skännerimis kiirus. Skänner Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TOOTENIMETUS HP SCANJET G2410 RESOLUTSIOON 1200 x 1200 dpi TÜÜP Lameskänner FAILI FORMAAT Windows®: BMP, JPEG, GIF, TIFF, TIFF Compressed, PNG, PCX, FlashPix (FPX), PDF, PDF searchable, RTF, HTM, TXT; ÜHENDATAVUS USB HIND kusagil 1 000 TOOTENIMETUS Fujitsu FI5900C, RESOLUTSIOON TÜÜP FAILI FORMAAT ÜHENDATAVUS HIND Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (optical character recognition) on tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid
ja skeemide ühevärvilistel pindadel võivad tekkida häired. Paremini pakitakse suurema lahutusvõimega (200–300 ja rohkem dpi) kujutisi kui väiksema resolutsiooniga (72–150 dpi) pilte. Suurema resolutsiooniga failis on üleminekud pehmemad, sest töödeldavaid 9x9 ruute on rohkem. JPEG-formaadis tuleb salvestada vaid töö lõplik variant, sest iga salvestamisega läheb kaduma andmeid. TIFF (Tagged Image File Format) Riistvarast sõltumatu formaat TIFF on tänapäeval üks kõige rohkem kasutatavatest ja turvalisematest formaatidest, seda toetavad praktiliselt kõik graafikaga seotud programmid PC ja Macintosh arvutitel. TIFF on parim valik rastergraafika importimisel vektorgraafika- ja küljendusprogrammidesse. Salvestada saab kõike värvimudeleid: must-valge, RGB, CMYK ja samuti Pantone lisavärvid. TIFF saab salvestada Photoshopi vektoreid, Alfa-kanaleid maskide loomisel Adobe Premiere’i videoklippides ja palju muid andmeid
.. Arhiivifail Muud DOC JPG,JPEG XLS AVI WAV EXE TAR HTM,HTML DOCX BMP XSLX MPG,MPEG MP3 COM ZIP PHP TXT GIF SXC MOV RAM BAT GZ VBS,WSH STW TIFF ODS WMV AU SYS RAR XML ODT PNG WMA DAT RTF ISO
Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena. Fail on iseseisev terviklik andmete kogum. Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida. Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi. Nii süsteemsed kui kasutaja poolt loodud failid on erinevat tüüpi: · Programmifail · Tekstifail · Pildifail · Muusikafail Faililaiendid Tekstifailid: DOC, DOCX, TXT, SXW, ODT , RTF Pildifailid: JPG, JPEG, BMP, GIF, PNG, TIFF Tabelid: XLS, XLSX, SXC, ODS Videofailid: AVI, MPG, MPEG, MOV WMV Helifailid: WAV, MP3, RAM, AU, WMA Käivitatavad failid ja süsteemifailid: EXE, COM, BAT, SYS Arhiivifailid:TAR, ZIP, GZ, RAR Muud: HTM, HTML, PHP,XML, DAT, ISO, IMG, PDF VIIRUSED: VBS ja WSH
8. http://et.wikipedia.org/wiki/Augustiputs 9. Pajur A., Tannberg T. ,,Eesti ajalugu II. 20. sajandist tänapäevani", Avita 2006, 168 lehekülge Pildid http://urmasreinsalu.blogspot.com/ http://proekt-wms.narod.ru/states/estonia.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/33D9F753B6BCE262C2257287004D0450 http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Edgar_Savisaar_2005.jpg 15 Lisad: QuickTime and a TIFF (Uncompressed) decompressor are needed to see this picture. Mihhail Gorbatsov(lisa 1) 16 QuickTime and a TIFF (Uncompressed) decompressor are needed to see this picture. Edgar Savisaar(lisa 2) 17
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale ...
pikslites. Sellist lihtsustust on võimalik kasutada sellepärast, et kasutusel olevate monitoride eraldusvõime jääb suhteliselt väikesesse vahemikku ja see, et samade mõõtmetega foto on ühe monitori peal veidi suuremate mõõtmetega ja teise peal veidi väiksemate mõõtmetega, on veel vastuvõetav. Pildifaili maht oleneb tihedusest, värvussügavusest, mõõdust ja failitüübist(näiteks ept, psd, bmp ja tiff kastatakse trükises, sest need on kvaliteetifailid. Jpg, gif png kasutatakse netis, pakitud failides, mille suuruseks on 50-500KB.). Cm, mm, inch näitavad väljatrüki suurust, mõõdud pikslites näitavad mitmest punktist koosnevad pildi küljed.
UV valgustuse hajutamise kile (mattkile). Kopeerimine on trükiettevalmistuses UV valguse abil filmilt kujutise kontaktkopeerimine trükiplaadile 4. Kirjelda CTP abil trükiplaatide valmistamise tehnoloogiat: Programmid, failid, protsessi käik. · CTP meetodil plaadi tegemiseks on vaja plaadiprinterit, poognamontaazi programmi, plaadiprinteri haldusprogrammi ning programmi plaadifailide vahendamiseks CTP.-sse ning ilmutusseadet. · Plaadifailiks on nn 1bit Tiff. · Plaadiprinteri haldusprogrammi abil kalibreeritakse printerit, hallatakse kasutatavaid plaadiformaate. Plaadikassetide olemasolul määratakse plaatide arv kassetid ning plaat, mis on kassetis. Jälgitakse kogu CTP tegevust. · Programm, mis vahendab plaadifaile printerisse võimaldab määrata plaatide suurusi ning plaatide tegemise järjekorda. · Ilmutuseade on sarnane traditsioonilisel meetodil kasutatavale seadmele
1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie QuickTime and a TIFF (Uncompressed) decompressor Bergeses"81 suur lääneraudtee"1844 are needed to see this picture. "Saint Laxare raudteejaam" 1877 ,,Rõdu" 1868/69 C.MONET J.FR. MILLET
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
ARVUTIGRAAFIKA Ajalugu Tavaliselt öeldakse, et arvutigraafika sai alguse professor Ivan E. Sutherlandi töödest 1963. Tema tollases, nüüdseks klassikaks saanud töös näitas ta, kuidas kasutada arvutit joongraafika interaktiivseks modelleerimiseks kasutades tulemuse kuvamiseks kineskoobi ehk CRT (Cathode Ray Tube) ekraanile ja reaalajas sisestamiseks omaloodud sisestusseadet. Juba eelnevalt (varastel viiekümnendatel) oli CRT-sid arvutite külge ühendatud ning ka neile lihtsaid kujutisi tekitatud, kuid Sutherland oli esimene, kes lõi interaktiivse inimene-masin graafilise sisestusüsteemi ning näitas ära arvutigraafika tõelise potentsiaali. 1970-datel oligi Utahi ülikool Salt Lake City's üks vähestest paikadest maailmas, kus tegeleti tõsiselt arvutigraafika arendamisega. Professorite Evansi ja Sutherlandi juhtimisel sai Utahi ülikooli arvutiteaduskonnast tänase arvutigraafika sünnikodu. Arvutigraafika algsta...
(Faililaiendid ja nende seosed 2006) Näiteid faililaienditest · Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT · Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS · Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS · Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP · Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS · Video: MPG, AVI, MOV, MPEG, WMV · Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA · Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG, TIFF · Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ · Elektrooniline kiri: EML, SNM · Muud: ISO, IMG, PDF (Microsoft Powerpoint esitlus ,, Failihaldus" Birgy Lorenz) Üks kõige populaarsem tekstitöötlusfaililaiend on DOC. DOC on Microsofti kinnine dokumendiformaat (de facto) ehk kahepoolset redigeerimist nõudvas dokumendivahetuses, samuti võib kasutada ka seda ühepoolselt redigeerimist vajavates rakendustes, kus sobivam oleks hoopis PDF
värvida silmalauge ja kulmusid, eemaldada sünnimärke ja kortse, lisada ülemisi ja alumisi ripsmeid, muuta silma värvi, luua animatsioone, panoraamfotot ning bannereid Pildi avamine ja sulgemine Avage programmiakna menüüst failiavamise dialoog: File -> Open ning valige pilt. Pange tähele, et siin dialoogis saaks ka faile kustutada ja ümber nimetada ning moodustada katalooge. Sel moel võite avada korraga mitmeid pilte. Gimp oskab avada paljusid levinud pildiformaate, sh JPEG, GIF, TIFF, PSD, BMP. Valiku Automatic puhul ta otsustab faili formaadi üle tema nime lõpu järgi. Pildi vaatlemisel on abiks luubi kasutamine või valides hüpikmenüüst View -> Zoom -> ... Kui pildi aknal on kerimisribad, siis saab pilti selle sees liigutada, haarates temast hiire keskmise nupuga. Kasutades Gimpi vaid piltide vaatamiseksks pole vaja midagi salvestada; tuleb vaid hüpikmenüüst valida File -> Close Pilte võib sulgeda ka lihtsalt pannes kinni pildi akna.
EPS (Encapsulated PostScript File) on alguse saanud kirjastamismaailmast ning on saanud tavaliseks kindlat tüüpi graafika juures. See formaat salvestab graafilisi andmeid kasutades PostScripti koodi. Pole sugugi lihtne või isegi praktiline konvertida graafikat teistest formaatidest EPS formaati, mõistlik on vastupidine konvertimine. EPS failid on tegelikut mõeldud PostScripti kasutavale printerile saatmiseks. Tihti võib EPS fail sisaldada ka madala resolutsiooniga TIFF graafikat, et oleks võimalik pildi eelvaatlemist teha. Kirjuta lahti mõiste DPI. Nimeta enim kasutatavad suurused. Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta Mis on värviulatus? Värviteaduses nim värvide hulka, mida seade suudab kas tekitada või märgata (perceive) värviulatuseks (gamut). Sageli nim seda ka värvigammaks. Inimese silm on võimeline nägema u 10 miljonit erinevat värvi. Korraga suudab inimene eristada u 150 värvitooni (hue).
Punktid Annotatsioonid Toolbox Seoseklassid Tööriistad Mudel Skript Geomeetrilised võrgud Seadistamine Atribuudi tüübid Topoloogia reeglistik Topoloogia Attribuudi domeenid 7) Raster andmekogud (Raster datasets) TIFF, Imagine, ESRI Grid, MrSid vms. formaadis olevad rasterandmed 8) Raster kataloogid (Raster catalogs) tabelkujul olev raster andmekogude kollektsioon, mille puhul objektide (raster andmekogud) asukoht kataloogis on defineeritud tabelis oleva vastava rea kaudu. 9) Mõõdistusandmed (Survey datasets) informatsioon mõõdistusandmete kohta, mida hoitakse selleks ettenähtud projektides ja projektikaustades.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide,...
pikslit kaadrisagedusega 24 kaadrit sekundis, 960 x 540 pikslit kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis) failivormingutes .m4v, .mp4 ja .mov; iTunes Store'i e-poest ostetud video: 320 x 240 pikslit, 640 x 480 pikslit, 720 x 480 pikslit (anamorfne) või kõrglahutusega 720p; MPEG-4: kuni 3 Mbit/s, Simple Profile koos AAC-LC heliga kuni 160 kbit/s (maksimaalne eraldusvõime: 720 x 432 pikslit kaadrisagedusega 30 kaadrit sekundis) failivormingutes .m4v, .mp4 ja .mov. Graafika: JPEG, BMP, GIF, TIFF, PNG. Protsessor Intel Kõvaketas 160 GB Videod kuni 200 tundi Muusika kuni 36 000 lugu Pildid kuni 25 000 pilti Pesad ja HDMI (heli ja video ); liidesed komponentvideo; optiline heli; RCA analoog stereoheli; 10/100BASE-T Ethernet; USB 2.0; Ühilduvus Ühildub suurendatud lahutusvõime või kõrglahutusega laiekraanteleritega,
kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. 40. Nimetage kohaliku omavalitsuse õigusaktid määrused, korraldused, käskkirjad 41. Nimeta arhiivpüsivad vormingud Süsteem konverteerib dokumendi failid arhiivipüsivasse vormingusse järgmiste toetatud vormingutega: • XML • PDF • ISO 8859-1 tekst • ISO 8859-15 tekst • UTF-8 tekst (ainult mitte-eestikeelsed tekstid) • TIFF • PNG Mittetoetatavad arhiivipüsivad vormingud on: • WAVE • MPEG-1 layer 3 • MPEG-2 • MPEG-4 42. Nimetage erinevusi paber- ja digitaaldokumendi arhiveerimisel korrstamisne teistsugune, vorminuid Eestis kasutatav ja arhiiviseadusest pärinev dokumendi legaaldefinitsioon kehtib täielikult ka digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või
- LAB saab kirjeldada praktiliselt kõiki inimese silma poolt eristatavaid värve. Hele-tume informatsioon ja A ja B värvid e kromaatiline info. - Grayscale- pildi esitamiseks kasutatakse 256 halltooni, pildifailis on igal pikslil väärtust nullist (mustast) 255ni (valgeni). Nende vaheväärtused on halltoonid. Samuti 8 või 16 bitine iga piksli kohta. 50)Failiformaatide kirjeldused: - TIFF tagged image file format. Laialt levinud pildifailide formaat, mis toetab kuni 24-bitist värvisügavust. Ei esine kvaliteedikadusid. - PSD photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe Photoshopi loodud faili algupäraseks faililaiendiks. - EPS encapsulated postscript. Standardformaat, mis võib sisaldada teksti, vektoreid, rasterpilte. Kadudeta kokku pakitud formaat.
värvussügavuseks (color depth, bit depth). 8 bitise pildiga saame juba ühele pikslile määrata 256 värvi, 16 bitisele 65 536 värvi jne. 5 Rastergraafika failiformaadid Rastergraafika säilitamiseks ja kuvamiseks salvestatakse need kindlasse failiformaati. Igaühel neist on oma head ja vead ning sealt tulevad ka nende kasutusvaldkonnad. Vaatame enimlevinud formaate nagu jpeg, gif, png, bmp, tiff. JPEG - JPEG puhul on tegemist tuntuima pildi kokkupakkimise formaadiga (kadudega). Tema eelis kõigi teiste ees on väikseim faili maht suurepärase kvaliteedi juures. Arvestada tuleb, et kaotatud infot enam tagasi ei saa ning seepärast kasutatakse seda eelkõige lõppformaadina. Kuna faililaiendid on reeglina kolmetähelised, siis tuntakse seda ka kui JPG formaati. JPEG kasutatakse enim fotode salvestamiseks.
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei ...
ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80 d. Projektsioon: Lambert-Est e. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: L-Est f. Faili formaadid: i. Vektorkujul: DGN, Mapinfo ii. Rasterkujul: CIT, TIFF, ECW g. Eesmärk: Olla aluseks riiklikele teemakaartidele ning ruumiinfot sisaldavatele registritele. h. Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef i. Toimub andmete uuendamine (II kaardistusring) j. Keskmine ruutviga: i. Stereos: 2m ii. Tehislikud objektid: 4m iii. Looduslikud objektid: 10m k. Ajakava:
Negatiivsed küljed: • Vastajad võivad olla ebaausad või ebatäpsed; • Sageli on küsimustikud halvasti koostatud; • Vastajate või uuringu läbiviimise koha valik on halb. • Valim on sageli väike ja ei ole esinduslik; • Mõned uuringud ei ole anonüümsed; • Sageli ei ole täpsustatud, mis ajavahemiku kohta küsimusi esitatakse; • Ei ole standardiseeritud ning seetõttu ei kasutata regulaarselt. Probleem: usaldusväärsus Clark & Tiff (1966) uuring näitas, et kui ähvardati valedetektoriga, andsid respondendid 82% usaldusväärseid andmeid. Denteler ja Monroe (1961) leidsid, et 96% esimese ja teise (korduva) self-reportuuringu andmed langesid kokku. Farringtoni (1973) tulemus oli teine. Ta küsitles poisse Inglismaal ning kahe aasta pärast ainult 75% tunnistasid samade tegude sooritamist Mida teha? • Teisi andmeid võib kasutada selleks, et kontrollida self-reportuuringu tulemusi. •
teabekandja näitamine Dokumendisüsteemi kasutajatel, eriti suuremas asutuses, on tarvis teada, millisel teabekandjal või millises vormingus dokumente hallatakse ja hoitakse. Traditsioo- niliselt näidatakse dokumentide loetelus, kas dokumendid on paberteabekandjal või digitaalsed. Samas võib minna ka detailsemaks, viidates näiteks digitaaldoku- mentide failivormingule (PDF, XML, TIFF vms). Soovitame dokumentide loetelus anda teavet vaid dokumendi lõpp versiooni kohta, st millel või millisena dokumendi lõppversiooni asutu ses hoitakse – paberi puhul „P” ning digitaalse puhul „D”. Asutus võib vastavalt oma vajadustele kasutada dokumentide loetelu lisaks väga eri- nevate dokumendihalduse ülesannete täitmiseks, näidates seal:
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
