Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veede...
Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest. 3 1. Mis on arvutilingvistika ,,Arvutilingvistika on keeleteaduse ja arvutiteaduse ehk informaatika vahepeal asuv hübriidala, mis tegutseb ...
vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada. Rasterandmetel on kattuvusülesandeid lihtsam lahendada. Koordinaadid on tähtsad, kuna nende järgi määratakse objekti asukoht ning projektsiooniga saab sfäärilist pinda esitada tasapinnal 7 12. Miks on teie arvates tarvilik paber- või rasterandmete digitaliseerimine? Paber- ja rasterandmete digitaliseerimine on vajalik, kuna siis on kergem sooritada erinevaid ülesandeid ning siis saab neist parem ülevaate. 13. Lisage pilt, millel on näha rasterpilt (Sipe_maakasutus.tif) ning sellel punase äärejoonega (äärejoone paksus (Outline Width): 0.4) ja täitevärvita (Fill Color: No Color) maakasutuse polügonid (Uus_maakasutus). Pilt esitage piisavalt suurelt, et oleks võimalik näha digitaliseerimise täpsust.
Eks neil mõlemal on nii head kui ka halvad küljed, kuid arvan, et kool ei saa jääda maha ülejäänud ühiskonnast. Kui enamus inimesi kasutab raamatute lugemiseks juba e-lugereid, siis pole mõeldav, et lapsed peaksid kooli ja koju iga päev hunniku õpikuid tassima. Praegu ei jää siiski e- õpikute takistuseks tehnilised vahendid, vaid pigem elektrooniliste õppematerjalide puudumine. E-õpikute jaoks tuleb luua uued õppematerjalid, vanade õpikute digitaliseerimine on üsna mõttetu. Ka õpilaste hindamine tuleks teha nii palju kui võimalik arvutite poolt. See vähendaks õpetajate koormust ja oleks ka 100% objektiivne. Arvuti hindaks kõiki õpilasi täpselt ühtedel alustel. Kõike aga ei saa arvuti hinnata (näiteks kirjandeid). Tuleviku koolis kulutatuakse õppimisele sama palju aega kui praegu, aga õpitakse seda, mis on eelkõige endale huvitav. Tuleviku inimesed on oma kitsa ala eksperdid, kuid mitte kitsa silmaringiga
Maailmas viiakse läbi 5 miljardit otsingut päevas. Väga palju infot luuakse just sotsiaalmeedias. Facebook on kui tehing oma andmete jagamiseks kogu maailmaga. Facebookis on 2 miljardit aktiivset kasutajat ning Facebook on endiselt suurim sotsiaalmeedia võrgustik. Iga sekundi jooksul on loodud viis uut Facebooki profiili. Ühe päeva jooksul laaditakse üles rohkem kui 300 miljonit fotot. Iga minut postitatakse 510 000 kommentaari. Iseenda digitaliseerimine on meie jaoks väga tähtis, sest tänu sellele on arstidel ligipääs teabele, millist haiguse tüüpi me põeme, missugust ravi kohaldada ning geneetiline profiil võib viidata sellele, kas ravi toimib või mitte. Oma andmete digitaliseerimisel on võimalik ka ennetada oma haigusi ning kuidas neid vältida. Osa inimesi on jaganud ka kogu maailmaga oma keha andmeid teatud olukorras näiteks joostes. Tänu sellele on teadlastel võimalik eri inimeste andmeid võrrelda ning näha mustreid
Kas arvutiajastu hävitab raamatu? Mida arvate teie, kas selline raamatute elimineerimine juhtub? Äkki põhjendate? Praegusel ajal levib aina enam dokumentide, raamatute ja teise kirjateoste digitaliseerimine. Minule see idee väga ei meeldi. Näiteks digiretseptid ei tööta vahepeal. Kahjuks hävitab arvuti koos inernetiga järjest rohkem kirajandust, kuid seda täielikult hävitada on pea võimatu ja minule mõeldamatu. Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiv...
(võinitroprussiidiga) q Kiiret kodade virvendust aeglustatakse digitaalisega või beetablokaatoriga või teostatakse kardioversioon q Raskes seisundis haigel kergendatakse respiraatoriga hingamistegevust q Manustatakse kontraktsioonivõimet parandavaidravimeid (dopamiin jm) Esmase ravi puhul on väga oluline: q Asend q Sedatsioon q Hingamist abistavad protseduurid q Nitraadid q Diureetiline ravi q Digitaliseerimine ja vatsakeste sageduse alandamine q Dopamiini infusioon q Kopsuturset ravitakse ka cpapmaskiga CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED q Kardiaalse etioloogiaga hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui medikamentoosne ja hapnikravi pole piisavad. q Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud (interstitsiaalne turse)
Virtuaalraamatukogud tegelevad filtreerimisega, parimate väljaselgitamisega; virtuaalraamatukogud eeldavad, et puudub inimene, kes vahendaks informatsiooni, seda on võimalik kätte saada automatiseeritud kujul, eeldab informatsiooni otsimise ja leidmise oskusi. Digitaalraamatukogude miinused/probleemid: virtuaalraamatukogud lõhuvad ruumi-, aja- ja keelebarjääre raamatukogu kasutaja võib hankida informatsiooni ükskõik kust ja mis ajal ja mis keeles, autorikaitsega seonduv digitaliseerimine rikub autorikaitse seadusi, kuna ühe autori idee sisu on vabalt üle võetav teise poolt ilma selleks luba omamata. Seega on üks virtuaalraamatukogude probeeme info jagamine: kuidas jagada informatsiooni omamata selleks kindlaid lepinguid ja püüdes samal ajal kaitsta autori õigusi; juurdepääsu kiirus kuna üha rohkem arvuteid on Internetiga ühendatud, siis väheneb ressurssidele juurdepääsu kiirus.
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukog...
kvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa ehk litsentsiga. Enamik uutest arvutitest on müügil koos Windowsiga, sageli on arvutiga kohe kaasas teisigi programme. 9. Mis on arvutiprogramm? Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. 10. Mis on arvuti sisendseadmed? Too näiteid, vähemalt 4.On seadmed mis anavad käsu arvutile. Sisendseadmed on näiteks klavia tuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. 11. Mis on andmete digitaliseerimine? Andmete arvutisse salvestamiseks peavad need olema digitaliseeritud, st esitatud arvude kujul. 12. Mis liiki rakendusprogramme sa tead? Microsoft Office, LibreOffice ja viirusetõrjeprogramm. 13. Mis erinevus on operatiivmälul(RAM ja andmekandjatel? Nimeta andmekandjaid. Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Andmekandjal hoidakse kogu arvuti süsteeme. CD, DVD, mälupulk ja kõvaketas. 14
kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine, märgendamine ja arhiveerimine, samuti ühtse tehnoloogilise keskkonna loomine erinevate andmebaaside haldamiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine ja arendamine Projekti eesmärgiks on eesti keelele sobivate kõnetuvastuse meetodite uurimine, arendamine ja testimine ning erinevate tuvastussüsteemi prototüüpide loomine.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS.................................................................................................................6 ArcPad...................
informatsioon. Ruumiinfo jagunemine 1. Geograafiline asukoht e geograafilised koordinaadid 2. Atribuudid e objekti või nähtust iseloomustavad omadused 3. Topoloogia e asend teiste objektide või nähtuste suhtes Geograafilised koordinaadid + topoloogia geomeetriline info 20. GIS ja klassikaline kartograafia. LOENG 1, Slaidid 12-14 21. Andmete viimine geoinfosüsteemi (töökäigud). Andmete sisestamine geoinfosüsteemi: 1. Paberkaartide digitaliseerimine Skaneeritakse paberkaart a) Leitakse kaardilt sobivad pidepunktid, mille koordinaadid on teada b) Kindelpunktid seotakse kindlate koordinaatidega c) Kontrollitakse kokkulangevust mõne teise koordinaatides oleva kaardiga Paberkaart digitaliseeritakse digilaua abil a) Paberkaart kinnitatakse digilauale ja fikseeritakse kindelpunktid b) Vajalikud objektid kaardilt sisestatakse spetsiaalse hiirega
Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine, märgendamine ja arhiveerimine, samuti ühtse tehnoloogilise keskkonna loomine erinevate andmebaaside haldamiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine ja arendamine Projekti eesmärgiks on eesti keelele sobivate kõnetuvastuse meetodite uurimine, arendamine ja testimine ning erinevate tuvastussüsteemi prototüüpide loomine. Vastutav täitja: Tanel Alumäe Projekti kestus: 1.01
puudutavaid dokumente ja koostada avaldusi: määrata digiretsepti väljaostmiseks volitatud inimesed, pärast surma organite loovutamisest teatamine, muuta oma terviseandmed arstidele mittenähtavaks. Portaalis on võimalik inimestel vaadata, kes on nende tervist puudutava infoga kokku puutunud. Vajadusel võib selle kohta selgitusi nõuda. Portaali saab sisse logida ID-kaardiga veebilehtedelt www.digilugu.ee või www.e-tervis.ee. 22 E-tervisetõend Tervisetõendi digitaliseerimine idee algatajaks oli Eesti Perearstide Selts 2010. aastal. Idee eesmärgiks oli asendada paberkandjal tõendid liigi-kohaste tervisetõenditega, kus tõendiliigid olid kindlaks määratud uuringute, analüüside ja arstlikku kontrolliga, mis on vajalikud tervisetõendi saamisel. Koostöös Eesti Perearstide Seltsi, E-tervise SA, Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeruimi ja Sotsiaalministeeriumiga saavutati edu.
IKM Impulss-kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse.
selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks kõigile kohapeal ja ka huvilistele maailmas. Hävimisohus kultuuripärandi säilitamine nõuab osapoolte vahelisi kokkuleppeid ja kiiret sekkumist tagavaid vahendeid. Kultuuriministeeriumi arengukavas 20082011 pöörab ministeerium rõhku: · kultuuripärandi digitaliseerimisele; · digitaalsena kättesaadavaks tegemisele; · digitaalse kultuuripärandi pikaajalisele turvalisele säilitamisele. Kultuuripärandi digitaliseerimine peab tagama pärandile senisest laialdasema juurdepääsu, aidates seeläbi kaasa pärandi paremale säilimisele. Digitaalarhiiv on digitaalne pildipank, kus saab vaadata, otsida ja tellida kogudesse kuuluvaid teoseid. Digitaalarhiivi eesmärk on säilitada kogusid digitaalselt ning võimaldada nendega tutvumist ilma reaalseid säilikuid kahjustamata igas arvuti ja netiühendusega varustatud paigas. Kuigi digitaalarhiiv hõlbustab eriti õppurite, uurijate ja
laiendati andmete nimekiri? Aastal 1935, looduskaitseseadusega sätestatud looduskaitseregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Koguti sellepärast, et saada rohkem infot looduses toimuva kohta, et omakorda seda paremini kaitsta. Registrit peeti 1936-1942, mille jooksul tehti 549 sissekannet. Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkati registri pidamist, toimus andmete digitaliseerimine. 48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele. Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon keskkonnalubade, loodusvarade menetleb keskkonnaalaseid väär- ja kasutamise lubade, kuritegevusi kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine keskkonnale tekitatava kahju teeb järelevalvet kõigis
laiendati andmete nimekiri? Aastal 1935, looduskaitseseadusega sätestatud looduskaitseregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Koguti sellepärast, et saada rohkem infot looduses toimuva kohta, et omakorda seda paremini kaitsta. Registrit peeti 1936-1942, mille jooksul tehti 549 sissekannet. Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkati registri pidamist, toimus andmete digitaliseerimine. 48. Milles seisneb keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni erinevus? Põhjendage toetudes asutuste vähemalt neljale põhiülesandele. Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon keskkonnalubade, loodusvarade menetleb keskkonnaalaseid väär- ja kasutamise lubade, kuritegevusi kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine keskkonnale tekitatava kahju vältimise teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse
telefoniühendus ja telegramm, lennujaamad ja lennuliinid, kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi). Masstootmisega seotult näeme rahvusvahelise ettevõtte tõusu. Tuumikriigiks on USA. V Informatsiooni ja telekommunikatsiooni ajastu. Inteli 1971 mikroprotsessor. Odav ja võimas elektrooniline “kiip” arvutitele ja telekommunikatsiooniseadmetele. EM: seadmete digitaliseerimine ja miniaturiseerimine). Info- ja andmetöötlus seadmete ja teenuste kasv. NT:mikroprotsessorid juhivad peaaegu kõiki digitaalseadmeid alates kellraadiotest kuni autode sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna. Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole
kütusejaotussüsteemid. Maanteede võrgustik ja elekter igas kodus tegi võimalikus laiaulatusliku äärelinnastumise (samuti ehitusvaldkonna buumi). Masstootmisega seotult näeme rahvusvahelise ettevõtte tõusu. Tuumikriigiks on USA. V Informatsiooni ja telekommunikatsiooni ajastu. Inteli 1971 mikroprotsessor. Odav ja võimas elektrooniline "kiip" arvutitele ja telekommunikatsiooniseadmetele. EM: seadmete digitaliseerimine ja miniaturiseerimine). Info- ja andmetöötlus seadmete ja teenuste kasv. NT:mikroprotsessorid juhivad peaaegu kõiki digitaalseadmeid alates kellraadiotest kuni autode sissepritsesüsteemideni. Infrastruktuur: Interneti roll erinevate struktuuride ja käitumismustrite muutmisel alustades kaubandusest, finantssektorist ja lõpetades ühiskonnaga tervikuna. Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus
· Kasutab konstantse sagedusega analoog kandesignaali · Moduleerides kandja parameetreid konverteerib binaarsed pinge impulsid analoogkandevsignaali · Vastuvõtul demoduleerib analoogkandjast binaarsed pingeimpulsid · Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · · · Analoogsignaalide digitaliseerimine: · Analoogsignaalide digitaliseerimise seadmed · · · ·
Lõpuseminari kordamisküsimused 1. Millised on organisatsiooni peamised koostisosad ja mis on nende roll? Organisatsiooni koostisosad on strateegia, struktuur, inimesed ja tehnoloogia. Strateegia annab üldise suuna, tegevus on seeläbi koordineeritud ja eesmärgistatud; inimesed annavad organisatsioonile oma väärtuste ja arusaamadega oma ,,näo", moodustavad organisatsiooni kultuuri, määravad, kuidas seal asju tehakse, millistest tegutsemispõhimõtetest lähtutakse. Struktuur näitab seda, kuidas inimesed organisatsioonis paiknevad, mis on kellegi ülesanded, kes kellele allub ning tehnoloogia roll on aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta. Tehnoloogiat on kolme liiki: füüsilised vahendid, protsessid ning oskused ja teadmised, olenevalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast, võivad seal olla esindatud kõik kolm (suured organisatsioonid) või ka ainult üks (nt oskused ja teadmised väikeses konsultatsioonifirmas). 2. Kuidas on omavahel seotud 4 ...
Mobiilne turundus ei hõlma aga vaid reklaami mobiilis, see on väga lai valdkond ning on oluline küsimus, milline meetoditest on tõhusaim. Lisaks mobiiltelefonile, mille kasutajaid oli 2015 aastaks 2 miljardit, on veel hulk nutiseadmeid, mis veel arendamisel või juba laiemalt kasutusel ning mis on tuleviku turunduskanaliteks lisaks traditsioonilistele kanalitele või lausa nende asenduseks 19 54. Mis on toote digitaliseerimine, millised võimalused selleks on? Digitaliseerimine on tehnoloogia kasutamine toodetes (ka teenustes) ja protsessides, et tooted oleksid kliendile kättesaadavad erinevate digitaalsete kanalite kaudu kiiresti, mugavalt ja igal ajahetkel. Digitaalsed tooted, teenused ja protsessid on ettevõttele oluliseks konkurentsieeliseks. Tehnoloogia muutub järjest lihtsamini kasutatavaks ning see on võrdselt kättesaadav nii suurtele kui väikestele ettevõtetele, sest selle
KOOLI NIMI X-teaduskond X instituut Eesnimi Perekonnanimi RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST Referaat Õppekava XXXX Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi X 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Rail Baltic on Baltimaade suurim ühisprojekt, mis ühendaks Balti riigid muu Euroopaga. Töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas Rail Baltic on majanduslikult tasuv ning selgitada välja projektiga kaasnevad kasutegurid. Referaat on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa annab üldise ülevaate Rail Balticust. Välja on toodud projekti ajalugu, rongi tehnilised näitajad ning planeeritav marsruut. Teine osa annab ülevaate kahest uuringust, mis aitasid projekti planeerimisel olulisi otsuseid langetada. Kolmas osa keskendub Rail Balticust saadavale kasule, välja on toodud erinevad kasu...
paigaldamist ja häälestamist 50. E-turunduse tulevikutrendid: mis on peamised e-turunduse tulevikutrendid ja mida need sisaldavad. 51. Andmete turvalisus tänapäeva digitaalses turunduses ja kaubanduses. Peamised probleemid ja väljakutsed. 52. Bännerreklaamid (display marketing): peamised probleemid ja võimalused turundaja seisukohalt. 53. Seadmete kasutuse areng digitaalses turunduses ja kaubanduses. 54. Mis on toote digitaliseerimine, millised võimalused selleks on? 55. Millised probleemid võivad tekkida toodetele online hindade määramisel, kui ettevõttel on samal turul ka jaepoodidest partnerid? Kuidas neid vältida? 56. Millised on tulevikuvõimalused ostukeskuste keskkonna digitaliseerimisel (digitaalsed turundusvahendid poodides)?
Eesmärgiks on uute, kaasaegsete koolitustrendidega kaasaskäimine ning tänapäevaste teemade juurdetoomine. Teadustegevus Muuseum panustab tervishoiu- ja meditsiiniajaloo uurimisse ja levitab kogutud teavet seminaride, näituste ja meedia vahendusel. Temaatilise ajaloo uurimine, talletamine ja avaldamine kuulub muuseumi põhitegevuste hulka. Uuringute lõppedes antakse välja raamatuid ja infomaterjale. Museaalide hoiustamine ja digitaliseerimine 01.01.2008 aasta seisuga on muuseumi kogus 24 760 museaali. Muuseumikogu jaguneb alakogudeks dokumendid, trükised, esemed (sh. kunst), fotod ja abikogu. Muuseumikogu on laiapõhjaline, eduka uurimistöö ja sisukate näituste aluseks. Kaasaegne hoiutingimuste loomine on oluline kultuuripärandi säilitamisel, selle eelduseks on nõuetekohaselt sisustatud fondiruumid. Museaalid peavad olema digitaalselt kättesaadavad. Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi
Eesmärgiks on uute, kaasaegsete koolitustrendidega kaasaskäimine ning tänapäevaste teemade juurdetoomine. Teadustegevus Muuseum panustab tervishoiu- ja meditsiiniajaloo uurimisse ja levitab kogutud teavet seminaride, näituste ja meedia vahendusel. Temaatilise ajaloo uurimine, talletamine ja avaldamine kuulub muuseumi põhitegevuste hulka. Uuringute lõppedes antakse välja raamatuid ja infomaterjale. Eesti Meremuuseum Museaalide hoiustamine ja digitaliseerimine 01.01.2008 aasta seisuga on muuseumi kogus 24 760 museaali. Muuseumikogu jaguneb alakogudeks dokumendid, trükised, esemed (sh. kunst), fotod ja abikogu. Muuseumikogu on laiapõhjaline, eduka uurimistöö ja sisukate näituste aluseks. Kaasaegne hoiutingimuste loomine on oluline kultuuripärandi säilitamisel, selle eelduseks on nõuetekohaselt sisustatud fondiruumid. Museaalid peavad olema digitaalselt kättesaadavad. Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi
lugemid iga perioodi juures peaaegu sama hea helikvaliteedi. kohta 2x ehk Taiustatud kodekitehnika voimaldab UMTS- saadakse signaalist vorkudes korgemat taastamisel oige helikvaliteeti ilma koneside andmekiiruse olulise pilt. suurendamiseta (GSM-vorkudes 13 kbit/s ja Analoogsignaali digitaliseerimine UMTS-vorkudes 16 Kui nuud valida liiga vaike bittide arv millega kbit/s) signaali Arvutustehnikas kasutatakse kodekeid eelkoige iseloomustada siis juhtub pildil naidatud modemites olukord ,et on analoogsignaali muundamiseks digitaalsignaaliks kasutatud 3bitist (8 erinevat olekut) AD muundurit ja vastupidi.
Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Kuna asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel siis ümberlülitumise protsessi ajal võib loenduri väljundis olla vale kood. Rööpülekandega (sünkroone) loendur. Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. 74. Mida tähendab analoogsignaali digitaliseerimine? Kuna helid, värvid jms. on meid ümbritsevas keskkonnas analoogkujul ning arvutites ja paljude teistes tänapäevastes seadmetes on nad digitaalkujul, siis on vajalikud spetsiaalsed meetodid andmete muundamiseks nende kahe tehnoloogia vahel. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsete numbrite jadaks. Seda protsessi
süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid: Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses
Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. Võimalikud praktilise töö vormid on järgmised: 1) teos (kunsti-, kirjandus-, ajakirjandus-, heliteos, fotoseeria, jutustus, film, näitus, temaatiline stend vms); 2) õpilasfirma (Eesti õpilasfirmade võistluste (Junior Achievement) nõuetele vastav õpilasfirma); 3) tehnoloogiline lahendus (leiutis, arvutiprogramm, -mäng, VHS-materjalide digitaliseerimine ja kasutajaliidese loomine jne); 4) õppematerjal (ülesannete kogu koos selgituste ja lahendustega, õppemängud, interaktiivne õppematerjal, õppevideod jms); 5) projekt (ürituse korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine, suurema projekti raames väiksema projekti teostamine). 3.2. Nõuded praktilisele tööle Praktilise töö vormide rohkuse tõttu ei ole tööle seatud väga täpseid nõudeid. Koostöös
Õpilased 13 toodavad ja müüvad oma tooteid või osutavad teenuseid. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja õpilasfirma tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne. Aruanne esitatakse kaitsmiskomisjonile; 5) tehnoloogilised lahendused: leiutis (õpilasleiutiste konkurss), elektrooniline seade, arvutimäng, arvutiprogramm, veebileht, VHS-materjalide digitaliseerimine ja kasutajaliidese loomine jne. 3.1.2. Töö eesmärgi seadmine Töö tegemist tuleb alustada eesmärgi püstitamisest. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse ülesanded, mis täpsustavad selle saavutamiseks tehtavate tegevuste sisu. Õpilase poolt läbiviidud praktilise töö eesmärgid on järgmised: 1) tegevuse planeerimise õppimine; 2) meeskonna- ning iseseisva töö kogemuse saamine; 3) tagasiside kogumise, tegevuse hindamise ja analüüsi oskuste saamine;
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI ...
Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses
tulev elektriline signaal on tarvis üle kan- da eetri kaudu, mis on väga mürarikas 3 = 11 kanal. Signaali algne võimendamine eri- ti ei aita, kuna pole võimalik ehitada kui- 2 = 10 tahes võimsaid saatjaid: eetris signaal ha- jub päris kiiresti. aeg [ms] 1 = 01 Tänapäeval üks kasutatavamaid meeto- deid müra mõju kaotamiseks on signaa- li digitaliseerimine (vt. joonis 5). Digi- 0 = 00 taliseerimine tähendab, et teatud kindla ajavahemiku tagant mõõdetakse signaa- li väärtust ning kodeeritakse see kahend- Joonis 5. Analoogsignaali digitaliseerimine. süsteemis arvuks. Kahendsüsteemi arvu- Mõõtmisel on 4 eri jaotist (mõõtetäpsus on des on ainult numbrid 1 ja 0. Nüüd saa- 2 bitti). Analoogsignaali väärtuste mõõtmisel me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs-
loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers General-purpose versus Special-purpose computers Digital versus Analog computers Electronic Computers Constructed from transistors that use electricity to function. Mechanical Computers Do not use electricity to function.
on ilmunud viimase paarikümne aastaga. Video tuli esialgu televisioonis kasutusele ühe salvestusvõimalusena. Koduvideo võimalused lõi videomagnetofonide muutumine laiatarbekaubaks, see andis ka võimaluse saateid salvestada ja sõltumatult programmi aegadest uuesti üle vaadata. Koduvideo õitseng saabus 1980. aastatel, kuigi kassette turustas Sony juba kümme aastat varem. Viimase aastakümne märksõnadeks on digitaliseerimine ja videokassettide kõrvaletõrjumine DVD-de poolt. Televisioon Eesti televisioon Televisiooni Eestis Televisioon e kaugnägemine. Sõna "televisioon" hakati Eestis kasutama 1926. a-st. Eesti oli esimese 20 riigi hulgas, kes sai oma rahvusliku televisiooni (1955). Tallinna Televisioon (1955-65). Idee luua Tallinna linnale telestuudio tekkis raadioamatööridel 1950. aastal. 1951. aasta lõpuks valmis projekt, mis pidi teenindama Tallinna ja selle ümbrust 50 km raadiuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
