docstxt/13005698415668.txt
docstxt/135498344338.txt
13 60 45 42 0,326087 0,3529412 -1,12059 -1,04145 14 65 42 39 0,304348 0,3277311 -1,18958 -1,11556 15 70 39 36 0,282609 0,302521 -1,26369 -1,1956 16 75 37 34 0,268116 0,2857143 -1,31634 -1,25276 17 80 35 32 0,253623 0,2689076 -1,37191 -1,31339 Kondensaatori aperioodiline tühjenemine I01=138 mA I02=119 mA R1=200 R2=233,33 I µ I/I0 ln(I/I0) nr. Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 1 0 122 105 0,884058 0,8823529 -0,12323 -0,12516 2 5 109 95 0,789855 0,7983193 -0,23591 -0,22525 3 10 99 87 0,717391 0,7310924 -0,33213 -0,31322
SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997117 R Square 0,994242 Adjusted R Square 0,993923 Standard Error 0,050087 Observations 20 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 7,797748 7,797748 3108,303 1,3E021 Residual 18 0,045156 0,002509 Total 19 7,842905 Coefficients Standard Error t Stat Pvalue Lower 95%Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% Intercept 0,02403 0,023267 1,03285 0,315351 0,07291 0,024851 0,07291 0,024851 X Variable 10,02166 0,000388 55,7522 1,3E021 0,02247 0,02084 0,02247 0,02084 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997434 R Square 0,994874 Adjusted R Square 0,994589 Standard Error 0,040604 Observations 20 ANO...
Tühjenemine Tabel 13.2 U=.......... i01 =............ i02 =............. Jrk nr. Aeg i I / I0 ln( I / I 0 ) (s) ( µA ) R1 R2 R1 R2 R1 R2
Teada on Leida k=y/x *Keerulisemate lülituste korral võib kasutada järk-järgulist lahendamist. Kirjutame välja staatilise ülekandeteguri avatuda ahela kohta: ka = (k1 + k2)k3 Tagasisideahela staatiline ülekandetegur kTS = k4k5 Seega [E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 8-11] Aperioodiline tüüplüli 3 Aperioodilise lüli nimetus tuleneb asjaolust, et tema väljund muutub hüppelise sisendi puhul monotoonselt ehk aperioodiliselt. Aperioodiline on nt. lüli, mis salvestab energiat või ainet, kusjuures salvestamine toimub läbi elemendi, mis takistab energia- või ainevoolu. Väljundsuurus y ja sisendsuurus x on seotud diferentsiaalvõrrandiga
30 25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Järeldus: Ideaalse integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb) pidevalt püsiva kiirusega. Reaalsel integreerimislülil on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4. 2 Ülekandefunktsioon: K 1 W ( P )= 1 p1t2 1+ Tp 2s+1
Integreerimislüli graafik Clock To Workspace1 Järeldus: Ideaalse integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb) pidevalt püsiva kiirusega. Reaalsel integreerimislülil on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. On näha, võimenduse suurendamisega muutub graafiku tõusunurk suuremaks. 1.2. Aperioodiline lüli Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 3 T=2; 6; 4. Ülekandefunktsioon: Järeldus: Kõik ühesuguse võimendusega lülide graaikud stabiliseeruvad võimendusteguri väärtuse juures(ehk siis 1 ja 3 juures). T väärtus mõjutab stabiilsuse saavutamise kiirust. 1.3. Võnkelüli Sisendsignaalina kasutada ühikhüpet (Step). Variandid a) k=2; T1=2; T2=0,15 b) k=2; T1=0,6;T2=3 c) k=4; T1=2; T2=0,15
40 V2ljund1 V2ljund2 35 V2ljund 30 25 20 15 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Graafikult on näha, et pideva suuruse integreerimisel on saadud lineaarselt kasvav suurus. Igal ajahetkel on saadud väärtuste suhe sama. Võimendustegur määrab ära sirgete tõusud. 1.2 Aperioodiline lüli Ülesande eesmärgiks oli simuleerida Simulinkis ülekandefunktsioone, mis on erinevate võimendustegurite ja ajakonstantidega. Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 2.5 T=2; 5; 2.5 3 1 1 v1 2s+1 Constant Transfer Fcn To Workspace 2.5 v2
· Impulsikaja: w(t)=K(t) · Hüppekaja: h (t)=Kt 2) Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1: I-lüli K=1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)Seos konstantse väärtusega sisendi ja väljundi tõusu vahel. Erineva väärtusega sisendid. Nagu näeme, on lineaarne sõltuvus. Suurendades sisend signaali 4 korda (1-lt 4-le) suureneb ka väljundsignaal 4 korda (10-lt 40-le) Aperioodiline lüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Aperioodilist lüli nimetatakse ka inertseks lüliks, relaksatsioonlüliks ja PT1-lüliks. Väljundsignaal hakkab muutuma kohe, algul maksimaalse, siis järjest kahaneva kiirusega ning saavutab lõppväärtuse (3...5)T möödudes. Siirdekarakteristik kujutab enesest eksponentkõverat. · Diferentsiaalvõrrand: T y (t)y (t)=Ks (t) · Ülekandefunktsioon: W ( p)= K/(1+Tp) · Impulsikaja: W(t)=Ke^(-1/T) · Hüppekaja:
protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga
2. Sise-äravoolualad - Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, näiteks: - Volga (Euroopa pikim jõgi) - Vadid (ajutiselt veega täidetud jõesängid) Jõgede veerežiim … nimetatakse vooluhulga muutumist aasta jooksul - Madalvesi - perioodiline - Suurvesi - perioodiline - Tulvavesi - aperioodiline (korrapäratu) Üleujutused ja nende põhjused Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul (2005. aasta jaanuar) - Intensiivsed vihmasajud - Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel - Linnade kasv - vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke - Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine rikub jõgede looduslikku
Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad. Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnevpinnavorm. Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil. Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.
Näitab olekuruumil ja olekumuutujatel.Neid meetodeid rakendatakse,kui tegemist on väljundsuuruse muutumist ajas,kui sisendis toimus ühikhüppe keerukate mitme sisendi ja väljundiga mitmelisidusate mittelineaarsete Tüüplülid?- Proportsionaalne-Väljund muutub võrdeliselt sisendiga. y=kx. süsteemidega.keeruliste obiektide korral kus on palju väljundeid ja Näiteks pingejagur,op võimendi. Aperioodiline lüli-Erineb proportsionaalsest sisendeid.Obiekti kujutatakse viibivina,oleku ruumis,mille igat punkti selle poolest,et inertsi ei saa arvesse võtmata jätta.Näited:elektrimasinad iseloomustab palju parameetreid.Regulaator viib obiekti etteantud punktist A soojenemise seisukohalt,elektrimootorid,mille rootorimass on küllalt punkti B.Juhtimine toimub matemaatilise mooduli järgi. Matemaatiliseks suur.=dy/dt + y = kx y=yo(1-et/ ) Integreeriv lüli-nim
Tsehhi alajaam n ; aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub 3) Lüliti; eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub 4) Lahklüliti (ühe pooluseline); lühisvooluringi ajakonstandist = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus- L ja
hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm - Hääleriba – spektrogrammi osa, mis viitab helilisusele (häälekurdude võnkumine). Helitutel selge hääleriba puudub. - Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest. - Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut.
kestusel tvl takistuses 1 eralduv soojushulk. Lühisvool koosneb perioodilisest ip ja aperioodilisest ia komponendist ning me võime kirjutada 2 dt i 2p ia2 2i pia dt . t t t Bk i 2 dt i p ia (6.23) 0 0 0 Märkus. Valemis on lihtsuse eesmärgil aja tvl asemel kirjutatud t. Aperioodiline lühisvool on ajakonstandiga Ta ajas sumbuv alalisvool. Perioodiline lühisvool on võrgusageduslik vool, mis olenevalt lühise paiknemisest elektrivõrgus võib olla teatud piirides sumbuv või mittesumbuv. Oma mõju on ka automaatsetel ergutusregulaatoritel (vt Ü. Treufeldt. Lühised elektrisüsteemides. TTÜ. Tallinn. 2002). Joonisel 6.6 on kujutatud kogulühisvoolu ja selle komponentide muutumine ajas. Perioodiline komponent on joonisel esitatud nii ajas muutumatu kui ka ajas sumbuva
T s + 2 Ts + 1 TÜÜPLÜLIDE DIFERENTSIAALVÕRRANDID Lüli Diferentsiaalvõrrand Ülekande- Kompleksne funktsioon amplituudikarakteristik Võimenduslüli xv=kxs k k Aperioodiline lüli d xv k k T + xv = k x s Ts +1 Ti +1 dt Võnkelüli 2 k k d x + 2 T d x + 2 T d 2
sügavus 30 m) ja piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund (7m). Skagerraki sügavus on mõnisada m, Kattegat on madalam, lõunaosas ainult paarkümmend m. Kahte merd ühendab ka 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, tähtis laevatee. Teiste sisemeredega (Vahemere ja Musta merega) võrreldes on Läänemeri erakordselt madal, enamasti alla 200 m. Läänemeres puudub praktiliselt Kuu külgetõmbe jõust tingitud tõus ja mõõn, selle asemel võib esineda pikaajaline aperioodiline ebaregulaarne veetaseme kõikumine, mis seotud atmosfääri rõhu muutustega. 4 Miks Läänemeri on nii mage? 1.Põhjamerega ühendatud kitsaste ja madalate väinadega, 2. Läänemerre suubub 250 jõge, mis kannavad aastas merre 440 km3 vett, mis on 2% Läänemere vee üldmahust, 3. Parasvöötmes on auramine väike, see on enamvähem tasakaalus otseselt merre langevate sademetega. Pinnalähedane homohaliinne
Üks ja ainuke rakendusprogramm parameetrid ja naasmisaadress pinus Ajalised piirangud on tüüpiliselt esitatud Mälujaotus Muutujad piiraegadega lokaalsed pinu (.stack) Aperioodiline planeerimine Let {Ti } be a set of tasks. Let: Sellele leiab vastuse planeeritavuse analüüsiga Võimsustarve CMOS tehnoloogia seadmetes miljonites dollarites)tereziime, kui ka madala ci be the execution time of Ti , Prioriteetidel põhinev katkestav planeerimine Pikka aega on lekkevoolu võimsust peetud tühiseks koormuse perioode
suhtes. Naaberkanali suhtes suurendavad selektiivsust sisendvõnkeringid sagedusteni 1...1,5 MHz st. Pl ja KL-alas. Kõrgematel sagedustel KS-osa võnkeringide ribalaius suureneb ja nende selektiivsus naaberkanali suhtes pidevalt väheneb. EELSELEKTOR ehk PRESELEKTOR – VV osa sisendringidest kuni esimese sagedusmuundi sisendini. Selle osa koosseisu võib kuuluda ka KS-võimendi, mis koosneb tavaliselt 1 või 2 astmest. KS-võimendi võib olla aperioodiline, kui astme koormuseks pole resonantsvõnkering, vaid see on asendatud laiaribalise koormustakistiga. Selleks võib olla takisti, KS-trossel või nendest kombineeritud lülitus. Sagedusmuundi ülesanne: Vv-tava sageduse muundamine vahesageduseks (VS). VS-tel toimub VV põhivõimendus, mis võib olla mõnest 1000-st kuni mõnekümne 1000-ni, olenevalt VV tüübist ja otstabest. Sageli tuleb kasutada suure võimenduse saamiseks mitut vahesageduse astet.
T r ( 0 ) = ro . I ro Sel juhul on r1 = r ( 0 ) t t 2 ja r1 = ro + r (0 ) . 2 3.4. Masinate käigu reguleerimine Masinate käigu reguleerimine võib olla aperioodiline või perioodiline. Aperioodiline reguleerimine tähendab masina hoidmist püsifaasis st. tingimuse Wm* - Wt = 0 täitmist. Selleks tuleb motoorset tööd Wm* takistustöö Wt muutustega kohandada. Kasutatakse kiiruste regulaatoreid. Langeva karakteristikuga jõumasin suudab teatavates piirides ise oma tööd reguleerida: takistustöö muutusele järgneb siirdefaas ja agregaat hakkab tööle uues püsigaasis konstantse, kuigi eelmisest erineva keskmise kiirusega.
surmav mõne minuti jooksul H2S (vesiniksulfiid) värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm krooniline mürgistus loomal, 150ppm surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud vedela sõnniku anaeroobsel lagunemisel. CO (vingugaas) seob vere Hb püsivaks ühendiks karboksühemoglobiin. Anokseemia (hapniku puudus veres ja kudedes). Ei oksüdeeru organismis, vaid eritub aeglaselt. Müra aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd.
surmav mõne minuti jooksul H2S (vesiniksulfiid) – värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm – krooniline mürgistus loomal, 150ppm – surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud vedela sõnniku anaeroobsel lagunemisel. CO (vingugaas) – seob vere Hb püsivaks ühendiks – karboksühemoglobiin. Anokseemia (hapniku puudus veres ja kudedes). Ei oksüdeeru organismis, vaid eritub aeglaselt. Müra – aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd.
esitamiseks struktuurskeemide kujul, nagu on näidatud joonisel 4.1. Joonisel 4.1, a...e vastab iga ühe elemendi ülekandefunktsioon ühele struktuurskeemi plokile. Detailsem struktuurskeem, mis kirjeldab mootorit suletud süsteemi (kiiruse tagasisidega), on toodud joonisel 4.1, f. Mootori väljundsuurusteks on siin vool, pöördemoment ja vastuelektromotoorjõud. Ülekandefunktsioon on teist järku, mis näitab, et mootori siirdetunnusjoon (hüppekaja) on võnkeline või aperioodiline. Protsessi iseloom sõltub ajakonstantide suhtest. Siirdeprotsess on aperioodiline, kui TM > 4Te, või võnkeline, kui TM < 4Te. Vastavad siirdekõverad on näidatud joonisel 4.2 pidev-ning punktjoontega. Kokkuvõtteks. Käesolev alajaotus annab lugejale algteadmised ülekandefunktsioonide ja struktuurskeemide kasutamise kohta automatiseeritud elektriajamite projekteerimisel, mis on vajalikud palju põhjalikumaks tutvumiseks antud valdkonnaga. Klassikaline automaatjuhtimise
annaabi.ee 
