8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida.
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS................................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS........................................................................................................................................ 6 MapInfo.....................................................................................................................................10 IDRISI Kilimanjaro...................................................................................................................12 Smallworld........................................................................
Kursus annab esmased teadmised ja oskused geoinfosüsteemide (GIS) ja asukoha määramise süsteemi (GPS) kasutamiseks. Ülevaate GIS rakendusvõimalustest erinevates valdkondades. Käsitleb GISiga seotult elektrooniliste kaartide loomist ja kaustamist. Annab ülevaate geoinfosüsteemides kasutatavates andmetest, tutvustab lihtsamaid andmepäringuid ja GIS analüüse. Võimaldab õpilastel tundma ja rakendama õppida GIS vabavaralist tarkvara QuantumGIS ning ESRI tarkvara ArcGIS ja GISil põhinevaid veebiteenuseid. 4 2.2 GIS ülikoolis Eesti ülikoolid on sõlminud piiramatu ülikoolilitsentsi lepingud. Eestis sõlmis esimesena piiramatu ülikoolilitsentsi Esri GIS-tehnoloogia kasutamiseks Tartu Ülikool. Järgmisena tegi sarnase lepingu ka Tallinna Ülikool. See annab võimaluse kasutada piiramatult Esri tooteid ning rakendada GIS-töövahendeid mitmesugustes teadus- ja õppetööga seotud tegevustes.
3. 127 kindel 161 34 122 39 Tabel 3.1 GIS ja käsi GPS mõõdetud pindade pindalade võrdlus Pindalade pindade mõõtmisel GPS ei lõpetanud mõõtmist, kui vajutasid stopp nuppu. Sel põhjusel tabelis arvatavasti 4 pindala. Arvutis näitas ilusti 3 maatükki pindala väärtust. Aga teiste maaalade pindaladest pole kindel. Joonis 3.2 Pindalade arvutamine Mõõtsime punktide ja pindade skeemi ArcGIS tarkvaraga ja kandsime antud andmed ortofotole. Esines probleeme GIS GPS-iga et, pind ei lõppetanud mõõtmist, kuigi vajutasime stopp nuppu. Joonis 3.2 Mõõdetud punktide ja pindade skeem ortofotol ArcGIS tarkvaras Kandsime GIS ja käsi GPS-iga mõõdetud punktid ortofotole. Töös kasutame teise rühma joomist, kuna meie fail ei avanenud uuest, kui soovime teised punktid lisada ortofotole (vaata joonist 3.3). Joonisele lisatud meie, eelmise tunni punktid. Joonis 3
6. Lisage aruandesse ArcGISis (vt punkt 3.6) ja MapInfos (vt punkt 3.5.4) loodud tabelid taimkattetüüpide keskmiste ja summaarsete pindalade kohta. ArcGISi tabel: MapInfo tabel: 7. Lisage aruandesse pilt teie poolt ArcGISis ja MapInfos kujundatud taimkatte kaartidest. ArcGIS kaart: MapInfo kaart: 8. Mis on GIS? Kes ja milleks saavad GISi kasutada? Kas ja kuidas teie saaksite oma erialal GISi kasutada? GIS on infosüsteemide spetsiaalne klass, nime järgi seotud maaga. Kõiki saab siduda geograafilise ruumiga (erilise geograafilise referentsiga), samuti geograafilise mõõtkavaga. Jaguneb: mitteruumilised IS (pangandus, toiduained jne), muud ruumilised IS (CAD süsteemid), muud GIS-id (sotsiökonoomilised: rahvaloendus, transport, maakasutus jne
Näiteks saab kasutada GIS-i visualiseerimaks geoloogilist struktuuri, selle vaheldumist ja mineralisatsiooni 2D ja 3D kaartidena (vt. joonis 2). Kaevanduste planeerijad saavad hõlpsalt välja valida parima asukoha (kaugus vajaminevatest tehnosüsteemidest, tehnovõrgustikust), arvestada põhjavee taseme, ohtlike gaaside, ebastabiilsete kivimikihtidega jms. Seega on kogu planeerimisprotsess GIS-i kasutades täpsem, kiirem ja majanduslikult efektiivsem. Joonis 2. 3D kaart geoinfosüsteemis Arcgis (Geosoft, 2012) 5 2.2 Kaevandamine Kaevandusettevõtted kasutavad geoinfosüsteeme maavarade uurimiseks, hindamaks kaevandamise võimalusi, modelleerimaks kaevandusi, geokeemiliste ja hüdroloogiliste andmete töötlemiseks jpm. GIS annab võimaluse kõik andmed omavahel siduda, ja annab parima võimaliku variandi olemasolevate andmete uurimiseks. Lisaks kahemõõtmelistele
koduterritooriumi elupaikade defineerimiseks. Nende abil piiritleti iga-aastased koduterritooriumid kui pidevalt kasutuses olevad migratsioonialad tiikide ümber. Need piiritleti nii, et neis oleks olemas ressursid, mida rohukonn vajab terve aasta jooksul kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks. Sellise piiritlemise tulemusel saadud alasid vaadeldi keskpunktidena ruumilise graafiku loomisel. Cost-distance analüüsiks kasutati ArcGIS Spatial Analyst tarkvara, mis arvutab tulemused välja toetudes sellele, kui palju energiat vaadeldav indiviid kasutab migratsioonil. Uuringu autorite simulatsioon näitas, et roohukonnad liiguvad mööda vähimaid takistusi pakkuvat pinda ja peatuvad, kui nad jõuavad kas takistuseni (näiteks maantee) või jõuavad migratsiooni maksimaalse ressursikuluni. Maastiku läbitavuse andmed võeti takistuskaardilt, kust saadi teada eri liikide võimekus eri tüüpi maastikel liikumisel
Kirjand, arcgis, cvkeskus 160 sõna Peale selle ka internetis suhtluskeskkondades on peamiseks keeleks inglise keel ning seal ka kasutatakse väga palju slängi. Inglise keele kasutust leidub ka hulgaliselt online-mängudes, kus veedetakse olulise aja oma päevast. Minu kogemuste järgi mõjutavad need eesti keele kasutust kõige negatiivsemalt. Nendes mängudes on palju inglisekeelseid termineid, mida suheldes ei viitsita eesti keelde neid tõlkida ning seetõttu tekivad sellised laused nagu „Kuidas sa selle golden pickaxe’i minecraftis said? Millest sa neid craftisid?“ Peale online-mängude avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele v...
töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1
vajalikusest, seal tuuakse abistavaid näiteid, mis aitavad teemat paremini mõista. Järgmiseks teemaks kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust. Selles peatükis on välja toodud 6 aspekti, mis vajavad generaliseerimist. Kolmanda osa teemaks on generaliseerimis meetodid. Seal on 6 meetodit, millest on illustreeriv ja abistav joonis, mis seletab meetodid lahti. Peale kolmandat teemat kirjeldatakse generaliseerimis etappe GIS-i programmides, milleks on ArcGIS ja QGIS. Selles peatükis tuuakse täpsed juhised, kuidas raster- ja vektorandmeid generaliseerida. Viimases peatükis kirjeldatakse kahte algoritmi. Algoritmideks on Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm, mõlemad põhimõte on sama, kuid need algoritmid teevad erinevaks paar nüansi. Referaadis on toodud välja valdkondi, mis aitavad generaliseerimist mõista ja annavad ülevaate generaliseerimise kasutamisest. Generaliseerimine ja selle kasulikus
Carolina’s, U.S.A’s. Seos Maastikuökoloogia ja – analüüsi praktikumidega Maakasutuse muutuste võrdlemine on sarnane Maastikuökoloogia ja –analüüsi praktikumides lahendatud ülesandega, kuna ka seal vaatlesime maakasutuse muutuseid erinevatel aastatel. Sarnaselt uurimusele Lõuna-carolinas oli meil olemas aluskaardid ning andmed. Antud uurimuses oli kasutatud erinevaid GIS programme, praktikumiülesandes kasutasime vaid ArcGIS programi. Antud artiklis prognoositi ka maakasutuse muutuseid tulevikuks, mida meie praktikumiülesandes ei käsitlenud. Artiklis kirjeldatu ja meie praktikumid erinevad ka selle poolest, et meie vaid töötasime maakasutuse muutuste vaatlemisega GIS programmi abil, siinses uuringus aga töötati erinevate ülikoolide kaasaabil välja GIS mudelid, mille abil edasiselt vaadeldi ja prognoositi maakasutuse muutuseid.
2.2 Stereokaardistamine ja 1:10 000 mõõtkavas ortofotode valmistamine Stereokaardistamise põhimõte seisneb inimese ruumilise nägemise, aerofotode ning fotogramm-meetriliste seadmete kasutamises kaardi või plaani koostamiseks. Pildistatud kõrvutiasetsevate aerofotode kattuvad alad moodustavad stereopaari. Fotogramm- meetriliste seadmetega luuakse stereopaari ruumiline kujutis. Stereokaardistamise käigus joonistatakse vastavat tarkvara kasutades (ESRI ArcGIS PurVIEW, Microstation + Z/I, PhotoMod) üle ruumilise kujutisena nähtavad maastikuelemendid. Maastikuelementideks on nt teed, ehitised, kõlvikute piirid ja hüdroloogilised objektid. Samuti lisatakse kõrgusinfo. Selgelt eristatavate maapinnaelementide asukoha maksimaalne plaaniline viga ei tohi ületada 3 meetrit, keskmine viga 2 meetrit. Töö esitatakse kaardilehtede kaupa 3D dgn-failidena. 21
informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni.
annaabi.ee 
