia, andmeväljad, märgised jne.). Kaardikihina on käsitletavad: 1) Vektorkujul olevad andmekogud (vector dataset) ­ Coverage, .shp, CAD failid või geoandmebaasi andmekogud/objektiklassid; 2) Annotatsioonid; 3) Rasterkujul olevad andmekogud ( raster dataset) ­ GRID ja erineva formaadiga rasterfailid; 4) TIN andmekogud.
Kaardikihi omadustega seonduvalt saab TOC aknas kaardikihi selekteerimisel ning paremat hiireklahvi alla vajutades kasutaja aktiveerida layer properties akna ning seadis tada seal
vastavate linkide alt erinevaid parameetreid, mis hõlmavad nt. kaardikihi sümboloogiat, tekstide paigutamist, andmeväljade struktuuri, metaandmete vaatamist, mõõtkava-vahemike fikseerimist jne).
ArcMap`is on võimalus salv estada juba valmis kujundatud kaardikihti lisaks kaardidokumendile ka eraldi kujundusfailina (.lyr), mida saab hiljem vajaduse korral jagada ka teis tele kasutajatele (vt. ka joonis 8). Kujundusfaili (.lyr) geomeetria baseerub konkreetsel kaardikihil ( vektor , raster, TIN).
Algne Redigeeritud Kujundatav kiht sümboloogia sümboloogia Kaardidokumendi (.mxd) osa Vektor Raster Salvestamine TIN Eraldiseisev kuj undusfail (.lyr)
Joonis 8. Kujundusfaili loomise protsess
2.2 Andmefreim
Andmefreim (data frame) on kaardikihtide konteiner, mis defineerib ArcMap`i keskkonnas ühe või mitme kaardikihi geograafilis e/visuaalse ulatuse, koordinaatsüsteemi ja muud kuvamisega seotud valikud (nt. mõõtühikud). Üks geograafiline andmekogu võib kaardidokumendis sis alduda üheaegselt mitmes erinevas andmefreimis. ArcMap andmevaates saab korraga samaaegselt avatud/aktiivne olla ainult üks andmefreim. Kujundusvaates saab korraga samaaegselt lahti olla mitu andmefreimi. Andmefreimid võimaldavad kasutajal andmekihte loogiliselt dokumendisiseselt
10 grupeerida . Kihtide ja freimide järjekorra seadis tamine toimub läbi kihihalduri (Table of Contents ­ TOC). ArcMap`i kihihalduri ülesehitus on näidatud ka joonis el 9.
Andmefreim
Kaardikihid
Kihihaldur (TOC)
Joonis 9. ArcMap`i kihihaldur (Table of Contents)
2.3 Kaardikihtide ja andmefreimide haldamine ­ kihihaldur (TOC)
Kaardikihtide ja freimide parameetrite ja kuvamise järjekorra seadistamine toimub läbi kihihalduri (Table of Contents ­ TOC). Kihtide kuvamiseks tuleb vastav kiht aktiveerida, st. märgis tada "linnukesega" konkreetse kihi nime ees olev ruut. Kihtide järjekorra muutmiseks tuleb vastav kiht TOC aknas välja valida ning seejärel "hiirega" teis te kihtide suhtes sobiv asse positsiooni nihutada. TOC aken sisaldab kolme reziimi ­ Display , Source ja Selection . Vaikimisi on kasutusel Display, kus on näha kõik MXD kaardidokumendis sis alduvad kaardikihid ja andmefreimid. Source reziimis kuvatakse täiendava infona juurde ka kaardikihtide/failide füüsiline asukoht kas lokaals es masinas või võrgus. Lis aks on sealtkaudu nähtavad ka tabelkujul andmed (.dbf, .xls jne), millel puudub ruumiline geomeetria, kuid millele on läbi ühiste andmeväljade võimalik koos ruumilist mõõdet omavate andmekogudega samaaegselt luua erinevaid seoseid ja relatsioone. Selection lingi kaudu saab määratleda selekteeritavad kihid , mis võimaldab kasutajal vajaduse korral objekte kihipõhiselt välja valida.
2.4 Kaardidokumendi loomine ja avamine
ArcMap`i aplikatsiooni avamisel pakutakse välja alljärgnevad valikud: 1) Uue/tühja MXD kaardidokumendiga loomine (Start Using ArcMap with a new empty map); 2) Olemasoleva/loodud dokumendi kasutamine (Start Using ArcMap with an existing map); 3) Olemasoleva/loodud kaardipõhja või malli kasutamine (Start Using ArcMap with a template).
11 Kaardikihi sis estamine ArcMap`i MXD dokumenti: 1) ArcCatalog`i aplikatsiooni aknast kihi lohistamine otse ArcMap`i TOC aknasse ; 2) Spetsiaals e Add data töönupu kasutamine
Kaardikihi eemaldamine ArcMap`i MXD dokumendist: 1) Aktiveeri käsklus Remove TOC aknas eemaldataval kihil parema hiireklikiga klõpsates.
3 Kaardikirjad
ArcGISis on tekstide hoidmiseks kaks peamist võimalust: 1) Märgised (label); 2) Annotatsioonid ( annotation ).
3.1 Märgised
Märgis (label) on ArcMap`i MXD kaardidokumendis mingisugust objekti atribuuditabeli veeru väärtust kirjeldav dünaamiliselt kuvatav tekst. Tüüpiline märgise näide on toponüümid ( kohanimed ). Kaardiaknas navigeerimise tagajärjel uuendatakse automaatselt ka märgiseid. Märgiste omadused (sümboloogia, fondi suurus) on redigeeritavad ainult kogu kaardikihi põhiselt, mis tähendab, et objektipõhine selekteerimine ja modifitseerimine kasutaja poolt ei ole võimalik. Kõik märgiseid iseloomustavad parameetrid omistatakse ja kehtiv ad kompleksselt kogu kaardikihile (vt. ka joonis 10) ning kuvamisel näidatakse neid automaatselt graafilistest objektidest üleval pool. Märgis te/tekstide eraldi objektipõhiseks redigeerimiseks on vajalik need genereerida annotatsioonideks (vt. ptk. 4.2).
Joonis 10. Kaardikihtide märgendamine ArcMap`is
12 Tekstide paremaks paigutuseks saab iga kasutaja kaardikihi põhiselt defineerida kindlad parameetrid. ArcMap`is on selleks otstarbeks vastav moodul ESRI Standard Label Engine . Lisaks on tekstide paigutamiseks võimalik kasutada spetsiaalset ESRI ArcGIS Desktop laiendust Maplex for ArcGIS (sis aldub automaatselt ArcInfo tarkvaras), mis tõstab tekstide automaatse paigutusega seotud toimingute efektiivsust (vt. ka joonis 11). Maplex sis aldab täiustatud töövahendeid, mis on rakendatavad nii tardkaartide kui ka arvutikaartide loomise protsessis , vähendades kaardi tootmisega seotud ajalist mahtu ja kulu ligikaudu 40% võrra.
ESRI Standard Label Engine Label Manager Label Priority Ranking
Label Weight Ranking Lock Labels ESRI Maplex Label Engine View Unplaced Labels
Kasutamiseks on vajalik Maplex laiendus
Joonis 11. Kaardikihtide märgistamise moodulid
3.2 Annotatsioonid
Annotatsioon (annotation) on ArcMap`i MXD kaardidokumendis kasutaja poolt selekteeritav, redigeeritav ja paigutatav tekstiobjekt, mida hoitakse eraldi graafilises kihis (.MXD dokumendis on nimetatud otstarbeks annotatsiooni- grupid) või objektiklassina (annotation feature class) geoandmebaasis . Kui märgis te puhul on objekti is eloomustavad tekstis otseselt seotud atribuuditabeli väärtustega (atribuuditabelis info lisamine/kustutamine/muutmine kajastub koheselt ka kaardipildis), siis annotatsioonid saavad olla nii objektiga seotud (feature-linked annotation) kui ka mitteseotud (not feature-linked). Kirjete kuvamine on erinevalt märgis test staatiline, st. tekstide asukoht navigeerimisel/suurendamisel/vähendamisel ei muutu.
13 4 Selekteerimine ja päringud
ArcGISis peab objektide välja valimiseks vastav kaardikiht olema selekteeritavas reziimis (vt ka ptk. 2. 3). ArcMap keskkonnas on neli meetodit graafiliste objektide selekteerimiseks: 1) interaktiivne (interactive selection); 2) atribuudiinfo alusel (selection by attributes); 3) asukohapõhine (selection by location ); 4) teiste graafilis te objektide kaudu (selection by graphics);
Ruumiinfoga seotud andmete põhjal päringute koostamine (ruumianalüüs) on GISi üks peamisi kasutusvaldkondi. Atribuudiinfo põhjal päringu koostamine (selection by attributes) on standardne andmebaasipäring, kus kasutatakse SQL`i (struktureeritud päringu keel), nt. vali Tallinna linnas objekt, mille aadress on " Kotka 10" või siis nt. leia kõik Eestimaa linnad, kus elanike arv on suurem kui 10 000. Ruumiliste asukohapäringute (selection by location) tegemisel kaardil määratletakse selles osalevad kihid ning kirjeldatakse dialoogiaknas nendevahelised seosed, nt. valida teedekihist välja kõik tänavad, mis jäävad raudteest 100 m kaugusele (vt. ka joonis 12).
Joonis 12. Päringute koostamine ArcMap`is
Selekteerimiseks teis te graafilis te objektide kaudu on esmalt vajalik joonistada/valida mingisugune graafiline objekt ning seejärel aktiveerida käsklus Selection > Select By Graphics (vt. ka joonis 13).
14 1) Graafilise objekti loomine 2) Meetodi valik
Joonis 13. Graafilise objekti alusel päringu koostamine ArcMap`is
Selekteeritud objektide kohta genereerib ArcMap valitud kaardikihi (layer) ja andmevälja ( field ) alusel ka vastavad statis tilised karakteris tikud (üldarv/hulk, standardhälve ning miinimum., maksimum, keskmine ja summaarne väärtus), mida saab vaadata ja soovi korral ka kopeerida Selection > Statistics akna kaudu (vt. ka joonis 14).
Joonis 14. Selekteeritud objektide statistiliste karakteristikute kuvamine ArcMap`is
5 Tabelitega töötamine
Iga kaardikihi / objektiklassi kuulub juurde ka seda kirjeldav atribuutide tabel. Geograafilise ruumiandmestiku puhul on tabelis kirjeldatud kihi / objektiklassi geomeetriline primitiiv (punkt, joon või polügoon). ArcGIS võimaldab üheaegselt töötada nii tabelitega, mis on defineeritud kindla geomeetrilise primitiiviga (st. on seotud kaardiandmetega, mida kaardiaknas kuvatakse kaardikihina ja tabeliv aates tabelina) kui ka ruumilist mõõdet mitteomavate tabelitega (st. välised andmebaasid, kus info kuvatakse vaid tabeliv aates), suutes otse lugeda nt. dBASE (.dbf), teksti (.txt), Microsoft Access (.xls) formaate ning tekitada OLE DB ühendusi.
Lihtsamad operatsioonid (nt. kirjete sorteerimine tähestiku alusel, statistikud, andmevälja lisamine/kustutamine) on teostatav nii ArcCatalog`i kui ka ArcMap`i keskkonnas, kuiv õrd tabelandmestiku kirjete selekteerimine, tehted andmeväljadega (kalkuleerimine),
15 redigeerimine/muutmine ja teiste tabelite vahel seoste tekitamine on realiseeritav vaid ArcMap`is (vt. ka joonis 15).
Joonis 15. Tabelitega töötamise vahendid ArcMap`is
5.1 Tabelite seosed
Erinevaid tabeleid saab omavahel siduda ühis te väljade alusel, kus vastavate tabelite andmevälja tüübid on samad (vt. ka joonis 16). Selleks tuleb eelnevalt teada tabelis olevate kirjete seoseid, st. kuidas tabeli A objektid on seotud tabeli B objektidega (vt. ka joonis 17).
B (täiendav A (objektiklassi atribuuditabel) atribuuditabel)
Joonis 16. Tabelite sidumine
16 või üks-ühele üks- mitmele mitu-ühele mitu- mitmele
Joonis 17. Tabeli kirjete seosed
Tabelite seostamise meetodid ArcMap`is on ühendamine (join) ja relatsioon (relate).
5.1.1 Join meetod
Join meetodi rakendamisel liidetakse tabelid ühis e andmevälja alusel "füüsiliselt" kokku. Meetod on kasutatav, kui tabeli kirjete seos on kas "üks-ühele" või "mitu-ühele" (vt. ka joonis 18).
Tabel 1 (enne Join rakendamist) Tabel 2 (tsooni koodi väärtused)
Seos: mitu-ühele Tulemtabel peale Join meetodi rakendamist
Parcel
Joonis 18. Tabelite seostamine Join meetodiga
5.1.2 Relate meetod
Relate meetodit kasutatakse juhul, kui seosetüüp on "üks-mitmele" või "mitu-mitmele" ning selle tulemusena genereeritakse ArcMap`is kahe tabeli ühiste väljade alusel vastavad seoselingid (vt. ka joonis 19). Erinevalt Join meetodis t jääb tabelite ülesehitus peale linkide loomist endiseks, st. tabelisse, millele seos luuakse , otseselt uusi andmevälju juurde ei lis andu .
17 Joonis 19. Tabelite seostamine Relate meetodiga
6 Kaardiandmete loomine ja redigeerimine
Kaardikihtide (tabelid, objektiklassid jne) ja geoandmebaasi andmestiku struktuuri loomine ning selle täiendamine toimub peaasjalikult läbi ArcCatalog aplikatsiooni. Mõned protseduurid on teostatavad ka läbi ArcMap keskkonna (nt. andmevälja lisamine/kustutamine ning andmete eksport ). ArcView tarkvara võimaldab editeerida vaid personaalse geoandmebaasi (vt. ka ptk. 6.1.1) ja ESRI shapefailide dBase (.dbf) faile. ArcEditor lis ab juurde võimaluse töötada ka nn. ettevõtte geoandmebaasidega (SDE kihid) ning ArcInfo kaudu saab modifitseerida Coverage formaadis andmeid.
6.1 ArcGIS ja geoandmebaas
ArcGIS Desktop tarkvara võimaldab kasutada ning teostada andmevahetust kõigi laialdaselt levinud ruumiliste andmete (faili)formaatidega. ESRI tarkvara standardformaatidena on kasutusel shapefailid, coverage-failid, ESRI GRID, geoandmebaas kui ka ArcIMS ja ArcGIS Server `i poolt läbi Interneti produtseeritavad kaardiandmed, sh. OpenGIS standarditel põhinevad teenused (WMS, WFS). Samuti toetab ArcGIS kõiki levinud CAD andmete formaate (DXF, DGN, DWG) ning enam kui 35 erinevat rasterandmete formaati (täpsem info rasterandmete kasutamise osas on kättesaadav ArcGIS Desktop Help kaudu ArcCatalog > Working with rasters in ArcCatalog > Supported raster formats).
6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid
Alates ArcGIS 9.x versioonis t on ESRI standardformaadina kasutusel geoandmebaasi formaat (vt. ka jooniseid 20 ja 21), mis erinevalt failipõhis test formaatidest (shapefail ja coverage) hoiab objektide koordinaatide ja atribuudiinfot andmebaasi (RDBMS) põhiselt (nt. Access, Oracle , DB2 ja SQL Server). Geoandmebaasis saab lisaks objektiklassidele paralleelselt hallata ka raster- ja tabelkujul andmeid. Andmebaasi-siseselt on kasutajal võimalus luua temaatiliselt erinevaid kuid samal koordinaatsüsteemil põhinevaid andmekogusid (feature dataset) ning teostada nende alusel näiteks objektide topoloogia kvaliteedikontrolli protseduure või luua geomeetrilisi võrke.
18 Esmase toiminguna tuleks edaspidise tegevuse tarbeks määratleda valitava geoandmebaasi formaat. ArcGIS pakub geoandmete haldamiseks 5 erinevat geoandmebaasi lahendust (vt. ka joonis 20). Personaalne geoandmebaas (personal geodatabase) on mõeldud eeskätt väiksema mahuga ülesannete/projektide teostamiseks ning ettevõtte geoandmebaas (enterprise geodatabase) suuremate andmekogude organis eerimiseks/haldamiseks, mille puhul hoitakse infot ühes kindlas andmebaasisüsteemis (Oracle, IMB DB2, Informix ja Microsoft SQL Server). Seega, kui andmebaasi haldab ja uuendab peaasjalikult üks spetsialist, siis on soovituslik valida nt. MS Access platvormil baseeruv nn. single - user personaalne geoandmebaas (Personal geodatabase for MS Access) või üldisel süsteemikataloogi tasandil hallatav failipõhine geoandmebaas (File geodatabase), mida saab korraga editeerida üks kasutaja.
File Geodatabase eelis Personal geodatabase for MS Access`i ees seisneb asjaolus, et andmete esitamine ja päringute teostamine on kiirem ( samade andmete talletamise puhul võtab file geodatabase nii ESRI shape faili kui ka MS Access`i personaals e geoandmebaasiga võrrelduna oluliselt vähem ruumi). Teine eelis on seotud mahutavusega. Kui Personal geodatabase for MS Access suudab ühe andmebaasi siseselt hallata kuni 2 GB andmeid, siis File Geodatabase puhul on vastav parameeter 1 TB. Lis aks võimaldab File Geodatabase töötamist ka UNIX keskkonnas.
Suurema hulga kasutajate ja andmete sis estajate/spetsialis tide puhul kasutatakse nn. multi -user ArcSDE tehnoloogia -põhis t geoandmebaasi, mille korral organis atsioon saab valida personaalse (personal), töögrupi (workgroup) või ettevõtte (enterprise) taseme vahel, mis omakorda eeldavad täiendava ArcSDE tarkvara olemasolu. Personal ja Workgroup formaadid (andmebaasi limiit 4 GB) kasutavad SQL Server Express andmebaasis üsteemi tasuta versiooni. Enterprise formaadi kasutusse võtmisel on andmestik hallatatav/redigeeritav nii Oracle, Microsoft SQL Server, IBM DB2 kui ka IBM Informix platvormi(de)l.
Joonis 20. ArcGIS geoandmebaasi formaadid
Kui ArcView litsents võimaldab luua, editeerida ja kustutada Accessil põhinevat personaalset geoandmebaasi ja/või faili-põhist geoandmebaasi ning kasutada ArcSDE tehnoloogia abil loodud geoandmebaasi infot mitmesuguste ülesannete tarbeks (päringud, tabeli relatsioonid ja ühendamised jne), siis ArcEditor ja ArcInfo lisavad juurde võimaluse luua ja muuta ka ArcSDE
19 tehnoloogial baseeruvaid geoandmebaase. ArcGIS geoandmebaasi formaatide peamised omadused ja parameetrid on lisatud alljärgnevas tabelis.
Geoandmebaasi formaat Platv orm DBMS tehnoloogia Parameetrid Personal geodatabase for ArcView, ArcEditor, Microsoft Access 1 editeerija, mitu sirvijat MS Access ArcInfo .mdb faili on võimalik salvestada kuni 2 GB infot Windows platvorm File geodatabase ArcView, ArcEditor, ESRI formaadis olev 1 editeerija, mitu sirvijat ArcInfo süsteemikataloog andmemaht kuni 1 TB, koosneb erinevatest binaarkujul failidest, platvormist sõltumatu, andmebaasi objektiklassi, andmekogu ja tabeli lukustamine eraldiseisvana, mitte kogu andmebaasi põhiselt standardformaat ja pakitud formaat (read-only) .gdb formaat Windows ja UNIX ( Solaris , Linux ) platvorm Personal geodatabase ArcEditor, ArcInfo Microsoft SQL Server 3 samaaegset ühendust, 2005 Express 1 editeerimise õigus GDB kohta, versioneerimise tugi, andmemaht kuni 4 GB, Windows platvorm Workgroup geodatabase Workgroup level of Microsoft SQL Server 10 samaaegset ArcGIS Server 2005 Express editeerimise võimalusega kasutajat, versioneerimise tugi, andmemaht kuni 4 GB, Windows platvorm Enterprise geodatabase Enterprise level of IMS DB2, mitme kasutaja üheaegne ArcGIS Server IBM Informix, editeerimine, Microsoft SQL Server versioneerimise tugi, 2000 või 2005, Windows ja UNIX Oracle (Solaris, Linux) platvorm
20 Joonisel 21 on kujutatud geoandmebaasi ülesehitus Personal geodatabase for MS Access näitel.
Objektiklassid, neid iseloomustavad atribuuditabelid ja koordinaatinfo hoitakse RDBMS põhiselt
Andmekogud (Feature datasets) modelleerivad ruumilisi suhteid
Eraldiseisvad objektiklassid
RDBMS tabel
punktobjektide klass
Shape välja info hoitakse eraldi koordinaaditabelis
Joonis 21. Personal geodatabase for MS Access struktuur
Geoandmebaas sisaldab alljärgnevaid elemente: 1) Tabelid ­ hoiavad täiendavat infot objektide kohta, mida saab vajaduse korral siduda geograafilis e ruumiandmestikuga. 2) Objektiklassid (Feature Class) ­ arvutis modelleeritud punkt, joon- või pindobjektide kogud , mille puhul objektid omavad ühist geomeetriat (vt. ka ptk. 6.3). Spetsiaalsetes objektiklassides talletatakse informatsiooni annotatsioonide, ulatuse ja marsruutide kohta. (vt. ka joonis 22)
Joonis 22. Objektiklassi (Feature class) olemus ja ülesehitus
3) Nähtuse andmekogud (Feature datasets) ­ objektiklasside konteinerid (mitte tabelid), millel on ühine koordinaatsüsteem/projektsioon ning mis on vajalikud geomeetriliste võrkude ja topoloogiaga seotud tööprotsessides. 4) Seoseklassid ( Relationship classes ) ­ vahend kahe tabeli, objektiklasside või nende omavaheliste kombinatsioonide vahelis te seoste haldamiseks geoandmebaasis. Seoseklass on eraldi nähtav ArcCatalog`i oleva puu/sisuakna kaudu ning selle loomine eeldab ArcEditorTM või ArcInfo® litsentsi olemasolu.
21 5) Geomeetrilised võrgud (Geometric networks ) ­ kohandatud topoloogilised seosed joone ja punkti objektiklasside vahel, mida kasutatakse võrgustikuga seotud analüüsidel. Eeldab ArcEditorTM või ArcInfo® litsentsi olemasolu. 6) Topoloogia (Topology) - geomeetriliste kujundite omadusi käsitlev matemaatika haru. Geoinformaatika valdkonnas käsitleb topoloogia objektide omavahelis t paiknemist geograafilis es ruumis. Topoloogilisi seoseid kasutatakse ruumiliste modelleerimise ülesannete korral, mis ei kasuta koordinaatinfot ning kus objektide omavahelised omadused jäävad muutumatuks ka kuju muutmise (venitamine, moonutamine jne) korral. ESRI® ArcGIS topoloogia võimaldab kasutajal vastavalt andmemudeli nõuetele seadis tada ruumilised seosed objektide geomeetriast lähtuvalt.
Geoandmebaasi elemendid Tabelid
Nähtuse andmekogud Raster andmekogud (Raster Dataset) Kaardi matemaatiline alus
Raster kataloogid (Raster Catalog) Objektiklassid (Feature class) Pinnad Marsruudid Mõõdistusandmed Jooned Ulatused Projekti kaust Projekt Punktid Annotatsioonid Toolbox
Seoseklassid Tööriistad Mudel Skript
Geomeetrilised võrgud Seadistamine Atribuudi tüübid Topoloogia reeglistik Topoloogia Attribuudi domeenid
7) Raster andmekogud (Raster datasets) ­ TIFF , Imagine , ESRI Grid, MrSid vms. formaadis olevad rasterandmed 8) Raster kataloogid (Raster catalogs) ­ tabelkujul olev raster andmekogude kollektsioon, mille puhul objektide (raster andmekogud) asukoht kataloogis on defineeritud tabelis oleva vastava rea kaudu. 9) Mõõdistusandmed ( Survey datasets) ­ informatsioon mõõdistusandmete kohta, mida hoitakse selleks ettenähtud projektides ja projektikaustades. 10) Tööriistakast (Toolbox) ­ sisaldab geotöötluse vahendeid, mida ArcGISis vastavate ülesannete lahendamiseks kasutatakse. 11) Seadistamine ­ hõlmab atribuutide ja nende omaduste määratlemisega seotud toiminguid ning samuti topoloogia ja seoseklasside temaatikat .
22 6.2 Andmete editeerimine
Ruumiandmete editeerimiseks peab andmestik olema kas ESRI shapefaili või geoandmebaasi formaadis. Ettevõtte geoandmebaasis olevate andmete editeerimiseks on vajalik vähemalt ArcEditor tarkvara. Coverage andmete muutmiseks on vajalik ArcInfo Workstation.
6.2.1 Editor tööriis tariba
ArcMap`i keskkonnas toimuvad kõik editeerimisega seotud protsessid läbi Editor tööriistariba (vt. ka joonis 23). Andmetega töötamiseks tuleb esmalt aktiveerida nn. toimetamisreziim (käsklus Start Editing). Korraga saab töötada ainult ühes geoandmebaasis või kaardikihis (shapefail) asuvate objektidega. Kui geoandmebaas sisaldab mitut objektiklassi, siis on vajalik aktiveerida konkreetselt üks objektiklass, mille sisu ( atribuudid , objektide geomeetria jne.) soovitakse muuta. Muudatuste salv estamiseks on käsklus Save Edits. Toimetamisreziimist väljumiseks kasutatakse käsklust Stop Editing, mille peale tarkvara "küsib" kasutajalt , kas viimane soovib tehtud muudatusi salvestada või mitte.
Edit Split Rotate töövahend Sketch töövahend
Target layer Attributes Sketch Properties
Task list
Editeerimise sessiooni käsud
Joonis 23. Editor tööriistariba
Edit töövahend ­ redigeeritavate objektide interaktiiv ne välja valimine Sketch töövahend ­ uute objektide lisamine/ digitaliseerimine , olemasoleva objekti geomeetria (käänupunktid) muutmine Task list ­ tööülesannete loetelu (uue objekti tekitamine, kuju muutmine/modifitseerimine) Target layer ­ editeeritav kiht/objektiklass Split ­ ühe objekti jagamine kaheks osaks Rotate ­ objekti interaktiivne pööramine, kasutaja saab vastavalt vajadusele nihutada ka objekti tsentrit, mille suhtes pööramine toimub
23 Attributes ­ Atribuuditabeli väärtuste modifitseerimine Sketch properties ­ objekti geomeetria/käänupunktide redigeerimine
Sketch töövahendi puhul on rakendatavad veel mitmesugused operatsioonid (käänupunktide kustutamine, objektide nihutamine jne) mis avanevad vastava töövahendi alammenüü kaudu. Sõltuvalt asjaolust, kas hiirekursor on täpselt viimase käänupunkti kohal või mitte, erinevad ka alammenüü käsud (vt. ka joonis 24).
Sketch alammenüü
Hiirekursor asub täpselt viimase käänupunkti kohal Hiirekursor ei asu viimase käänupunkti kohal
Joonis 24. Sketch alammenüüd
NB! Objektide joonestamise/digitaliseerimise protsessis on tihtipeale mugavam kasutada nn. lühikäsklusi (shortcut key), mis on seadis tatavad Tools > Customize > Commands >Keyboard... lingi kaudu. Lisas 3 on välja toodud ka mõned programmi poolt pakutavad standardsed lühikäsklused.
6.3 Objektiklassi loomine
Objektiklassina (Feature Class) käsitletakse arvutis modelleeritud reaalse maailma objektide kogu, mille sisu on oma üldolemuselt sarnane ning mille objektid omavad ühist geomeetriat. Ühe näitena võib objektiklassina käsitleda näiteks mingil territooriumil paiknevat teedevõrgustikku, kuhu alla kuuluvad nii riigimaanteed, põhimaanteed, kõrvalteed, pinnaseteed jne. ning mis on kõik klassif itseeritavad joonobjektidena. Konkreetset klassi kirjeldav informatsioon talletatakse vastavas atribuuditabelis. samuti Iga objekti iseloomustab kindel parameetrite hulk, mis samuti on kirjeldatud atribuuditabelis. Teedevõrgustiku objektiklassis võiksid need olla nt. joonlõigu pikkus, tee number, tee laius, kuuluvus jne.
24 Uue tühja objektiklassi loomiseks kasutatakse ArcCatalog aplikatsiooni, kus esmalt valitakse välja geoandmebaas, kuhu soovitakse vastavat klassi lisada. Selle teostamiseks selekteeritakse geoandmebaasi nimi (kirje) ning paremale hiireklikile vajutades aktiv eeritakse käsklus New->Feature Class...
Seejärel antakse objektiklassile sobilik nimetus ning määratakse asjakohane geomeetriline primitiiv (punkt, joon, pind) ning kaardi matemaatiline alus (koordinaatsüsteem, kaardi projektsioon, kihi X/Y ulatus jne). Erinevate objekti iseloomustavate tunnuste näitamiseks/arvutamiseks saab luua täiendavaid andmeveerge (field), täites vastavad lahtrid , mis paiknevad ridade OBJECTID ja SHAPE all. Andmeveerge (andmevälju) kirjeldavad mitmesugused parameetrid (Field Properties). Siinkohal on väga oluline eelnevalt läbi mõelda, mis laadi tunnuseid/väärtusi vastavatesse veergudesse soovitakse lisama hakata (tekstid, numbrid jne). Andmeveergude puhul on arvuliste tunnuste kir jeldamiseks defineeritavad alljärgnevad andmevälja tüübid:
Andmev älja tüüp Sisestatavate Suurus baitides Kirjeldus väärtuste vahemik
Short integer -32,768 kuni 32,767 2 Numbrilisel kujul olevad täisar vulised väärtus ed
Long integer 2,147,483,648 kuni 4 Numbrilisel kujul olevad täisar vulised 2,147,483,647 väärtus ed
Single- precision ligikaudu -3.4E38 kuni 4 Numbrilisel kujul olevad täisar vulised ja mitte- floating -point number 1.2E38 täisar vulised väärtused (float)
Double -precision ligikaudu -2.2E308 kuni 8 Numbrilisel kujul olevad täisar vulised ja mitte- floating-point number 1.8E308 täisar vulised väärtused (double)
NB! Uue veer u lisamis el ESRI shape faili tuleb kas utajal Double ja Float tüübi puhul eraldi defineerida parameetrid Pr ecision j a Scale. Pr ecision näitab, k ui mitme k ohalist arvu on vastavass e veergu v õi malik lisada (nt. Precision 10 tähendab, et number/v äärtus saab olla kuni kümnekohaline). Scale näitab kui mitu kohta peale koma on arvu täisos a taha või malik kirjutada/arvutada (nt. Scale 3 puhul on peale k oma on või malik kirjutada/arvutada kuni 3 numbrit). Antud näite puhul saame peal e vastavate parameetrite seadistamist hakata vas tav asse veergu lisama arvväärtusi, kus on kuni 7 täiskohta ja 3 komakohta (nt. 1234567.123).
25 NB! Iga objektiklass on kirjeldatud ühe konkreetse geomeetrilise primitiiviga, kuhu on võimalik juurde lis ada/digitaliseerida ainult sama geomeetriaga objekte. Näiteks eespool mainitud teedevõrgustiku klassi ei ole võimalik täiendavate punktobjektidena juurde lisada liiklusmärke. Viimati nimetatute tarbeks tuleks vajadusel luua eraldi punktobjektide kiht "liiklusmärgid" vms.
ArcCatalog`is saab luua ka uusi tabelandmeid. Andmeveergude/väljade lis amiseks sisestatakse dialoogiaknasse esmalt veeru nimi, seejärel defineeritakse välja tüüp ning kõige viimasena pannakse paika panna välja parameetrid (vt. ka joonis 25).
Uue andmevälja nime sisestamine
Andmevälja tüübi valik
Andmevälja parameetrite seadistamine
Joonis 25. Uue tabeli loomine ArcCatalog`is
26 7 Kaardi matemaatiline aluse seadistamine
ArcGIS Desktop tar kvaras sisaldub terve hulk juba valmis kirjeldatud kaardiprojektsioone ning koordinaatsüsteeme, sealhulgas on programmiga standardsel kujul olemas ka Eestis kasutusel olevate koordinaatsüsteemide (L-EST`92 ja L- EST`97) parameetrid. Koordinaatsüsteemi info hoidmine sõltub konkreetsest andmetüübist:
1) PRJ fail ­ coverage ja shapefail; 2) World fail ­ CAD failid; 3) AUX fail ­ rasterkujul andmed; 4) RDBMS tabel ­ geoandmebaas.
Projektsiooni parameetr id on visuaalselt nähtavad mitmel moel. ArcMap`i keskkonnas on kaardikihi projektsiooniinfo kättesaadav Layer Properties > Source aknas oleva Data Source alt. ArcCatalog aplikatsiooni metaandmete aknas on selleks vastav link Spatial ning samuti näeb vastavat infot objektiklassi/kihi andmevälja SHAPE kirjeldavate parameetrite alt. Kaardiprojektsiooni otsene muutmine on teostatav läbi ArcToolbox`i (vastav käsklus: Project ). Koordinaatsüsteemi muutmine on realiseeritav ArcCatalog`is Spatial Reference Properties akna kaudu. Seal on võimalik kasutajal valida juba olemasolevate kirjelduste alt endale sobivaim ning soovi korral saab ka is e projektsioonide parameetreid seadis tada. Saab kasutada ka koordinaatsüsteemi impordi võimalust juba valmis kirjeldatud objektiklasside/kaardikihtide hulgast.
8 Teemakaardi koostamine
ArcGIS Desktop programmid omavad andmete temaatiliseks kaardistamiseks rikkaliku ja lihtsalt kasutatavat töövahendite komplekti. Kaardikihi meelepäraseks kujundamiseks (värvid, leppemärgid jne) on selleks otstarbeks ette nähtud spetsiaalne kihipõhine sümboloogia seadistamise aken (Layer Properties > Symbology), mille alt avanevad ka erinevad andmete rühmitamise kategooriad. Kasutaja saab luua nii horopleetkaarte , punktkaarte, sümbolkaarte või kombineerida sümboleid/tulpdiagramme horopleetkaardiga. Reeglina kasutatakse rühmitamisel atribuuditabeli konkreetse andmevälja väärtusi, kuid vajaduse korral saab genereerida ka nn. tulempindu erinevate väljade andmetest (nt. rahvastiku tihedus, mille korral jagatakse territooriumiga seotud inimeste arv pinnaühikuga). Nimetatud ülesande tarbeks on Symbology aknas ka vastav käsklus Normalization (vt. ka joonis 26).
Joonis 26. Sümboloogia seadistamise aken
27 Lõplik teemakaardi vormistamine toimub kujundusvaates (layout view), kuhu kuvatakse kõik nähtavad kaardikihid/andmefreimid, mida saab lehekülje ulatuses sobivalt paigutada. Paigutamise hõlbustamiseks saab kasutada täiendavaid abijooni ja markeeringuid (grids, rulers) ning kujundusaknas navigeerimiseks on kasutatav ka spetsiaalne Layout töövahend. Kujundusvaatesse saab Insert käskluse kaudu (vt. ka joonis 27) lisada täiendavaid kaardielemente (legend, mõõtkavajooned, pealkirjad , kaardivõrk, põhja-lõuna suund, marginaalkirjad, logod jms). Kõik lisatavad kaardielemendid on ka hiljem modifitseeritavad (nt. legendi komponente saab teisendada graafilisteks objektideks jne).
Joonis 27. Kaardielementide lisamine ja modifitseerimine ArcMap`i kujundusvaates
Erinevate kaardile kantavate võrgustike tekitamine on teostatav paari nupuvajutusega. Nii saab kasutaja luua nii geograafilistel ja ristkoordinaatidel baseeruvaid võrke kui ka indeksvõrke. Vastavad käsklused on aktiveeritavad Data Frame Properties > Grids alt.
Kaardipildist väljalõigete tegemiseks, kus ühel lehel on korraga kujutatud nii piirkonna üldkaart kui ka suuremas mõõtkavas detailsem aken, saab kasutada andmefreimi optsioonide alt vastavat valikut (Data Frame Properties > Extent Rectangles). Käsklus Clip to Shape aga võimaldab kindla geomeetrilise kujundi/objekti/kihi alusel väljalõike tegemist (vt. ka joonis 28).
A B
Joonis 28. Extent Rectangles (A) ja Clip to Shape (B)
28 Kujundatud kaart salvestatakse vaikimisi MXD kaardidokumenti, lisaks on saadud tulemust võimalik salvestada ka nn. kaardipõhja/malli (template) formaati (vt. ka joonis 29).
Joonis 29. Kaardipõhi/ mall
Väljatrükiks on programmiga kaasas spetsiaalne laiendus ESRI ArcPress Printer , mis pakub täiendavaid valikuid väljundparameetrite (nt. pildi heledus, küllastatus, kontrastsus jms.) seadistamiseks. Kaardid on eksporditavad ka kõigisse laialt levinud graafikaformaatidesse (EMF, AI, EPS, SVG, JPG, TIFF, GIF, BMP, PDF...).
Teemakaartide koostamise ja kartograafia töövahendite oskuslikuma kasutamisega seonduvalt on võimalus külastada ka vastavat ESRI blogi - ESRI Mapping Center , kus on kättesaadavad spetsiaalsed tööprotseduuride lingid koos praktiliste nõuannetega. ESRI Mapping Center on kättesaadav Internetis http://mappingcenter.esri.com/ .
Mõningaid kartograafia- alaseid soovitusi ja nõuandeid leiab ka AlphaGISi kodulehelt KKK rubriigi alt http://www.alphagis .ee/menu.php?view =5,57.
29 Lisa 1. ArcMap menüüriba käskude kirjeldused
File menüü käskude lühikirjeldus New ­ uue kaardidokumendi, kaardipõhja loomine Open ­ kaardidokumendi, kaardipõhja avamine Save ­ muudetud dokumendi salv estamine Save A Copy ­ dokumendi salvestamine uue nime alla Add Data... ­ kaardikihi lisamine Page and Print Setup ­ lehekülje formaadi määramine (printimise jaoks) Print Preview ­ kujundusvaate trükkimise eelvaade Print ­ kujundusv aate trükkimine / printimisega seotud täiendavate seadistuste kohandamine Document Properties ­ kaardidokumendi info Import from ArcView Project... ­ ArcView 3.2 projekti (.apr) importimine Export Map ­ kaardi eksportimine EMF, AI, EPS, SVG, JPG, TIFF, GIF, BMP, PDF,PNG formaati Exit ­ programmist v äljumine
Edit menüü käskude lühikirjeldus Undo ­ v iimase muudatuse tagasi v õtmine Redo ­ taastab "undo" nupuga ära muudetud operatsiooni. Redo'de arv võrdub järjestikku tehtud undo'de arvuga. Cut ­ info viimine lõikepuhvrisse Copy ­ info kopeerimine lõikepuhv risse Paste ­ info toomine lõikepuhv rist aknasse Paste Special ­ info toomine lõikepuhv rist aknasse endale meeldival viisil Delete ­ valitud elementide kustutamine Copy Map To Clipboard ­ valitud kaardipildi lõikepuhv risse kopeerimine Find ­ objektide otsimine kaardilt Go To XY ­ koordinaadipaarile (X,Y) liikumine Select All Elements ­ kõigi kaardil olev ate tekstide, graaf ika jm. objektide/elementide v älja v alimine Unselect All Elements ­ kõigi kaardil olevate tekstide, graaf ika jm. objektide/elementide selektsiooni tühistamine Zoo m to Selected Elements ­ v alitud objektide peale suurendamine
View menüü käskude lühikirjeldus Data View ­ andmev aade Layout View ­ kujundusv aade Zoo m Data ­ andmevaate kuv a suurendamine Zoo m Layout ­ kujundusv aate kuva suurendamine Book mark ­ kaardidokumendis andmev aate reziimis kindla ulatusega ala salvestamine, mida on dokumendiga töötades ka hiljem kiiresti ja koheselt kättesaadav (nn. järjehoidja) Toolbars ­ tööriistaribade aktiveerimine ja ekraanile toomine Status Bar ­ olekuriba info kuv amine Overflow Annotation ­ kaardidokumendis Overf low Annotation akna kuvamine Scrollbars ­ riba ekraani/kaardiakna serval, millega juhitakse kerimist ja kus näidatakse kuvatavate andmete suhtelist asukohta Rulers ­ kujundusvaates kaardilehe ülaosas ning vasakul poole asuvate joonlaudade sisse-välja lülitamine Guides ­ kujundusv aates püstjate ja rõhtsate abijoonte kuvamine Grid ­ kujundusvaates asetuskohtade tähistamine punktidega Data Frame Properties ­ andmef reimi parameetrite akna aktiv eerimine
Insert menüü käskude lühikirjeldus Data Frame ­ andmef reimi lisamine Title ­ kujundusvaates pealkirja teksti lisamine Text ­ teksti lisamine graaf ilise objektina Neatline... ­ kujundusvaates kaardi ulatust markeeriv a piirjoone genereerimine Legend... ­ kujundusv aates legendi lisamine North Arrow... ­ kujundusvaates põhja-lõunasuuna lisamine Scale Bar... ­ kujundusvaates joonmõõtkava lisamine Scale Text... ­ kujundusv aates arvmõõtkava teksti lisamine Picture ... ­ pildi ( JPEG , GIF, TIFF, WMF, BMP, PNG) lisamine Object ... ­ uue põimitav a objekti lisamine/tekitamine
30 Selection menüü käskude lühikirjeldus Select By Attributes... ­ atribuudiv äärtuste alusel objektide v alimine Select By Location... ­ objektide valimine asukoha põhiselt Select By Graphics... ­ objektide valimine teiste graaf iliste objektide alusel Zoo m To Selected Features ­ automaatne suurendamine v alitud objektidele, mille tagajärjel muutub arvmõõtkav a Pan To Selected Features ­ kaardipildi tsentseerimine v alitud objektide alusel ja nav igeerimine selliselt , et arvmõõtkav a ei muutu Statistics... ­ v alitud kaardikihi (layer) ja andmevälja (field) alusel genereeritakse vastavad statistilised karakteristikud (üldarv/hulk, standardhälve ning min., max., keskmine ja summaarne väärtus) Set Selectable Layers...­ kaardiaknas seleteeritavate kihtide defineerimine Clear Selected Features ­ valitud objektide selekteeringu tühistamine Interactive Selection Method ­ interaktiiv ne objektide valimine Options... ­ selekteeringuga seotud parameetrite määratlemine
Tools menüü käskude lühikirjeldus Editor Toolbar ­ Editor tööriistariba aktiveerimine ja ekraanile toomine Graphs ­ graaf ikute/diagrammide loomine Reports ­ aruandev ormide loomine Geocoding ­ geokodeerimine Add XY Data... ­ XY koordinaatidega määratud andmestiku lisamine kaardidokumenti (tekitatakse uus kiht) Add Route Events ... ­ marsruutinf o lisamine kaardidokumenti (tekitatakse uus kiht) ArcCatalog ­ ArcCatalog aplikatsiooni aktiveerimine Macros ­ makrode käiv itamine / Microsoft Visual Basic akna aktiv eerimine Customize ­ töökeskkonna seadistamise valikud (tööriistaribade, käsunuppude v alik ja ekraanile toomine, lühikäskluse klahv ide määramine) Extensions ­ laiendprogrammide aktiveerimine Styles ­ stiililehtede(sümbolite kaustad) kasutamine ja eksport, Sty le Manager`iga töötamine Options... ­ ArcMap aplikatsiooni kasutajakeskkonna seadistamise nupud
Window menüü käskude lühikirjeldus Overview ­ v aate/navigatsiooniakna aktiveerimine, mis hõlbustab kaardipildil ühest asukohast teise liikumist Magnifier ­ kaardiaknas suurendusklaasi/luubi kasutamine Viewer ­ täiendav a kaardiakna tekitamine, mis on kasutatav nt. üheaegselt mitme monitoriga töötamisel Table of Contents ­ kaardikihtide haldur ArcToolbox ­ ArcToolbox tööakna av amine Co mmand Line ­ Command Line tööakna av amine
Help menüü käskude lühikirjeldus ArcGIS Desktop Help ­ tarkv ara abi (tarkv arapõhine) What`s This? ­ täiendav inf ormatsioon, mis av aneb v astava töönupu peale klikates ArcGIS Desktop Help Online ­tarkv ara abi (v eebipõhine), kust asuv ad lingid ESRI tehnilise toe lehele jne GIS Dictionary ­ GIS- alane terminoloogia /sõnav ara ESRI Support Center ­ ESRI tehnilise toe keskus ESRI Training ­ ESRI koolitused (Eestis pakutavate koolituskursuste kohta saab infot internetist aadressil http://www.alphagis.ee/koolitus ) ESRI Developer Network ­ erialased materjalid GIS arendajale About ArcMap... ­ informatsioon programmi tootja, litsentsi jms. kohta
31 Lisa 2. ArcCatalog menüüriba käskude kirjeldused
File menüü käskude lühikirjeldus New ­ uue objektiklassi, nähtuste andmekogu, tabeli, seoseklassi, skemaatilise andmekogu, toolbox`I, rasterkataloogi ja raster- ning mõõdistuste andmekogu loomine Connect Folder ... ­ hõlpsamaks navigeerimiseks failide kaustaga ühenduse loomine Disconnect Folder ­ failide kaustaga ühenduse katkestamine Delete ­ valitud objekti (objektiklass, geoandmebaas jms.) kustutamine Rena me ­ v alitud objekti (objektiklass, geoandmebaas jms.) nime ümber v ahetamine Properties ­ valitud objekti (objektiklass, geoandmebaas jms.) üldinf o kuvamine Print Metadata... ­ valitud objektide metaandmete info trükkimine Exit ­ programmist v äljumine
Edit menüü käskude lühikirjeldus Copy ­ info kopeerimine lõikepuhv risse Paste ­ info toomine lõikepuhv rist aknasse Search... ­ andmete, failide otsing nime ja asukoha alusel (nii lokaalselt kui ka v õrgupõhiselt), geograafilise paiknemise järgi (ette antud koordinaatide alusel), andmestiku loomise inf o (kuupäev, aasta) põhjal jne.
View menüü käskude lühikirjeldus Toolbars ­ tööriistaribade aktiveerimine ja ekraanile toomine Status Bar ­ olekuriba info kuv amine Identify Results ... ­ välja valitud objektide atribuutinf o kuvamine v astavas aknas Refresh ­ kaustade/andmebaaside sisu värskendamine (oluline selleks, et kuvatav info oleks adekvaatne)
Go menüü käskude lühikirjeldus Up One Level ­ Andmete/f olderite kataloogipuus liikumine ühe hierarhia võrra ülespoole
Tools menüü käskude lühikirjeldus ArcMap ­ ArcMap aplikatsiooni aktiv eerimine Macros ­ makrode käiv itamine / Microsoft Visual Basic akna aktiv eerimine Customize ­ töökeskkonna seadistamise valikud (tööriistaribade, käsunuppude v alik ja ekraanile toomine, lühikäskluse klahv ide määramine) Extensions ­ laiendprogrammide aktiveerimine Options... ­ ArcCatalog aplikatsiooni kasutajakeskkonna seadistamise nupud
Window menüü käskude lühikirjeldus Catalog Tree ­ kataloogipuu ja kaustade (folder) sisu kuv amine ArcToolbox ­ ArcToolbox tööakna av amine Co mmand Line ­ Command Line tööakna av amine
Help menüü käskude lühikirjeldus ArcGIS Desktop Help ­ tarkv ara abi (tarkv arapõhine) What`s This? ­ täiendav inf ormatsioon, mis av aneb v astava töönupu peale klikates ArcGIS Desktop Help Online ­tarkv ara abi (v eebipõhine), kust asuv ad lingid ESRI tehnilise toe lehele jne GIS Dictionary ­ GIS-alane terminoloogia/sõnav ara ESRI Support Center ­ ESRI tehnilise toe keskus ESRI Training ­ ESRI koolitused (Eestis pakutavate koolituskursuste kohta saab infot internetist aadressil http://www.alphagis.ee/koolitus ) ESRI Developer Network ­ erialased materjalid GIS arendajale About ArcCatalog... ­ inf ormatsioon programmi tootja, litsentsi jms. kohta
32 Lisa 3. Editeerimisel kasutatavad lühikäsud
Tarkvara: ArcGIS - ArcEditor 9.0 ArcGIS - ArcInfo 9.0 ArcGIS - ArcView 9.0 Platv orm: Windows NT 4.0, 2000, XP
Editor tool lühikäsud:
Edit tool, Edit Annotation Tool, Topology Edit tool, Rotate tool ja Scale tool lühikäsud:
33 Sketch tool lühikäsud:
34