Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale).
alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis väljuvad kopsuvärati kaudu suubub arteriaalne veri vasakusse kotta. 118. 127. JOONIS! 128. Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 130. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed.
Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon. Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp. Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o
15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123 21.Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 22. Lümfisüsteemi ehitus Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub
Sisemine niudeveen kogub vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäse 20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni. Ta on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem (venoosse äravoolu kõrvalmagistraal), mis algab umbselt kudedest, kulgedes ainult ühes tsentraalses suunas ja valandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesve süsteemi. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest.Lümfoidorganite ülesandeks on produteerida erilisi rakke lümfotsüüte, mis võtavad osa organismi immuun ehk kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 21. Lümfisüsteem on a. arteriaalse b. venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane a. arteritega b. veenidega , sest (põhjendage valikut) lümfisoontes asuvad klapid
Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol kontraktsioon Diastol lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur
siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmine Sidekude Veri viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkained, kannab laiali hormoone, teeb kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Lümf kollaka varjundiga, läbipaistev vedelik (koemahl) Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast
· Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega. · Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud. · Ristiurked lähtuvad kahele poole urgete kokkuvoolust. (ristiurge läheb üle sigmaurkeks, mis ulatub kuni kägimulguni ja jätkub sealt edasi sisemise kägiveenina.) · Joonis lk 168 ja 169 + tv joonis 11 127. Lümfi mõiste. Lümf on koemahl, mis on kogunenud lümfikapillaaridesse. On värvusetu või natuke kollakas vedelik. Lümf osaleb ainevahetusprotsessis, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide
· veresooned torujad elundid · arterid viivad hapnikurikast verd südamest kudedesse · veenid juhivad hapnikuvaest verd kudedest südamesse · kapillaarides toimub gaasivahetus, toit- ja jääkainete vahetus · vere liikumise kindlustab vererõhk · jaguneb kaheks: a) suur vereringe varustab keha kudesid verega b) väike vereringe ehk kopsuvereringe, veri rikastub hapnikuga 4. VERI. LÜMF. KOEMAHL VERI · vedel sidekude, mis ringleb veresoontes · koosneb vereplasmast · plasmas hõljuvatest vererakkudest · vererakke mitu tüüpi: PUNASED VERERAKUD VALGED VERERAKUD VERELIISTAKUD VÄRVUS Punane Värvitu Värvitu KUJU Kettakujuline amööbjas Korrapäratu LIIKUMINE Ei liigu Amööbi sarnaselt Ei liigu
Samaaegselt talitlevad nad ka filtritena, mis hävitavad võõrkehi. Lümfisõlmed on ka lümfotsüütide tekkepaigaks. Lümfisõlmed paiknevad kogumitena, millest suurimad asetsevad. kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi. Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus.
võimalik seda vähendada? Nimetada vähemalt 3 tegurit. Näitab mitu % on toote mass vähenenud algsest massist. Seda on võimalik vähendada: külmutusreziimi valikul, hermeetilisel pakendamisel, õhu suhteline niiskusesisaldus peaks olema kõrgem, väga kuiv ei või olla. 108. Kirjeldada tilkumiskao olemust kuumtöötlemisel. Pärast külmutatud toote ülessulatamist esineb tootest nn tilkumiskadu. Eraldub koemahl tootest, esineb seetõttu kuivainekomponentide kadu tootest. Tilkumiskadu on seda suurem, mida rohkem sai külmutamisel toote struktuur kahjustada, probleem on väiksem kiiremal külmutamisel. 109. Kirjeldada 2-e tüüpilist erinevust liha- ja piimatööstuse külmamajanduse / laomajanduse vahel. Lihatööstuses on madalamaid temperatuure vaja ja suuremat laopinda. Piimatööstus ei vaja eriti palju ladusid ja madalamaid temperatuure. 110
aurumise arvelt. Kui 2%, siis toode kaalub 2% vähem kui alguses. Seda saab vähendada kasutades hermeetilist pakendamist, kasutades õhku mis ei liigu loomuliku konvektsiooni teel. Seda mõjutavad õhu suhteline niiskusesisaldus ja temperatuur; veekadu vähendab külmtöötlemise kiirust; toote struktuur ja keemiline koostis; külmutamisrežiim. 13. Kirjeldada tilkumiskao olemust külmtöötlemisel. Tilkumiskadu viitab sellele, et tootest eraldub rakumahl/koemahl ning seetõttu ka märkimisväärne kuivainekomponentide kadu tootest. Tilkumiskadu on seda suurem, mida rohkem sai toote struktuur külmutamisel kahjustada. Oluline on toote sulatamise viisi ja režiimi valik. 14. Mida tuleks arvestada laoruumide ja abiruumide planeerimisel (paigutamisel) külmhoones? Selgitada vähemalt kahte põhimõtet. Külmutusmasina asukoht: kui otsesüsteemi puhul 1 külmutusmasin 1 lao jaoks,
osad) ainete eest. Osadel neist, näiteks monotsüütidel on fagotsütoosi võime. Nad õgivad baktereid, surnud rakkude osi jms. Trombotsüüdid: Vereliistakud on väikesed ümmargused tuumata rakud. Normaalselt on veres trombotsüüte 150000 400000 mm3. Nad kleepuvad kergesti nii üksteise külge kui ka ümbrusesse, nt. kahjustatud veresoone seinale, osaledes niimoodi vere hüübimises. 4. Lümfisüsteem Kõikides kudedes jäävad rakkude vahele koemahlaga täidetud ruumid. Koemahl on vedelik, mis verekapillaaridest välja pressitakse või filtreeritakse. Tema koostis ei erine märkimisväärselt vereplasma koostisest. Koemahla kaudu saavad rakud toitu ja hapnikku ja koemahlasse eritavad ja nõristavad nad oma ainevahetussaadused. Koemahl peab pidevalt ära kanduma ja uuenema. See toimub lümfikapillaaride ja lümfisoonte kaudu. Lümfikapillaarid moodustavad kõikides elundites suuri võrgustikke. Lümfikapillaaridesse kogunenud koemahla nimetatakse lümfiks.
SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda. Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi. 127. Lümfi mõiste Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha(lümfi kogunemise piirkonnad, suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused
SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda. Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi. 127. Lümfi mõiste Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha(lümfi kogunemise piirkonnad, suubumine vereringesse) Parem lümfijuha- - Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest) - Suubub paremasse veeninurka Rinnalümfijuha- - Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest - Suubub vasakusse veeninurka 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne -ovaalsed v ümmargused - hernetera suurused
alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 129) Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl. 130) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse) Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub 31 lümfotsüütidega ning puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest.
annaabi.ee 
