9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram
7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 1. Sissejuhatus 2
2) ja madalpingeliinide kogupikkus 543,23 km (tabel 4.3). Võttes aluseks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse poolt läbiviidud 2009. aasta uuringu [4] on Eesti metsa keskmine kõrgus laias laastus 17,5 meetrit. Seega, et liinikoridori ääristavad puud füüsiliselt ei saaks liinidele kukkuda peaks olema liinikoridori laius keskmiselt 36 meetrit. Sama leidis ka konkurentsiamet [5]: ,,10 kV liinid on välja ehitatud NL eeskirjade "Elektriseadmete ehituse eeskirjad" osa "Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad" (Tallinn "Valgus" 1986) kohaselt, mille § 2.5.106 sätestab, et metsa- või haljasaladel õhuliinide jaoks rajatud sihid peavad olema laiusega, kus ,,vähemalt äärmiste liinijuhtmete vaheline kaugus pluss metsa keskmine kõrgus kummalegi poole äärmist liinijuhet; liini ääres kasvavad üksikud puud või puuderühmad, mille kõrgus on suurem nende rõhtkaugusest liinijuhtmeteni, tuleb maha võtta" Kuna elektriliinid on projekteeritud ja välja
vahendusel täidavad ka kaitsefunktsioone. Levinum on skeem, kus trafo lülitusseadmeks on koormuslüliti või lahklüliti ja kaitseseadmeks sulavkaitse. Mastalajaamades kasutatakse lülitusseadmetena lahkkaitsmeid, millel on ka kaitseseadme funktsioon ning millega on võimalik koormusvabas olukorras trafot sisse ja välja lülitada. Jaotusalajaama madalpingejaotla on enamasti lahtrite arvult ja mahult tunduvalt suurem kui keskpingejaotla. Suurte alajaamade jaotlad on nii kesk- kui madalpingel tavaliselt kahesektsioonilised. Normaalskeemi kohaselt töötavad kahesektsioonilises alajaamas madalpingesektsioonid lahus, kuid jääb võimalus ümberlülitusteks, mille tulemusena viiakse koormus ühelt trafolt teisele. Reservilülitusautomaati madalpingel tavaliselt ei kasutata. Vajalikud ümberlülitused teeb operatiivbrigaad. Vaid eriti tähtsate tarbijate juures, kus pikaajaline elektrikatkestus pole lubatud, võib olla ka automaatne ümberlülitus.
Toitevõrgu Toitevõrgu maandus maandus Vasakul takistuse kaudu maandatud neutraaliga, paremal takistuse kaudu maandatud faasijuhiga IT-süsteem. Toitesüsteem võib olla maast ka täielikult isoleeritud. Toitevõrgus võib neutraaljuht puududa (nagu joonisel) või olla olemas. Märkus. Eestis esineb ääretult harva. Enamlevinenud puudused elektripaigaldiste ehitamisel 1. TN-S süsteemi jaotlad ja jaoturid. 1) Jaotla peamaanduslatt (peapotentsiaaliühtlustuslatt) 2) Maandusjuht ühendatud kesta külge, mitte PE latile 16 3) Maandurina on kasutatud veetorustikku 4) Kilbi kest PE-latiga ühendamata 5) N-latt isoleerimata 6) Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile 7) N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi 8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild
c./. Harmoniseerimisdokument sätestab üle 1 kV vahelduvpingega elektri- võrkude tugevvoolupaigaldiste projekteerimise ja ehitamise üldnõuded. • Eesti Energia AS Ettevõttestandard EE 10421629-JV ST: 0,4…20 kV võrgustandard: − 5-1:2002: Osa 1: 20 kV õhuliinid − 5-5:2002: Osa 5: 0,4 KV õhuliinid EE 10421629-JV ST on OÜ Jaotusvõrk sisene dokument. • Elektriseadmete ehituse eeskirjad. Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja ala- jaamad. Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 • Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl- jaanne. Moskva 1998 (vene k). • Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES Rossii, AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR
annaabi.ee 
