Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Access (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid raamatuid on laenutanud lugeja teatud perioodi jooksul?
  • Mitu päeva lugeja hilinenud raamatu tagastamisega?
  • Milliseid raamatuid ja mitu on laenutanud raamatukogutöötaja?
  • Kui palju on lugeja maksnud viivist raamatu hilisema tagastamise eest?
  • Mitmes eksemplaris või on teda alati üks?
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid , päringud,vormid aruanded , makrod ja programmimoodulid.
Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus-
Tabeleid “teenindavad organid ”, et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada.
Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki.
Vormid( forms ) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp ) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta.
Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks.
Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita
Mooduliks (modules) nimetatakse Visual Basic -keelse programmiteksti lehekülge.
Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik.
Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse.
Näiteks
Raamatukogu
Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on. Lugejad maksavad tagastamiskuupäeva ületamisel viivist. Raamatukogutöötajad fikseerivad viivise maksmise.
Infopäringud
Milliseid raamatuid on laenutanud lugeja teatud perioodi jooksul?
Mitu päeva lugeja hilinenud raamatu tagastamisega?
Milliseid raamatuid ja mitu on laenutanud raamatukogutöötaja?
Kui palju on lugeja maksnud viivist raamatu hilisema tagastamise eest?
OBJEKT
Andmebaas peab rahuldama teie vajadusi. Kõigipealt tuleb paberile kirja panna, milliste objektide kohta infot vajatakse ja milliseid andmeid on iga objekti kohta vaja.
Millised võiksid olla loodava andmebaasi objektid, sõltub sellest, millised andmed säilitamist vajavad. Otsuse tegemisel võiks lähtuda töökoha üldkirjeldusest ja vajalikest infopäringutest.
Alustada võib lausetest nimisõnade otsimisest. Iga nimisõna puhul peab vastama kahele küsimusele:
  • Kas objekt võib esineda meie süsteemis mitmes eksemplaris või on teda alati üks?
  • Kas objektile on võimalik leida vähemalt kaks omadust?

Kui vastused on positiivsed, võib oletada, et leitud mõisted sobivad objektiklassideks. Klassile pannakse nimi, traditsiooniliselt ainsuses.
Näiteks
Raamatukogu kirjeldusest saame nimisõnad lugejad, raamatud, töötajad, viivis. Nendes on viivis ainuke, mille kohta kirjeldusest ej selgu, kas on võimalik, et selle omadusi on rohkem kui üks. Seega oletame esialgu, et tegemist on kolme klassiga: lugeja, raamat ja töötaja.
Andmeid hoiutakse seotud tabelites. Andmebaaside terminoloogia kohaselt on iga tabeli rida üks kirje, tabeli veergude nimed on kirje väljad. Tabeli defineerimiseks tuleb määrkida, milliseid välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli.
Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks.
Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber.
Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida.
Field Nameveeru nimi (kuni 64 märki)
Date type – andmetüüp
Description – lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale.
Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada . Tüüpe on kokku üheksa.
Nimetus
Milleks kasutada
Välja pikkus
Text
Sümbolite jada (tähed, numbrid ja teised märgid), millega ei ole vaja arvutusi teha
Kuni 255 märki
Number
Arvuline väärtus, millega saab arvutada
Pikkus valitakse tüübi järgi:
Byte, täisarv 0 kuni 255
Decimal, reaalarv (-1E-28 kuni 1E28-1)
Integer, täisarv (-32768 kuni 32767)
Long Integer , täisarv (-214483648 kuni 2147483647)
Single , reaalarv (-3,40282E38 kuni 3,402823E38)
Double , reaalarv (-179769313486232E308 kuni 1,797693133486232E308)
Date/Time
Kuupäev ja kellaaeg . Tegelikult arv, mis näitab päeva järjekorranumbrit alates 01.01.1900, murdosa näitab kellaeaga
8 baiti
Currency
Arvuline väärtus, millega näidetakse ka kehtiv rahaühik
8 baiti
AutoNumber
Täisarv, mis tekib automaatselt uue kirje sisestamisel, väärtus on unikaalne
Long integer
Yes/No
Loogikaväärtus Yes/no, True/ False , On/Off
1 bitt
Memo
Pikem tekst
Kuni 64000 märki
OLE Objekt
Objektid ( Wordi dokumendid, Exceli tüüraamatud,pildid), mis on loodud teiste raakendusprogrammidega
Kuni 1Gb
Hyperlink
Hüperlink
Kuni 64000 märki
Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General.
Field Size – välja pikkus (tekstidel ja arvudel
Format – väärtuse vorming, enamasti valitav. Teksti tüübil on olemas formaadi sümbolid, mis määravad väärtuse esitusviisi.
Näiteks
Sümbol
Kirjeldus
Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881)
Tekstisümbol ei ole nõutud
Kõik tähed suurteks
Input Mask väärtuse sisestamist reguleeriv mall ; koosneb maskisümbolitest ja teistest märkidest, mis peavad väärtuse sisalduma . Maski koostamisel aitab maskitark Input Mask Wizart, mille avab hiireklõps kolme punktiga nupul disaini akna real Input Mask.
Mõned maskisümbolid.
Märk
Kirjeldus
0
Number (0 kuni 9) kohustuslik, + ja - keelatud
9
Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - keelatud
Number (0 kuni 9) mittehokustuslik, + ja - lubatud
L
Täht, kohustuslik
Täht, mittekohustuslik
A
Täht või number, kohustuslik
a
Täht või number, mittekohustuslik
Sümbol, kohustuslik
C
Sümbol, ei ole kohustuslik
Caption nimetus, mis ilmub välja päises tabeli andmevaates. Kui ei kasutata, näidatakse välja nime.
Default Value – vaikimisi omistatav väärtus. Kui on antud, ilmub uue kirje vastavas väljas, mida vaja dusel võib parandada.
Decimal Placeskümnendkohtade arv pärast koma
Validation Rulekriteerium , millele väärtus peab vastama. Mida põhjalikum kriteerium määratakse, seda vähem satub tabeli andmetesse vigu.
Validation Textveateade , mis ilmub ekraanil , kui üritatakse sisestada kriteeriumile mittevastav väärtus.
Required – loogikaväärtus, mis näitab, kas välja väärtus on kohustuslik või mitte.
Indexed – välja sisu kasutamine indeksina, tekitab see lisanimekirja kiiremaks otsinguks selle väla väärtuste järgi.
Allow Zero Length – lugeda tühi väli nullpikkusega väärtuseks.
Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused:
Combo box – soovi korral avatav valikuga rippmenüü,
Row Source Type – määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list)
Row source – määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed
Bound Column – näitab veeru, millest võetakse väärtused,
Column count – määrab veergude arvu loetelus ,
List rows – määrab ridade arvu loetelus
List Width – annab veerulaiuste üldsumma,
Limit to List – määrab, kas sisestada tohib ainult loetelus olevaid väärtusi (YES) või saab kasutaja sisestada ka oma teksti, s.t loetelus mitteesinevaid väärtusi.
SEOSED
Seos näitab, mis on ühel objektil tegemist teisega . Kõik objektid on omavahel seotud. Seosed on määratud reeglitega, mis tagavad reaalse süsteemi funktsionaalsuse. Millised objektid milllistega seotud on, selgub töökoha kirjelduse lausetest, kus seoseid väljendavad tegusõnad.
Näiteks. Lugeja laenutab raamatut. Objektil lugeja on seos objektiga raamat.
Seos on kohustuslik, kui igal olemil peab olema seos ühe või mitme teise olemiga.
Seos on mitmekohustuslik, kui igal olemil võib olla seos ühe või mitme teise olemiga.
Seose järku näidatakse lausendis sõnadega üks ja ainult üks ja üks või mittu .
Näiteks. Iga lugeja võib laenutada ühte või mitut raamatut.
Seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. ( Ühele ostjale võib olla väljastatud palju arveid. Kuna ostja andmed on eri tabelis, siis pole arvete tabelis neid vaja korrata, piisab ostja koodist, mille alusel saab ostjate tabelist alati leida ostja nime, aadress jne. See vähendab oluliselt arvete tabelite mahtu. Kui ostja andmed peaksid muutuma, siis on muudatus vaja teha vaid ühes kohas. See on oluline eelis mitmeid tuhandeid kirjeid sisaldavate tabelite puhul).
Klassidiagrammil kujututakse objektid ristkülikutena. Seoseid näidetakse joontena. Joonte mõlemas otsas on näidatud seose järk.
0..* - seoses osaleb 0 kuni ükskõik kui palju olemeid;
1..1 – seoses osaleb üks ja ainult üks olem.
Kui on omavahel seotud rohkem kui kaks objektiklassi, kasutatakse rombi.
Klassidiagrammi abil koostatakse tavaliselt kontseptuaalne andmemuudel.(kus asuvad kõik andmebaasi objektid ja nende seosed)
On vaja luua seosed, mis täpselt vastaksid andmemuudeli seostele. Korraldus Tools , Relationships avab akna ja emakordselt näitab seoste loomisel tabelite nimekirja. Nimekirjest tuleb järjest valida seostes osalevad tabelid (tavaliselt kõik). Seos luuakse hiireklahvi tõmbamisega ühe tabeli vastavast väljast teise tabeli seostud väljale.
Ekraanil ilmub pilt. Lahtrites on tabelite ja seotud väljade nmed. Akna alumises osas on kolm valikut:
  • Enforce Referential integrity paneb piirangu uue kirje sisestamisele tabelisse,mis on seose mitu-poolel. Seostud välja väärtus võib olla vaid üks väärtusest, mis on teises tabelis.
  • Cascade update Related Records – kui parandatakse võtmevälja väärtust tabelis,mis on seose üks-poolel,parandatakse ka kõik seotud välja väärtused teises tabelis.

Cascade Delete Related Records kui kustutakse kirje tabelis, mis on seose üks-poolel, kustutakse teises tabelis kõik kirjed , kus seotud välja väärtus võrdus võtmevälja väärtusega.
Peale režimide valiku on võimalik ka seose tüüp Join Type . Kuna seose tüüp võib muutada sõltuvalt päringust,määratakse ta tavaliselt päringus.
Nupp OK lõpetab seose loomise, tulemuseks on joon kahe tabeli kahe välja vahel.
INFOPÄRINGUD
Päring leiab tabelitest vajalikud andmed, mis vastavad püstitatud kriteeriumile ja võivad olla erinevalt järjestatud. Access laiendab päringu mõiste ka andmete modifitseerimisele, kopeerimisele ja uute tabelite loomisele.
Päringu aluseks on üks või mitu seotud andmetabelit. Päringu käigus vaadatakse läbi kõik kirjed, võrreldes neid kriteeriumi avaldisega. Kriteerium on logikaavaldis. Kui ta väärtuseks on “tõene”, siis kirje väljastatakse. Kriteeriumi kirjelduses esinevad tavaliselt ka väljade nimed, neid käsitletakse kui muutujad, mis saavad igas kirjes vastava väärtuse.
Päringu tulemus väljastatakse tabeli kujul, kus iga päringu väli on kas üks andmetabeli väljadest või mõne muu avaldise väärtus. Nendes avaldistes kasutatakse tihti muutujatena andmetabeli välju, mis igas kirjes annavad vasta avaldise väärtuse. Siit ka järeldus.
Andmetabelis säilitatakse ainult sõltumatuid andmeid.
Päringud koostatakse kas graafilises päringu dizaini aknas QBE (Query By Example) või nõustaja Query Wizard abil. Accessi QBE-aken kasutab kõiki graafilise keskkonna võimalusi, lastes hiirega pukseerimise teel välju valida ja tabeleid seostada . Pärindu võib hakkata koostama andmebaasi akna tabeli- või päringulehelt. Viimaselt avab nupp NEW ja järgmisest aknast Design Viewuue päringu disainiakana, kuhu tuleb valida vajalikud tabelid.
Akna ülemises pooles on avatud tabelite väljaloetelud, jooned näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel. Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeeritakse need hire abil akna alumises pooles olevasse väljanimede ja tingimuste loetelusse.
Field – Päringu väljad
Table – Andmetabelite nimed
Sort – Sorteerimise järjekord
Show – Kas näidata välja
Criteria – Kriteeriumid
Kriteeriumid
Kriteerium on loogikaavaldis, kus võib kasutada võrdlusi ja loogikatehteid.
Andmeteks on konstandid, andmetabelite väljad, teised avaldised . Kui väla nimi koosneb mitmest sõnast, pannakse ta nurgasulgudesse.
Võrdluse struktuur
Operand1 võrdlus Operand2
Operand1 ja operand2 võivad omakorda olla konstandid, väljad või avaldised; tähtis on see, et nende andmetüübid peavad olema kooskõlas.
Võrdlus on üks järgmisest:
= - võrdne
- mittevõrdne
> - suurem
>= - suurem või võrdne
Vasakule Paremale
Access #1 Access #2 Access #3 Access #4 Access #5 Access #6 Access #7 Access #8 Access #9 Access #10 Access #11 Access #12 Access #13 Access #14 Access #15 Access #16 Access #17 Access #18 Access #19 Access #20 Access #21 Access #22 Access #23 Access #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RailiV16 Õppematerjali autor
Konspektis on kirjas, mis on Access ja milliseid objekte sisaldab. Konspekt sisaldab pilte, seletusi ja koode.

Sarnased õppematerjalid

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstra

Andmebaasid I
Microsoft access
57
doc

Microsoft access

LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri..

Andmebaasid
PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT
210
docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad  Sissejuhatus  Mis on MySQL  Mis on SQL  Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas:  andmebaasi serverit

Informaatika
Kursuse töö-Andmebaasi loomine-Turismiga tegelev firma
46
doc

Kursuse töö "Andmebaasi loomine. Turismiga tegelev firma"

...........................................36 7. Kokkuvõtte............................................................................................................................44 8. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................45 3 Sissejuhatus Microsoft Access on andmebaasiprogramm, mis kuulub Microsoft Office koosseisu. Access on väga rikkalik andmebaasihaldusvahend, mis võimaldab luua väga erinevaid andmebaase üksikust tabelist keeruka süsteemini ja pakub seejuures mitmekesiseid võimalusi andmebaasi kasutajate mugavuse eest hoolitsemiseks. Accessi kasutatakse inventuuri- ja maksuaruannete, kliendi- ja kontaktiloendite, muusikakollektsioonide ning ettevõtete andmebaaside haldamine.

Informaatika
Andmebaasid eksami kordamisküsimused
28
docx

Andmebaasid eksami kordamisküsimused

Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objekt­orienteeritud) ja  vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈   (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid ­ puustruktuuriga  hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on  palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad ­ on relatsioonid ehk tabelid,  ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige  viimaks objekt­orienteeritud andmebaasisusteemid ­ neis saab hoida objekt­ oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku  jaadv

Andmebaasid
Andmebaasid
16
docx

Andmebaasid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega. Andmed võivad olla esitatud arvudena, tekstina või ka graafilisel kujul. Informatsiooniks e. infoks võiks kokkuleppeliselt pidada sellist andmestikku, mis võimaldab teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks

Arvutiõpetus
Andmebaasid
15
pdf

Andmebaasid

Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (Pealkiri, Autor, Aasta, Koht, Lk_arv, Keel, Hin

Andmebaasid
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (2)

Liz90 profiilipilt
Liz90: Andmebaas on vigane
11:02 25-10-2011
trinka01 profiilipilt
trinka01: Põhitõed!
11:56 14-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun