Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS
, 2010). GIS on paljudele inimestele juba igapäevane töövahend ning välitöödel saadud info on kiirelt võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997).
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS..........................................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS...................
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev..................................................................................
GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid
kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi
o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline.
6) ja MapInfos (vt punkt 3.5.4) loodud tabelid taimkattetüüpide keskmiste ja summaarsete pindalade kohta. ArcGISi tabel: MapInfo tabel: 7. Lisage aruandesse pilt teie poolt ArcGISis ja MapInfos kujundatud taimkatte kaartidest. ArcGIS kaart: MapInfo kaart: 8. Mis on GIS? Kes ja milleks saavad GISi kasutada? Kas ja kuidas teie saaksite oma erialal GISi kasutada? GIS on infosüsteemide spetsiaalne klass, nime järgi seotud maaga. Kõiki saab siduda geograafilise ruumiga (erilise geograafilise referentsiga), samuti geograafilise mõõtkavaga. Jaguneb: mitteruumilised IS (pangandus, toiduained jne), muud ruumilised IS (CAD süsteemid), muud GIS-id (sotsiökonoomilised: rahvaloendus, transport, maakasutus jne. ja biofüüsikalised: keskkond, kalandus, pinnas, maa
toob kaasa koormuse Florida osariigi ranniku kuurortidele ning halvendab rannavööndi ressursse ning turismitööstust. Üha kiiremini kasvav elanikkond toob endaga kaasa kiireid ja dramaatilisi maakasutuse muutuseid. Paljud organisatsioonid on seetõttu algatanud uurimisprogramme, et saada õigeaegseid ja kehtivaid ülevaateid maakasutuse muutustest rannikualadel. Uurimisprogrammide eesmärk on arendada ja rakendada GISi põhiseid metoodikaid ja analüüse, et modelleerida ja prognoosida rannikualade maakasutuse muutuseid ja selle tagajärgi, et vähendada negatiivset mõju rannikule ning säilitada selle ressursse. Andmed ja metoodika Täpsemaks uurimisalaks valiti Murrell Inlet, mis asub Lõuna-Carolina ja selle lähiümbruses, 85 miili kirde suunas Charlestonist. Asukoht on idast ümbritsetud Atlandi ookieniga ning läänes Waccamaw jõega. Asukoht hõlmab endas olulisemaid turisminduse resursse: ilus
(otsinguteks), analüüsiks ja esituseks (ka geograafiline infosüsteem,GIS) . Laiemalt on GIS riistvara, tarkvara, andmete ja organisatsiooni kogum, mis lisaks tavalise infosüsteemi võimalustele saab: – kaar te automaatselt gener eer ida – hallata ar vutikaarte – töödelda korraga gr afilisi ja mittegraafilisi andmeid ning tulemusi graafiliselt esitada – asukohaga seotud infot analüüsida. Geoinfosüsteemi lühikirjeldus. GISi põhiülesandeks võib pidada ka andmete integr eer imist. Objekti asukoht või sündmuse toimumispaik on integreeriv parameeter, mille abil erineval kujul olevat infot saab seostada, viidata, sorteida ja analüüsida. GISi riistvara ja tarkvara funktsioonid on alljärgnevad. Andmete kogumine ja verifitseerimine • Kompileerimine • Salvestamine • Täiendamine ja muutmine • Andmete haldamine ja andmevahetus • Manipuleerimine • Analüüs ja andmete kombineerimine
peamiselt kaupade, inimeste ja teiste elusolendite liikumise, ilmastikunähtuste ning liiklussageduse kirjeldamiseks. (Briney, 2014) Seega võib öelda, et vookaardid näitavad: • mis see on, mis voolab, liigub, rändab, • mis suunas vool liigub, • mis on alg- ja lõpp-punktiks, • kui palju voolab, üle kantakse, transporditakse. (Dekker, 2015) Korralikult kujundatud vookaardid on kasulikud, sest need võimaldavad kartograafidel, GISi analüütikutel ja kaardi kasutajatel hõlpsasti näha mitmesuguste objektide voogude suurusjärkude erinevusi üle maailma. See omakorda näiteks võimaldab ettevõtetel näha, kuhu suurem osa toodangust läheb, liiklejatel näha liiklusmustreid ja meteoroloogidel näha tuulerežiimi. (Briney, 2014) 4 1.1 Vookaardi tüübid Vookaartide vaatamisel ja loomisel on oluline teada, et on olemas kolm põhilist kategooriat kaarte
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja
ArcGISis peab objektide välja valimiseks vastav kaardikiht olema selekteeritavas reziimis (vt ka ptk. 2. 3). ArcMap keskkonnas on neli meetodit graafiliste objektide selekteerimiseks: 1) interaktiivne (interactive selection); 2) atribuudiinfo alusel (selection by attributes); 3) asukohapõhine (selection by location); 4) teiste graafilis te objektide kaudu (selection by graphics); Ruumiinfoga seotud andmete põhjal päringute koostamine (ruumianalüüs) on GISi üks peamisi kasutusvaldkondi. Atribuudiinfo põhjal päringu koostamine (selection by attributes) on standardne andmebaasipäring, kus kasutatakse SQL`i (struktureeritud päringu keel), nt. vali Tallinna linnas objekt, mille aadress on "Kotka 10" või siis nt. leia kõik Eestimaa linnad, kus elanike arv on suurem kui 10 000. Ruumiliste asukohapäringute (selection by location) tegemisel kaardil määratletakse selles osalevad kihid ning kirjeldatakse dialoogiaknas nendevahelised seosed, nt.
otsingutega. 69 Крючков В. А. Личное дело. Три дня и вся жизнь, 316–320. 70 Широнин В. КГБ – ЦРУ, 169–172, 180–182, 185. 71 Samas, 172–173, 177. 72 Samas, 185. 152 Juhtpoliitikute mälestustest on kõigile küsimustele kompetentseid ja ausaid vastuseid asjatu otsida. Pigem tuleb leppida tõdede paljususega – nagu ajaloos üldse. Perestroikaaja juhtivad tegelased õigustavad oma tegusid, süüdistavad kuna- gisi vastaseid ja oponente ning võitlevad nii oma koha eest ajaloos. Vanade arvete klaarimine, avalik vaen ja vihkamine, teadlik valetamine ning provokatsioonid, laim ja võltsingud ning äärmine irratsionalism pole siin erandlikud nähtused. Esi- tatakse vastastikku ränki süüdistusi kuritegudes, genotsiidis, vandenõus, reetmi- ses jms. Äärmusliku subjektivismi ja fantaasia viljaks võib pidada mitmesuguseid sise- ning välisvandenõuteooriaid, eriti neid, mis lähtuvad endisest KGB ring-
annaabi.ee 
