50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristjantxx
Õppematerjali autor
1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks.
4.12. Juhtide ristligete valik 27 4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 27 1. Sissejuhatus 1.1. Phimisteid Elektrivarustuseks nimetatakse tarbijate varustamist elektrienergiaga. Tarbijate all mistetakse tehaseid, organisatsioone, kellede elektrienergia vastuvtjad on hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo
või sama voolu puhul kiiremini. Sel viisil valmistatud sularid lahutavad lühisvoolu 2...5 korda madalama voolu juures. Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine Lühendatud rakendumisajaga sulareid kasutatakse "aeglastes" sulavkaitsmetes (ingl. k slow blow fuse). Seejuures on kiirendatud suurema ristlõikega sulari läbipõlemise aega, et saavutada aeglasema rakendumistunnusjoonega sulavkaitset. Selliseid sulavkaitsmeid kasutatakse suurte käivitusvooludega tarbijate kaitseks. Sulavkaitsme ehitus ja tüübid Sulavkaitsmeid vaadeldakse tavaliselt kolmes rühmas: madalpingekaitsmed kõrgepingekaitsmed väikekaitsmed Vaatleme tööstus- ja kodutarbijatele mõeldud madalpingelisi sulavkaitsmeid. Torukaitse Läbipõlemisel tekkivate pritsmete, metalliauru ja elektrikaare kahjuliku toime vältimiseks paikneb sular kinnises torus vm. tugevas isoleerkestas, mis võib olla täidetud kaare arengut tõkestava ainega (näiteks kvartsliivaga).
2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni1000 voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; 5) üle 1000 voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi- tsehhide tarbijad, väiksemad asulad jm.). Toite võib siin katkestada kuni ööpäevaks. Liitumispunkt - on koht kus paigaldis liitub elektritoiteallikaga (nt
Ülekoormuse lubatavusele seatakse lisatingimusi. Näiteks ei tohi temperatuur trafo kõige kuumemas punktis tõusta üle +140 °C. Õli temperatuur ülemistes kihtides ei tohi olla suurem kui +95 °C (mis nimikoormusel olenevalt jahutussüsteemist on kas +40 või +55 °C ( vt tabel 3.1)). Avariilisteks nimetatakse erandlikke lühiajalisi suhteliselt suuri ülekoormusi, mis tekivad rikete ajal elektrisüsteemis, kui trafosid ei tohi kas süsteemi stabiilsuse või tarbijate toite tagamiseks võrgust välja lülitada. Avariiliste ülekoormuste ajal võib isolatsiooni kulumise kiirus tunduvalt ületada nimikiirust. Piiratakse ainult õlile lubatud temperatuuri (mitte üle +115 °C), kuna vastasel juhul tekib plahvatusoht. Alla 110 kV trafodel võib mähiste temperatuur lühiajaliselt olla ka suurem kui +140 °C. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
Z2=14,62*0,025*2=0,731 Kogutakistus: Zpesa Zpesa=ZRK+Z2=1,708 Ipesa==128,45A Et C12A rakenduks on vaja 130A ehk kaitse ei rakendu Jaotusvõrke liigutatakse tarbija iseloomu järgi- linnavõrk , maavõrk Tööstusvõrku kasutataks- suuremate ettevõtete sisejaotusvõrguna Keskpinged - 6,10,20, 35 kV · Linnas- 6/0,4kV ja 10/0,4kV · Maa-15/0,4kV ja 20/0,4kV · Suured keskpinged- 35/0,4kV Linnavõrku iseloomustab- konfiguratsiooni keerukus, tarbijate rohkus ning kaabelllinid Maarvõrkudele on omane- hajutatus, väike tarbijate hulk, pikad õhuliinid Elektrivarustuskindlustuse järgi jagatakse tarbijaid- · I rühm-Toide 2 sõltumatust allikast vajadusel lisatoidet kolmandast allikast(haiglad, keeruka tehnoloogiaga ettevõtted) · II rühm- kasutatakse kas ühte eritingimuse ehitatud või kahte sõltumatud toiteallikat, ümberlülitamise teeb valvepersonal või operatiivprigaadid(tööstusettevõtted, )
4. On aktiviseerunud elamuehitus suuremate linnade piirialadel. 5. Palju omaaegseid suurettevõtteid on lõpetanud oma tegevuse. 6. Olemasolevad tootmisettevõtted kolivad kesklinna kallilt ärimaalt oda- vamatele äärelinna aladele. 7. Uued tootmisettevõtted rajavad oma tootmisüksused suurlinnade ääre- aladele või praeguste maakonnakeskuste lähedusse. Taolised muutused on tekitanud olukorra, kus elektriettevõtted vajavad tohutult investeeringuid, kindlustamaks tarbijate varustamine kvaliteetse elektrienergiaga. Elektrisüsteemide pidev areng tähendab vajadust pidevalt tegelda elektri- süsteemi, seal hulgas elektrivõrkude arengu planeerimisega ja projektee- rimisega ning uute elektrirajatiste (elektriliinid, alajaamad, jaotussead- med) projekteerimisega (ja muidugi ka ehitusega) ning vananenud rajatis- te rekonstrueerimisega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid