paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama. Seetõttu tekkis lühis, liin lülitus välja ja tekkis katkestus. 3.2. Keskpinge mitteplaanilised elektrikatkestused Keskpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012. aastal toimus keskpinge mitteplaanilisi elektrikatkestusi Saare- ja Hiiumaal kokku 437 juhul (tabel 3.1 ja 3.2). Tabel 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud keskpinge rikete selgituste tabel Esinemiskord Rikke kirjeldus i Rikke kirjeldus Esinemiskordi 6-35 kV võrgus 1-faasiline
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu
13.Milline on õige vastus. Pingetrafo sekundaarne nimipinge on tavaliselt: 1. 5 V; 2. 220 V; 3. 380 V; 4. 100 V. 14.Milline on õige vastus. Pingetrafo: 1. Ühendatakse elektriahelasse järjestikku: 2. Sekundaarmähises on tavaliselt rohkem keerde kuiprimaarmähises; 3. Primaarmähise takistus on väga väikei; 4. Ühendatakse elektriahelasse paralleelselt mõõdetava takistusega. 15 Millist elektrikaare kustutusmeetodit ei kasutata keskpinge võimsuslülitites: 1. Elektrikaare kustutus õlis. 2. Elektrikaare kustutus elegaasis 3. Elektrikaare paljukordne katkestus 4. Elektrikaare kustutus vaakumis 16 Halvad kontaktmaterjalid on: 1. Vask 2. Hõbe 3. Alumiinium 4. Kuld 5. Räni 17 Elektrikaar on kasulik: 1. Lühistel; 2. Ahelate väljalülitamisel: 3. Pikse löökidel liinidesse. 4. Elektrikaarahjudes 18. Kontaktimaterjal peaks olema: 1
erinevate pingetega võrkude vahel. Alajaamad on võrgu sõlm- ja jaotuspunktid, mille kaudu toimub võrgu reziimide juhtimine, jälgimine ning ka kaitsmine rikete ja lühiste eest. Seal asuvad erinevate elektrisüsteemielementide lülitus-, monitooringu- ja abiseadmed.Elektri teekond tarbijani algab generaatorist, mis elektrit toodab. Pinge generaatori klemmidel, kust elekter juhtmetesse läheb, jääb enamasti keskpinge piirkonda, mis Eestis on 15 kV (kilovolti). Sealsamas elektrijaamade juures asuvad esimesed alajaamad, mis töötavad tavapärasele vastupidiselt ehk pinget tõstvana. Pinge tõstmine on vajalik elektri ökonoomseks kaugete vahemaade taha transportimiseks, mis Eestis toimub pingel 330 kV.Edasi liigub elekter tarbimise piirkondlikes keskpunktides asuvatesse sõlmjaamadesse, kus pinge alandatakse kas piirkondlikuks ülekandeks (110 kV) või kohalikuks jaotuseks (10 kV, 20 kV pingetel). Enne
Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV). Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge 6 – 35 kV jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid enamasti 400 V madalpingel. Jaotusvõrguga võivad olla ühendatud ka kohalikud elektrijaamad. Ennekõike liigitatakse elektrivõrke nimipinge alusel. Elektrivõrgu nimipinge on pinge, millele võrk on ette nähtud ja millele viidates iseloomustatakse teatud talituskarakteristikud. Kõige üldisemalt võib elektrivõrke jaotada madal- ja kõrgepingevõrkudeks. Kõrgepingevõrgud
süsteemid. Enamuses maades ollakse seisukohal, et nimipingete arvu tuleks vähendada, kuna väga mitmekordne transformeerimine pole majanduslikult kasulik. Vastavalt IEC soovitustele ei tohiks trafodega seotud naabervõrkude nimipingete suhe olla väiksem kui 2. Eesti tingimustes võiks need kogemused ja soovitused tähendada üht ülikõrget pinget süsteemivõrgule (363 kV), üht kõrgepinget ülekandevõrgule (110 kV), üht keskpinget (20 kV) jaotusvõrgule ja üht-kaht madalpinget. Keskpinge osas ei ole muidugi kiire üleminek prae- gustelt nimipingetelt majanduslikult reaalne. Olemasoleva võrgu laiendamisel on küsimus keerukam, kuna võrgus olemas- olev pinge ei pruugi majanduslikult õigustada perspektiivsema nimipinge ka- sutamist. Eesti elektrisüsteemi võrkude arendamisel võib seega lugeda 35 kV võrgu re- videerimise üheks põhiküsimuseks 35 kV pinge likvideerimist ja üleminekut pingetele 110 kV ja 20 kV. Ülemineku lõpptähtaega 2015. a, mis on fikseeri-
Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest. Õhuliinide tähtsamad parameetrid (joonis 5.14) on visangu pikkus l (õhuliini kahe naabermasti vaheline lõik), juhtmete ripe f, liini maagabariit (juhtmete minimaalkaugus maapinnast) h ja masti kõrgus H. Loetletud parameetrid määratakse liini projekteerimisel iga konkreetse juhtumi kohta
tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskkond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks tuleb võrgu riknenud element võimsuslüliti(te)ga välja lülitada, siis eriti suurt töökindlust nõudvates võrguosades
kogu ristlõike järgi. Sellist kahjustuste järkjärgulist arenemist nim väsimuseks, tekkivat makropragu väsimuspraoks ja materjali võimet väsimusele vastu panna väsimustugevuseks. Väsimust saab ära hoida madala tööpinge tekitamisega. Perioodilise vahelduvpinge väärtuste hulka tema muutumise ühe perioodi vältel nim pingetsükliks, mille iseloomustamiseks kasutatakse suurusi – maksimumpinge, miinimumpinge, keskpinge, amplituudpinge, asümmeetriategur R. Võrdse asümmeetriateguriga pingetsükleid loetakse sarnasteks. Sarnaste tsüklite iseloomulikuks jooneks on see, et amplituudpinge moodustab kindla osa keskpingest. Kõik nullist erineva keskpingega tsüklid on asümmeetrilised. Asümmeetrilise tsükli erijuhtum on pulsatsioonitsükkel, mille R=0. Staatilise, ajas püsiva pinge R=1. Materjalide ohutu pingetsükli kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse väsimuspiiri mõistet.
ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nimetatakse faasideks.Faaside vaheline nihe on 120 ° Eelisteks on et see võimaldab elektrienergiat üle kanda ökonoomselt ja võimaldab saada pöördmagnetvälja. Elektrienergia ülekanne? Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV. Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema.
tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest. Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks peab võrgu riknenud elemendi võimsuslüliti(te)ga välja lülitama, siis eriti suurt töökindlust nõudvates ahelates
Epoksüvaigud (EP) on sünteetilised polü- muskoviit flogopiiti (tabel 3.3), lubatud suurimad meerid, mis sisaldavad niinimetatud epoksürühma. temperatuurid on aga flogopiidil märgatavalt kõrge- Lisades vaigule kõvendit saadakse termoreaktiivsed mad (flogopiidil ligi 1000 °C ja muskoviidil u. epoksüplastid; neid kasutatakse soojus- ja elektri- 500 °C). isolatsioonina (neist valmistatakse ka keskpinge isolaatoreid). - 81 - pressimisel saadakse üsna heade omadustega, suhteliselt kergesti töödeldav, kuumakindel materjal mikaleks. Tänapäeval valmistatakse ka väga heade
tarbitav vool. Sagedus ja võimsustegur sõltuvad mootori ja ülekandemehhanismi valikust. Suure võimsusega ajamite korral on soovitav alati teha harmooniliste analüüs. See näitab kõrgemate harmooniliste algset taset ja võimaldab ligilähedaselt määrata harmooniliste taset pärast ajami käikulaskmist. Elektriajameid võib liigitada järgmiste tunnussuuruste ja omaduste alusel: · tööpinge: madalpinge (kuni 690 V) või keskpinge, · vooluliik: alalisvool või vahelduvvool, · mehaaniline sidestus: otse, läbi reduktori või kaudne, · kompaktsus: ühendatud või eraldiseisvad mootorid · liikumise iseloom: pöörlev, vertikaalne või horisontaalne kulgliikumine, · kujundus: sõltumatu, süsteemne, alalisvoolu vahelüliga jne, · pidurdusviis: energia tagastust võimaldav, energia tagastust mittevõimaldav,
annaabi.ee 
