paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama. Seetõttu tekkis lühis, liin lülitus välja ja tekkis katkestus. 3.2. Keskpinge mitteplaanilised elektrikatkestused Keskpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012. aastal toimus keskpinge mitteplaanilisi elektrikatkestusi Saare- ja Hiiumaal kokku 437 juhul (tabel 3.1 ja 3.2). Tabel 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete selgituste tabel Esinemiskord Rikke kirjeldus i Rikke kirjeldus Esinemiskordi 6-35 kV võrgus 1-faasiline
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib ol...
13.Milline on õige vastus. Pingetrafo sekundaarne nimipinge on tavaliselt: 1. 5 V; 2. 220 V; 3. 380 V; 4. 100 V. 14.Milline on õige vastus. Pingetrafo: 1. Ühendatakse elektriahelasse järjestikku: 2. Sekundaarmähises on tavaliselt rohkem keerde kuiprimaarmähises; 3. Primaarmähise takistus on väga väikei; 4. Ühendatakse elektriahelasse paralleelselt mõõdetava takistusega. 15 Millist elektrikaare kustutusmeetodit ei kasutata keskpinge võimsuslülitites: 1. Elektrikaare kustutus õlis. 2. Elektrikaare kustutus elegaasis 3. Elektrikaare paljukordne katkestus 4. Elektrikaare kustutus vaakumis 16 Halvad kontaktmaterjalid on: 1. Vask 2. Hõbe 3. Alumiinium 4. Kuld 5. Räni 17 Elektrikaar on kasulik: 1. Lühistel; 2. Ahelate väljalülitamisel: 3. Pikse löökidel liinidesse. 4. Elektrikaarahjudes 18. Kontaktimaterjal peaks olema: 1
erinevate pingetega võrkude vahel. Alajaamad on võrgu sõlm- ja jaotuspunktid, mille kaudu toimub võrgu reziimide juhtimine, jälgimine ning ka kaitsmine rikete ja lühiste eest. Seal asuvad erinevate elektrisüsteemielementide lülitus-, monitooringu- ja abiseadmed.Elektri teekond tarbijani algab generaatorist, mis elektrit toodab. Pinge generaatori klemmidel, kust elekter juhtmetesse läheb, jääb enamasti keskpinge piirkonda, mis Eestis on 15 kV (kilovolti). Sealsamas elektrijaamade juures asuvad esimesed alajaamad, mis töötavad tavapärasele vastupidiselt ehk pinget tõstvana. Pinge tõstmine on vajalik elektri ökonoomseks kaugete vahemaade taha transportimiseks, mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
süsteemid. Enamuses maades ollakse seisukohal, et nimipingete arvu tuleks vähendada, kuna väga mitmekordne transformeerimine pole majanduslikult kasulik. Vastavalt IEC soovitustele ei tohiks trafodega seotud naabervõrkude nimipingete suhe olla väiksem kui 2. Eesti tingimustes võiks need kogemused ja soovitused tähendada üht ülikõrget pinget süsteemivõrgule (363 kV), üht kõrgepinget ülekandevõrgule (110 kV), üht keskpinget (20 kV) jaotusvõrgule ja üht-kaht madalpinget. Keskpinge osas ei ole muidugi kiire üleminek prae- gustelt nimipingetelt majanduslikult reaalne. Olemasoleva võrgu laiendamisel on küsimus keerukam, kuna võrgus olemas- olev pinge ei pruugi majanduslikult õigustada perspektiivsema nimipinge ka- sutamist. Eesti elektrisüsteemi võrkude arendamisel võib seega lugeda 35 kV võrgu re- videerimise üheks põhiküsimuseks 35 kV pinge likvideerimist ja üleminekut pingetele 110 kV ja 20 kV. Ülemineku lõpptähtaega 2015. a, mis on fikseeri-
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonidek...
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk ...
Epoksüvaigud (EP) on sünteetilised polü- muskoviit flogopiiti (tabel 3.3), lubatud suurimad meerid, mis sisaldavad niinimetatud epoksürühma. temperatuurid on aga flogopiidil märgatavalt kõrge- Lisades vaigule kõvendit saadakse termoreaktiivsed mad (flogopiidil ligi 1000 °C ja muskoviidil u. epoksüplastid; neid kasutatakse soojus- ja elektri- 500 °C). isolatsioonina (neist valmistatakse ka keskpinge isolaatoreid). - 81 - pressimisel saadakse üsna heade omadustega, suhteliselt kergesti töödeldav, kuumakindel materjal mikaleks. Tänapäeval valmistatakse ka väga heade
tarbitav vool. Sagedus ja võimsustegur sõltuvad mootori ja ülekandemehhanismi valikust. Suure võimsusega ajamite korral on soovitav alati teha harmooniliste analüüs. See näitab kõrgemate harmooniliste algset taset ja võimaldab ligilähedaselt määrata harmooniliste taset pärast ajami käikulaskmist. Elektriajameid võib liigitada järgmiste tunnussuuruste ja omaduste alusel: · tööpinge: madalpinge (kuni 690 V) või keskpinge, · vooluliik: alalisvool või vahelduvvool, · mehaaniline sidestus: otse, läbi reduktori või kaudne, · kompaktsus: ühendatud või eraldiseisvad mootorid · liikumise iseloom: pöörlev, vertikaalne või horisontaalne kulgliikumine, · kujundus: sõltumatu, süsteemne, alalisvoolu vahelüliga jne, · pidurdusviis: energia tagastust võimaldav, energia tagastust mittevõimaldav,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
