4 5 ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme. ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühise kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaalsusega on ArcView, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditor ja ArcInfo
· vormid (forms) dialoogiaknad, milles olevate kontrollelementide abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada, muuta ja lisada · aruanded (reports) tabelites esinevate andmete esitus dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks · makrod (macros) vahend korduvate tegevuste automatiseerimiseks · moodulid (modules) programmitekst keeles Visual Basic. Antud õppematerjalis tutvutakse neist nelja esimesega. Access- lihtne ja vajalik 6 2. ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE Windows pakub alati mitu võimalust programmide käivitamiseks. Kõige levinum viis on kasutada tööriistaribal asuvat nuppu ning valida All Programs Microsoft Access. Avaneb dialoogiaken (joonis 2.1).
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord üht
MS WORD 3 TÖÖ ALUSTAMINE PROGRAMMIS MS WORD 3 TÖÖ LÕPETAMINE 3 WORD-I PROGRAMMIAKEN 3 NIMERIBA 3 MENÜÜRIBA 3 NUPURIBA 7 TEKSTIAKEN TEKSTI SISESTAMISEKS 7 OLEKURIBA EKRAANIPILDI ALAOSAS 7 TEKSTI SISESTAMINE 7 TÖÖ TEKSTIGA 8 TEKSTIKURSOR 8 TEKSTI PARANDAMINE 8 SÜMBOLITE KUSTUTAMINE 9 TEKSTI MÄRGISTAMINE 9 MÄRGISTUSE MAHAVÕTMINE 9 TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10 DOKUMENDI KUJUNDAMINE
X, .Y, .Z, .XY, .XZ ja .YZ (vt. lisa 2); · vajadusel eelnevalt muuta jooksvat koordinaatsüsteemi (vt. juhendi teisest osast). Töö alustamiseks on vajalikud mõningad algteadmised arvutist, klaviatuurist, hiirest ja vajadusel ka printeritest või plotteritest. Samuti tuleb asjale kasuks matemaatiliste teadmiste olemasolu, eelkõige geomeetria vallas (rist- ja polaarkoordinaadid tasapinnal, rist- ja sfäär- koordinaadid kolmemõõtmelises ruumis). Ja loomulikult, kuna pakett on inglise keeles, siis ilma sellest keelest aru saamata on raskem hakkama saada (kuigi mitte võimatu!). 2. Ülevaade joonestuskäskudest Kui joonestuspakett AutoCAD Release 15.0 on arvutisse installeeritud (installeerimist me ei käsitle), siis tema käivitamine on võimalik ekraanil oleva ikooni abil (punast värvi A-täht). Tulemusena avaneb dialoogaken (vt. joonis 1), millelt saab valida, kas alustada uut joonist või avada olemasolev, mida saab kaustadest (folder) otsida. Valikuvõimalusi on neli:
Kõvakettal, CD-l ja flopidel säilitatakse info failidena. Fail on seotud informatsioon, nt tekst, tabel või pilt. Kuna kõvaketas mahutab tuhandeid faile, jaotatakse need sisu järgi kaustadesse. Igal kaustal on oma nimi ja see sisaldab kindla otstarbega faile, nt mingi programmipaketi omi. Igal failil on oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Failinimede pikkus võib olla kuni 250 märki. Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet, tühikud ja eesti eritähed. Faili nimeks võib näiteks panna Teise kvartali müügiaruanne. Failioperatsioone võib teha kaustaaknast või Windows Exploreri aknast, mis avaneb stardimenüü korraldustega All Progams, Accessories, Windows Explorer. Selle akna vasakus servas kuvatakse kaustapuu. Sama kaustapuu võib avada ka igas kaustaaknas, klõpsates kaustaakna tööriistariba nupul Folders. Failide kopeerimine ja siirdamine Kõik ostetud programmid tuleb installeerida (kopeerida) kõvakettale
Lause (Sentence) on tekstiosa, mis algab suurtähega ja lõpeb lõpumärgiga (punkt, küsi- või hüüumärk), millele järgneb tühik. Rida (Row) dokumendi (ekraanil) ühel real paiknev tekst. Päis (Header) igal lehel (teatud lehtedel) korduv tekst lehtede alguses. Muutuva tekstiga päiseid saab luua sektsioonide abil. Jalus (Footer) sama, mis eelmine, kuid lehe allääres. Sisukord (Table of Contentsi- TOC, eesti k SK) - jaotiste ja alajaotiste pealkirjadest moodustatud loetelu koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt. Aineregister (Index) mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad. Kujutis (Shape, Picture) graafiline objekt (pilt, joonis, diagramm jne). MS WORDI EKRAANIPILT Kiirpääsuriba Ripploend (laa- Office nupp,
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Seda materjali on kõigil võimalus ka ilma mingi asjaajamiseta alla laadida:
http://www.alphagis.ee/data/img/ArcGI S_desktop_tarkvara_juhendmaterjal.pdf
Esri temaatilisi eestikeelseid juhendeid, videomaterjali ja muud asjakohast küsige huvi korral otse AlphaGIS-i tehnilise toe seltskonna käest.
Kõike kaunist,
Ranel Suurna
AlphaGIS
Kõik kommentaarid