Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja võrdlus (3)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Nimi
XX YY
Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus
Tartu 20XX

Sisukord

Sisukord 2
1 Sissejuhatus 4
2 ArcGIS 6
2.1 ArcView 6
2.2 ArcEditor 6
2.3 ArcInfo 7
2.4 ArcGIS ühised aplikatsioonid 7
3 MapInfo 10
4 IDRISI Kilimanjaro 12
5 Smallworld 14
6 GeoMedia 16
7 GRASS 18
8 Kokkuvõte 20
9 Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

GIS on kiiresti kasvav tehnoloogia , mis sisaldab graafilisi kujutisi tabelandmetega, hindamaks reaalse maailma probleeme. See, mida praegu tuntakse GIS’i all, sai alguse 1960. aastal, kui avastati, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse, mis lubab teha edaspidiseid muudatusi, kui vajalik. See oli teretulnud nn. “käsi” kartograafiasse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist. Esialgne GIS’i versioon on tuntud kui “arvuti” kartograafia , mida kasutati lihtsamate maakaartide esitamiseks . Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse.
Tänapäeva GIS’i võimalused on arenenud tunduvalt kaugemale kui “arvuti” kartograafia. Kõige lihtsamal tasemel, võib GIS’i pidada võrdseks kaardiga . Mitte ainult paberkaartide tootmine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid on lisandunud uued võimalused digitaalandmete analüüsimiseks ja töötlemiseks. GIS’i on arenguga on laienenud tema kasutusalad. Näiteks kasutatakse GIS’i uute teenindusasutuste parimate asukohtade kindlaks määramisel.
Selle tehnoloogia aluseks on geograafia – see tähendab, et osa andmeid on kohakoordinaadid - andmed on seotud Maaga. Nende andmetega on tavaliselt koos ruuminähtuste omadused. Omistatud andmed tavaliselt defineerivad lisainformatsiooni, mida saab siduda koha andmetega. Selle näiteks võib tuua koolid. Kooli tegelik asukoht kuulub kohaandmete hulka; lisateave nagu kooli nimi (põhi- või keskkool), kooli suurus on omistatud andmed. Nende kahe andmetüübi oskuslik sidumine ongi teinud GIS’ist nii efektiivse töövahendi.
GIS’is omavad tähtsust mitmesugused tarkvara paketid . Selline tarkvara on hädavajalik loomaks , toimetamaks ja analüüsimaks andmeid. Lisaprogrammid annavad standardprogrammile juurde võimaluse täita keerukamaid funktsioone. Käesolevas töös ongi toodud ülevaade kuuest populaarsemast GIS programmist.

ArcGIS

ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid , omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme.
ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühise kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema funktsionaalsusega on ArcView, millele järgnevad järjest suuremate võimalustega ArcEditor ja ArcInfo. Iga kõrgem tase sisaldab kõigi madalamate tasemete võimalusi.

ArcView

ArcView on terviklik geoinfosüsteemi lahendus kaardiandmete loomiseks, haldamiseks , visualiseerimiseks ja analüüsimiseks. ArcView abil saab andmete geograafilist konteksti seoste kaudu tõlgendada, eri nähtuste vahelisi suhteid analüüsida ja andmeid mitmel viisil modelleerida. ArcView on maailma levinuim töökohapõhine GIS- ja kaarditarkvara (de facto standard), mis aitab kümnetel tuhandetel organisatsioonidel igapäevaselt saada geograafilise ruumiga seonduvatele küsimustele sobivaid vastuseid ning langetada selle alusel kaalutletumaid otsuseid.
ArcView võimaldab igaühel lihtsal moel geoandmeid kasutada. Võimalusterohke leppemärkide valiku ja kartograafiliste töövahenditega on kvaliteetsete kaartide loomine käepärane ja mugav. Geoandmete haldamine ja muutmine on tänu lihtsale ja loogilisele kasutajaliidesele paindlik ja jõukohane mistahes organisatsiooni töötaja(te)le. Praktiliselt kõik andmetootjad on võimelised andmeid levitama ArcView-le sobival kujul. Kuivõrd geoinfot saab integreerida paljudest allikatest, on võimalik projekte alustada koheselt andmetega, mis on olemas kas ettevõttes kohapeal või kättesaadavad Internetis (WMS, WFS jne).
Tarkvara on lihtsalt omandatav ka mittetehniliste kasutajate poolt. Samas saavad spetsialistid ja/või ametnikud kasutada erinevaid töövahendeid professionaalse kartograafia, andmete integratsiooni ja ruumianalüüsi valdkondades. ArcView lihtsustab ka mitmesuguseid (ruumi)analüüse ja andmetöötluse ülesandeid, võimaldades kasutajal visuaalselt loogilise tööprotsessina modelleerida nii lihtsa kui ka keerulisema sisuga ülesande(id). Vastavate toimingute teostamiseks saab kasutada asjakohast ModelBuilder nimelist töömoodulit. Arendajatel on võimalus kohandada ArcView tarkvara, kasutades selleks standardseid programmeerimiskeeli (nt. Python). (ArcView)

ArcEditor

ArcEditor on terviklik geoinfosüsteemi lahendus geograafiliste andmebaaside loomiseks ja haldamiseks. ArcEditor on ESRI ArcGIS tooteperekonna üks liige ning sisaldab kogu ArcView funktsionaalsust ning lisaks hulgaliselt GIS tööriistu. ArcView töövahenditele lisaks on tarkvaraga võimalus luua ja kohandada geoandmebaasis ruumiandmete omaduste (topoloogia, alamtüübid, domeenid ja geomeetrilised võrgud) salvestamist.
ArcEditor toetab ühe kasutaja või mitme kasutaja poolt andmebaasi täienduste kirjutamist. Lai valik töövahendeid on olemas andmete korrastamiseks ja sisestamiseks ning samuti andmebaasi loomiseks ja versioonihalduseks. (ArcEditor)

ArcInfo

ArcInfo on ESRI ArcGIS Desktop tarkvaradest kõige terviklikum ja suuremate laiendusvõimalustega, omades kogu ArcView ja ArcEditor funktsionaalsust ning lisaks nimetatutele täiendavaid geotöötluse ja andmeteisenduse võimalusi.
ArcInfo on funktsionaalne platvorm väga erinevate spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks, mis hõlmavad geoandmebaaside loomist, modelleerimist, analüüsi, geotöötlust, generaliseerimist, representatsioonide koostamist ja kartograafilist tekstipaigutust. ArcInfo tarkvara sisaldab ca 200 geotöötluse vahendit + 50 geotöötluse vahendit coverage andmetega töötamiseks. ArcInfo litsents võimaldab automaatselt töötada ka ESRI ArcGIS Desktop laiendtarkvaraga Maplex, mis tõstab kaarditekstide paigutamisega seotud toimingute efektiivsust ca 40%. Samuti sisaldab ArcInfo klassikalisi tööjaama rakendusi ja võimalusi, mis sisalduvad ArcInfo Workstation versioonis: Arc, ArcPlot, ArcEdit.
Lisades tipptasemel geotöötluse on ArcInfo terviklik süsteem GIS andmete loomiseks, pidamiseks, päringuteks, kaardistamiseks ja analüüsiks. Organisatsioon , kellel on vajadus tervikliku GIS järele vajab vähemalt ühte ArcInfo töökohta. (ArcInfo)

ArcGIS ühised aplikatsioonid

Kõik ArcGIS Desktop tooted (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo) omavad kahte ühist aplikatsiooni (ArcMap ja ArcCatalog), mis omakorda sisaldavad ühiseid tööaknaid ArcToolbox ja Command Line). ArcMap aplikatsiooni näol on tegemist kaardiliidesega, mis on loodud ruumiandmete editeerimise, visualiseerimise ning väljundi (teemakaart) loomiseks. ArcCatalog on ruumiandmete brauser , mis on vajalik töövahend nt. uute objektiklasside (feature class ) ja geoandmebaaside (geodatabase) genereerimiseks ning võimaldab teostada ka mitmeid vajalikke geotöötluse protseduure ning metaandmestiku haldamist. (Alphagis, 2008)
ArcMap
ArcMap on peamine töövahend kaardi loomisega seotud tegevuste ( kuvamine , redigeerimine, päringud, ruumianalüüsid, aruandevormid, väljund) realiseerimiseks. Läbi ArcMap`i toimub ka kaardikihtide ( layer ) ja andmefreimide (data frame) üldine organiseerimine (nt. kihtide lisamine, eemaldamine, nende kuvamise järjekord jne.), sümboloogia seadistamine ja mitmesugused infoja ruumipäringud. Geoandmetega töötamine toimub kaardidokumendi (.mxd fail) põhiselt, kuhu kasutajal on võimalik salvestada juba valmis kujundatud kaardikihid ning kõik nendega seonduvad parameetrid / seadistused . ArcMap`i aknas oleva kihi graafilist kujutist saab vastavalt vajadusele navigeerida/suurendada/vähendada.
ArcCatalog
ArcCatalog on vahend GIS andmete organiseerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisuliselt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer , sisaldab vahendeid geograafilise andmestiku sirvimiseks, geograafiliseks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks. Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sisu (struktuur).
ArcToolbox
ArcToolbox aken on kättesaadav nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni kaudu, läbi mille on aktiveeritavad geotöötluse erinevad funktsioonid (andmete konverteerimine , matemaatilise aluse / koordinaatsüsteemi ja projektsiooni seadistamine jne), mudelid ja skriptid. Kasutatavate funktsioonide hulk sõltub konkreetsest desktop tarkvarast/litsentsist.

MapInfo

Eestis kõige levinum GIS tarkvara, mis on mõeldud eelkõige andmete analüüsimiseks ning visualiseerimiseks ja otsuste toetamiseks, samuti enda andmete kaardile kandmiseks ja nende analüüsimiseks. MapInfo Professional on sobiv GIS tarkvara nii neile, kes vajavad GIS töökohta ühele kasutajale või ka kogu osakonnale. MapInfoga töötamist on lihtne õppida ja teda on lihtne kasutada. Kaardipilti näidatakse selliselt , nagu seda trükitaksegi. MapInfo Professional võimaldab kujundada väga ilusaid kaarte ning sisaldab endas väga häid ruumianalüüsi ja temaatilise kaardistamise vahendeid, samuti kõiki peamisi enda objektide joonistamise vahendeid. MapInfo Professional on väga hästi ajaga kaasas käiv toode - uute operatsiooni- ja andmebaasisüsteemide ning tehnoloogiate kasutusele võtmine on kiire ja tarkvara on kiire ning töökindel.
MapInfo Professional versioon 10 tuli välja 2009 aasta juunis ning on hetkel uusim väljalase Pitney Bowes Business Insight firma poolt. Uusim MapInfo näeb uut moodi välja ning on ka kasutades teistmoodi, kuna on lisatud uuendatud kasutajaliides , ehk siis uued ikoonid tööriistaribadel ja menüüdes, ümberkujundatud kihihaldus aken (Layer Control window ), uuendatud andmebaasi haldus, laiendatud salvestamise võimalused ning uue tööriistad nagu Proportional Overlap tool (proportsionaalne ülekattuv tööriist). ( Amos , 2009)
Maplnfos nimetatakse kõiki kasutatavaid andmestikke tabeliteks. Üks infokiht (näiteks krundipiirid) = ühe tabeliga . Ühe tabeli sisse võib salvestada kõiki graafilisi elemendi tüüpe (jooned, areaalid, tekstid, punktid-sümbolid). Soovitav on praktikas siiski erinevat graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele.
Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *.TAB – tabeli kirjeldus; *.DAT – atribuutandmete fail; *.MAP – graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND – indeksifail, kasutatakse tabeliga töö kiirendamiseks.
MapInfo (agu ka enamik GIS programme ) kasutab oma töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud.
MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis. Kuna MapInfo tabelis on nii graafilist, kui tekstilis-numbrilist infot, on kasulik seda vaadata eri viisidel , valik sõltub konkreetsetest vajadustest . MapInfos on viis erinevat tööakent: 1. Tabeliaken (browser) – andmete esitus tabeli kujul, tabeliakna kaudu näidatakse objekte iseloomustavad tekstilised ja numbrilised andmed; 2. Kaardiaken (mapper) – kaardi graafiline kujutis; 3. Kujundusaken (layout) – kujundus paberväljatrükis; 4. Diagrammiaken (grapher) – tabeli esitus diagrammina; 5. Piirkondadeks ümberjaotamise analüüsi-aken (redistricter) – võimaldab läbi viia objektide grupeerimise meetodil põhinevat (nn what-if) analüüsi. ( Hurt , 2007)

IDRISI Kilimanjaro

IDRISI Kilimanjaro on üks maailma enim kasutatud raster GIS pakette. Olles mõistliku hinnaga, pakub ta siiski suurt valikut programmi mooduleid mis ulatuvad baastasemest kuni kõrgelt arenenuteni. IDRISI on ka väga kiire programm, kannatades ilusti välja võrdlusi kommerts tarkvaraga. IDRISI pakub mitmeid meetodeid integreerimaks individuaalseid mooduleid, nagu moodulite menüü, enam levinud moodulite ikoonid, graafilise makro modelleerimise kasutajaliides ja võimalus kirjutada teksti põhiseid makrosid.
IDRISI Kilimanjaro on neljateistkümnes suurem väljalase ja esindab enam kui kaheksateistkümne aasta arendustööd selle populaarse rastri põhise GIS tarkvara kallal. IDRISI arendaja Clark Labs müüb ka teisi GIS tooteid, CartaLinx, mis on keskendunud digitaliseerimisele, andmebaasi arendamisele ja topoloogiliste andmete redigeerimisele. IDRISI Kilimanjaro versioon lisab uusi kuva elemente, sealhulgas projektist pealt üle lendamise ja anaglüüfilise stereo vaate. Lisaks on juurde kombineeritud mitmed programmid , pakkumaks veelgi rohkem integreeritud või interaktiivset funktsionaalsust.
IDRISIL on ligi 200 moodulit, mis on menüüdesse paigutatud suurte gruppidena, peamine analüütiline funktsioon on kontsentreeritud GIS analüüsile ja pilt kujutiste töötlemise menüüdesse. IDRISI moodul sisaldab suure valiku põhilisi analüüsi tööriistu kui ka mitmeid keerukamate protseduuride teostamise võimalust. Lisaks on liidetud ka failihaldus programmid, kuna IDRISI’l on kombeks tekitada palju eraldi faile.
Eriti efektiivne programm on graafiline Makro Modelleerija, mis võimaldab kasutajatel arendada ja ühendada omavahel terve jada pilt-kujutise analüüsi toiminguid . See on kasulik programm: kujutamaks pildi analüüsi kontseptuaalsel viisil, mis kiirendab nii keerukate ülesannete jadade lahendamist; konstrueerimaks erinevates andmekogumites korduvate analüüsiseeriate tarvis makro ning analüüsi protseduuride dokumenteerimiseks.
IDRISI kaldub olema oma üleehituses väga modulaarne. See on väga hea tööriist õppeks, sest kasutaja on sunnitud arusaama igast sammust protseduuris. Näiteks suurima sarnasuse liigitus algab sellega, et kasutaja peab kuvama pildi, ja selle digitaliseerima, kasutades ainult numbreid ning ei tohi kasutada nimesid , kuvamaks igat klassi. Digitaliseeritud polügoonid salvestatakse ning töödeldakse seejärel läbi eraldi programmi (MAKESIG), et genereerida klassi statistika või signatuurid. Signatuure saab võrrelda, neist graafikuid teha, või isegi puhastada , kõik läbi eraldi programmide nagu SCATTER, SIGCOMP ja PURIFY; enne nende avamist iseseisvas programmis MAXLIKE või mõnes muus taolises.
Ainus suurim tagasilöök IDRISI’s on see, et tarkvara hästi moduleeritud struktuur võib tekitada üsna tüütut ning mitmekordset tööd. Nagu eelnevalt mainitud , siis see moduleeritud struktuur võib olla eelis õppimisel, kuid operatiivsel kasutamisel võib see osutuda pärssivaks. (Campagna & Warner, 2004)

Smallworld

Smallworld oli 1989 aastal Cambrige’is, Inglismaal asutatud GIS firma, mis kasvas globaalseks turuliidriks GIS tarvikute ja toodete seas. 2000 septembris ostis selle ära GE Energy, General Electric’u üks osa. Kuigi firma nimi on praeguseks kadunud, elab Smallworld brändi nimena tarkvara sfääris edasi. (Smallworld, 2008)
Smallworld tehnoloogia toetab telekommunikatsiooni rakendusi, ning avalike süsteemide organisatsioone.
GE Energy Smallworld GIS platvorm põhineb kahel tehnoloogial : 1) objekt-orienteeritud programmeerimiskeelel Magik mis toetab korduvat pärandumist ja on dünaamiliselt trükitud 2) andmebaasi tehnoloogial Version Managed Data Store (VDMS), mis on kujundatud ja optimiseeritud hoiustamaks ja analüüsimaks keerukaid ruumilisi ja topoloogilisi andmeid.
Smallworldi andmebaasi tehnoloogia on vägagi võimekas lubamaks mitmetel kasutajatel ja eri andmekooslustel omavahel ühilduda, ilma selleks lisa andmebaase loomata.
Smallworld Core Spatial Technology on end tõestanud GIS platvorm, mis loob rakendustele uusi lahendusi. Toode pakub võimast rakenduste arenduskeskkonda. Smallworld Core Spatial Technology pakub ka märkimisväärset funktsionaalsust tavakasutajale, sisaldades näiteks: objekti modelleerimise ja redigeerimise tööriistu peegeldamaks reaalset maailma; analüüsi tööriistu – võrgu jälgimine, pinnase loomine ja manipulatsioon; ühe objekti kohta mitut geomeetriat - tagamaks nii ühe objekti mitmekülgse kujutamise; kaardi projektsiooni ja koordinaatsüsteemi definitsiooni ja konfiguratsiooni; mitme koordinaatsüsteemi manageerimist; andmebaasi päringute tööriistu – nii Smallworldi skript kui ka SQL; Integraal CASE vahendit andmemudeli defineerimiseks ja dokumenteerimiseks.

GeoMedia

GeoMedia ning teised MGE tooted on populaarsed GIS tarkvarad. GIS ja teised produktid on toodetud firmas Integraph, mis praeguseks on juba üle 30 aasta tegutsenud. GeoMedia pakub suure valiku võimalusi andmete sisestamiseks, analüüsimiseks ja salvestusmeetodeid. Osta on võimalik kõike hõlmav üldpakett redigeerimistööriistu, kaasaarvatud need, mis on mõeldud automatiseeritud andmete sisestamiseks ja vigade leidmiseks, andmete arendustööks, andmete ühildamiseks, keerukateks analüüsideks ja keeruliste andmete kuvamiseks ning kaardi komponeerimiseks. Saadaval on ka programmeerimiskeeled koos programmeerimistööriistadega, mis võimaldavad spetsiifilisi laiendusi lisada ise tehtud programmidele, ning programmi teegid lubamaks GeoMedia algoritmide modifitseerimist eri-eesmärkidega tarkvara loomiseks.
GeoMedia on eriti võimekas integreerimaks andmeid erinevatest allikatest, formaatidest ning platvormidelt. Tundub, et Integraph on suuresti pühendanud OpenGIS algatusele, komplekt standardeid hõlbustamaks platvormide- ja tarkvara vahelist andmete jagamist. Ükskõik millises tavalises kommerts andmebaasis olevat infot saab integreerida erineva vorminguga ruumiandmetega. Kombineerida võib ka pilt kujutisi, koordinaate ja tekst andmeid.
GeoMedia pakub ka suure valiku vahendeid GIS analüüside teostamiseks. Sooritada saab keerukaid ruumi analüüse, sealhulgas päringud, näiteks leidmaks vasteid olemasolevatele konditsioonidele ja ruumi analüüsidele nagu erinevate elementide ligidus või ülekattumine. Toetatud on interneti ning mobiiltelefoni rakenduste arendus ja tugi. (Bolstad, 2008)
Integraph GeoMedia toote pakett on komplekt hästi integreeritud rakendusi mis pakuvad suure valiku georuumilisi töötlus võimalusi. GeoMedia 3D on täielikult integreeritud lisa toode GeoMedia nö desktop versioonile, mis laiendab Integraph’i georuumilisi lahendusi läbi integreeritud 3D visualiseeringute ja analüüsi keskkonna. GeoMEdia pakub võimalust visualiseerida, navigeerida, analüüsida, manipuleerida ja kuvada 3D andmeid vaikimisi GeoMedia’s, tuginedes samal ajal Integraph’i tuum georuumiliste lahenduste jõudlusele ja täpsusele.
Võime mõista ümbritsevat ning visualiseerida maastikku on abiks paremate otsuste langetamisel keskkonnaküsimustes ning efektiivsemate hinnangute tegemisel päris maailmas. Näited spetsiifilistest vertikaalrakendustest on: 1) turvalisuse tugevdamine ja sõjaväe hindamine 3D simulatsioonide abil 2) kommunaaltorude planeerimine maa alla 3) kuritegevuse ja muu statistika kuumpunktide märkimine kaardile 4) dispetšerite abistamiseks teekonna visualiseerimine 5) kõrgussuhete andmete kogumine 3D vaadete jaoks 6) avalikkusele projekti visualiseerimine.
Võimalusega teha tööd nii 2D kui 3D keskkonnas, kogevad GeoMedia 3D kasutajad painduvat visuaalset keskkonda, erinevate projektide tarvis. Kasutajatel on võimalus ka dünaamiliselt integreerida pinnaseid, pilte, lisa andmeid ja vektor andmeid, et luua 3D vaade kõikidest võimalikest allikatest GeoMedia 3D kaardi vaatesse (map window), mis on jällegi eeldus kiiremaks tööprotsessiks. GeoMedia 3D võimaldab ka importida juba valmis linnade mudeleid ning muid juba valmis olevaid 3D faile sellistest kohtadest nagu Google, samuti võimalus teha oma projektist ülevaatlik video ja siis niimoodi seda teistega jagada. (Deaver, 2010)

GRASS

Geographic Resources Analysis Support System (Geograafilise Ressurssi Analüüsi Abisüsteem), tavaliselt kutsutakse lihtsalt lühendiga GRASS GIS; koosneb üle 350’st programmist ja tööriistast. Kasutatakse andmete majandamiseks, piltide töötlemiseks, graafika produktsiooniks, ruumiliseks modelleerimiseks ja mitmete eri tüüpi andmete visualiseerimiseks. Tegu on vabavaraga ning on ametlik Open Source Geospatial Foundation’i projekt. (GRASS GIS Reference Manual)
Algselt arendatud Ühendriikide sõjaväe laborites, eesmärgiks sellega sõjaväes maad ja keskkonda planeerida . Nii arenes GRASS’ist võimas tööriist suure hulga võimalustega, olles kasutusel eri teadusharude uurimistöödes. Praegusel ajal tarvitatakse GRASS’i akadeemilistel ja kommerts eesmärkidel üle kogu maailma, isegi valitsusasutustes nagu NASA, NOAA, USDA; DLR; CSIRO, jmt.
Uus GRASS 6 tutvustab uut topoloogilist 2D/3D vektorgraafika mootorit ja toetab vektori analüüsi läbi interneti. Atribuute saab nüüd seadistada SQL-il baseeruvatel DBMS-idel ( andmebaasid ). Samuti on lisatud uus kuvasüsteem. GRASS on integreeritud GDAL/OGR teekidega toetamaks suurt hulka raster ja vektor vorminguid, sealhulgas ka OGC-konformseid liht funktsioone.
GRASS toetab töögruppide funktsiooni läbi oma LOCATION /MAPSET kontseptsiooni , millega saab andmeid jagada läbi NFS-i ( Network File System – läbi võrgu toimiv failisüsteem). Tänu sellele saab meeskond samaaegset töötada sama projekti kallal andmebaasis, läbi keskserveri. (martinl, 2010)

Kokkuvõte

Kuigi GIS programme on palju erinevaid, jaotuvad nad siiski kahte põhilisse rühma: vektorgraafikaga ja rastergraafikaga töötavad programmid. Antud töös käsitleti kuute tuntumat GIS programmi, mis jaotuvad siis vektorgraafikaga tegelevateks: MapInfo, GeoMedia; ning rastergraafikal baseeruvad: IDRISI ja Smallworld. Erandiks on GRASS ja ArcGIS, mis suudavad mõlemaga toime tulla. Kuigi on ehk kohatu panna selliseid üsna võrdsete võimalustega programme mingisugusesse järjekorda, siis on see praegu ehk siiski parim moodus tööd kokku võtmaks. Seega paigutuks esikohale, võib-olla mitte just üllatuslikult ArcGIS, kuna tal on siiski palju erinevaid funktsioone ning võimalus veel juurde neid lisada küllaga. Lisaks veel tugev arendusmeeskond, kes tegeleb pidevalt programmi arendamisega, kui mõned programmid on nö vabavara, mida täiustab vaid selle programmi enda kasutajaskond. ArcGIS’i väärtust tõestab ka see, et ta on üks enam kasutatud GIS tarkvara pakett üldse. Teine tuntuim nimi on MapInfo, mis avaldas samuti muljet oma töökindluse, kasutus lihtsuse ja välimuse poolest. IDRISI on hinna ja pakutava programmide hulga suhtes turul üks parimat valikut pakkuv programmide pakett, mistõttu on ta ka väga populaarne . Talle pole vaja osta juurde kalleid lisaprogramme, nagu näiteks ArcGIS’ile, sest paljud funktsioonid on juba standardpaketis olemas. GeoMedia paigutuks ka veel kas keskklassi või ülemisse poolde, kuna ehk mitte nii kasutatud kui eelpool toodud, on tema üks eeliseid võimalus töötada nii 2D kui 3D keskkonnas, tõsi ka ArcGIS’ga saab seda teha. Antud nimekirjas paigutuksid tahaotsa Smallworld ja GRASS. GRASS’i üks puudusi on kindlasti see, et seda arendab ainult väike rühm inimesi, mis kindlasti pärsib selle programmi edukust ja kasutatavust. Samas töötab ta nii raster kui vektor failidega ning on täiesti tasuta kasutatav, mis jällegi lisab sellele oma kasutajaskonna, kes pole nii jõukad, et kallemaid GIS programme endale lubada. Smallworldil on küll tehnoloogiliselt võimsad arendamisvõimalused, kuid pole siiski niivõrd laialdast kasutajaskonda pälvinud.

Kasutatud kirjandus

Direct access to data in Smallworld GIS. (2008). Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: Spatial eye: http://www.spatial-eye.com/Engels/products/Spatial-Workshop-features/Direct-access-to-data-in-smallworld-GIS/page.aspx/49
Smallworld. (2008, Jaanuar). Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Smallworld
Alphagis. (2008). Korduma kippuvad küsimused. Viimati külastatud: Jaanuar 10, 2011, Kättesaadav: AlphaGIS: http://www.alphagis.ee/data/img/ArcGIS_desktop_tarkvara_juhendmaterjal.pdf
Amos, P. (2009, August 10). Product Review: MapInfo Professional Version 10.0. Viimati külastatud: Jaanuar 9, 2011, Kättesaadav: Directions Magazine : http://www.directionsmag.com/articles/product-review-mapinfo-professional-version-100/122501
ArcEditor. (n.d.). Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: AlphaGIS: http://www.alphagis.ee/menu.php?view=2,11,41,45
ArcInfo. (n.d.). Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: AlphaGIS: http://www.alphagis.ee/menu.php?view=2,11,41,47
ArcView. (n.d.). Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: AlphaGIS: http://www.alphagis.ee/menu.php?view=2,11,41,44
Bolstad, P. (2008). GIS Fundamentals: A first text on geographic information systems. Ameerika Ühendriigid: Eider Press.
Campagna, D., & Warner, T. (2004, Juuni). Software Review - IDRISI Kilimanjaro. Viimati külastatud: Jaanuar 10, 2011, Kättesaadav: asprs online: http://www.asprs.org/resources/software/review-06-2004/index.html
Deaver, J. (2010, September). Intergraph® Introduces 3D Capabilities in Geospatial Software. Viimati külastatud: Jaanuar 9, 2011, Kättesaadav: Integraph: http://www.intergraph.com/assets/pressreleases/2010/09-02-2010.aspx
GRASS GIS Reference Manual. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 9. Jaanuar 2011. a., allikas GRASS Help: http://grass.osgeo.org/grass70/manuals/html70_user/index.html
Hurt, T. (2007, August). Mapinfo materjale. Viimati külastatud: Jaanuar 9, 2011, Kättesaadav: Regio : http://www.regio.ee/?op=body&id=126
martinl. (2010, August 4). About GRASS. Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: GRASS: Introduction: http://grass.osgeo.org/intro/general.php
Wilson , C. (2010, September). GE Smallworld Overview September2010. Viimati külastatud: Jaanuar 11, 2011, Kättesaadav: Slideshare: http://www.slideshare.net/cwilson5496/ge-smallworld-overview-september2010
22