(blokeerkontakt), mis sulguvad üheaegselt jõukontaktidega ja sildavad ehk blokeerivad käivitusnupu. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt suletud kontaktidega on elektriahela element, mis on ettenähtud elektrimagnetilise lüliti (kontaktori, relee) elektriahela väljalülitamiseks. Sulavkaitsmete valik Lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paari esimese sekundi vältel tugev käivitus-vool. Ik=(4,5...6.5)In Kui sulavkaitsmete nimivool Isk oleks võrdne mootori nimivooluga In, rakenduks kaitse mootori käivitamisel. Kui Isk võrduks käivitusvooluga Ik, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti. Lühisrootoriga kolmefaasilise asünkroonmootori sulavkaitsmete nimivool Isn valitakse normaalsete käivitustingimuste puhul Ik sn 2,5 Raskete käivitustingimuste korral Ik sn 1,6...2
Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 27 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Kaitselülitite üldvaade 28 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Erinevate sulavkaitsmete näiteid Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 29 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Selleks tuleb vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS-IEC 60364-4-43 rahuldada tingimused IB In IZ ja I2 1,45IZ milles In on kaitseaparaadi (sulavkaitsme või kaitse-lüliti) nimirakendumisvool (reguleeritava kaitseaparaadi korral -
selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Kuna see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool. 5. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Sulavkaitsmete põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7
takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis 5. Milline ulesanne on vooluvorgus kaitsmel? Kirjelda (void ka joonistada) sulavkaitsmete ehitust ja toopohimotet. Kuhu kaitsmed tavaliselt paigutatakse? Kaitsme ülesandeks vooluringis on katkestada voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat, see asub portselanist korgist ja ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. sulavkaitsme traat talub kestvalt teatud tugevusega voolu, nt 10A või 20A jne, kui vooltugevus ületab seda, siis traat sulab ja katkestab voolu
Mida see number näitab? 4 & ProDiags Edasi liikudes jõuame süüteluku D klemmile p. Süütelukust klemmilt 30 juhtmega R4 läbi pistiku H1 klemmi 2 ülesse juhtmele 30. Juhtmelt 30 liigume kõrvaloleva vasakpoolse juhtmega alla läbi pistiku Y klemmi 3 aku plussklemmile. Aku miinusklemmilt maanduspukti aadressil 5. Mis on selle maanduspunkti aadress? Kus see maanduspunkt asub? Kuhu suundusid sulavkaitsmete S8 ja S7 juurest juhtmed X ja Z? Millisel aadressil need seadised asuvad? Mis värvi ja kui suure ristlõikepindalaga on juhtmed? Kust leiame nende maanduspunktid? 5 & ProDiags 6 & ProDiags 7 & ProDiags 8 & ProDiags 9 & ProDiags Spetsifikatsioon A Aku T19 Esiosa juhtmes. 19-klemmine pistik
Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood. 8. Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks. Liigse voolu korral sulavkaitse katkeb automaatselt. Tuleb välja vahetada. Tunnusjoon peab sobima kaitstava objekti omadustega. 9. Kaitse sätete valik (sätte-, välistusväärtus,ennistustegur,ülekande-skeemitegur,välistusaeg,selektiivsusaste) Sätteväärtus-millal rakendub, välistusväärtus-millal ei tohi rakenduda. Maksimaalkaitsel on välistusväärtus 1 suurem, minimaalkaitsel 1st väiksem
Autoaku lühisvoolu ei soovita mõõta kuna see võib muutuda ohtlikuks ka mõõtjale endale. Autoaku lühisvoolu suurus võib ulatuda sadadesse ampritesse sarnane keevitus voolule. Enne mõõtmise alustamist tuleb analüüsida lühisvoolu väärtuse suurusest. Lühisvooluks nimetatakse maksimaalet voolu, kus tarbijaks jääb ainult sisetakistuse Rs. Lühis on suurim vool, mida toiteallikas on võimeline välja andma. Lühisvoolu kahjuliku toime eest tuleb kaitsta vooluahelaid sulavkaitsmete või kaitselülititega, mis kiirelt väljalülituksid. 5. Mõõteandmetest arvutada Toiteallika sisetakistus Rs, Tarbijatakistuse Rt , lühisvoolu Ik ja väljundvõimsus Pv, Uv E - U Rs = = = ....., I I U Rt = = .....,
Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q F1…F3 SP SK K Juhtnupp Sulavkaitse K2 K1 3~ M Kontaktor Relee Joonis 4.1
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
Tihedus - 11,4 gr/cm³. Sulamistemperatuur ±327°C õhus kattub oksüüdikihiga (matt hall). Ei reageeri veega, väävel- ja soolhappega. Lahustub lämmastik- ja äädikhappes, lubjalahuses; betoonis ja roiskuvates orgaanilistes ainetes. Vibratsioonidele vastupidavus väike, mureneb. Eristatakse suur - r = 0,2 W × mm²/m. Kasutatakse elektrotehnikas: - kaablite kaitsekestas niiskustõrjeks; - happeakumulaatorite plaatide koostises; - sulavkaitsmete sulavribade valmistamiseks; - joodiste sulamite koostises. Plii absorbeerib röntgenkiiri - kaitseekraanid. TÄHELEPANU! 1. Vibratsioonikindlus väike - kaablid paigaldada sildadest, estakaadidest, teedest, eriti raudteest eemale (asendada Al kestaga kaablitega). 2. Plii aurud ja ühendid on väga mürgised. · ruumide ventilatsioon - vajalik. · organismi võivad sattuda ka naha kaudu - kaitsekindad. Masinaehituses pronkside, antifriksioon-sulamite ja babediidide koostises.
tk.) Kui suhteliselt väikese võimsusega elektritarvitid on paigutatud tootmisruumi põranda pinnale enam vähem võrdselt võib jõuvõrgu teha magistraalskeemi järgi. 8.Kuni 1000 V pingega võrkude kaitse sulavkaitsmetega: 1) Sulavkaitsmete sularid valitakse järgmiste tingimuste alusel: Selle skeemi kasutamisel, võib ühe liiniga toita mitut jaotuspunkti (jõukilpi või valgustuskilpi). Sellega väheneb juhtmete ja kaabli materjali kulu, samuti ka kaitseaparaatide hulk. I sn I
elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga;
elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega
1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6
3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid: 1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega; 2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine; 3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine; 4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega
R10 rea järgi 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80 ja 100 A. Sulavkaitsme nimivool suurim sulari nimivool. Nimisagedus Kadudest põhjustatud temperatuuritõus Sulavkaitsmed - nimiandmed Kontaktide võimsustaluvus Lahutusvõime Suurim vool, mida sulavkaitse suudab lahutada. Madalaim lahutusvõime on väikekaitsmetel. See peab olema kümnekordne nimivool, kuid mitte alla 35 A. Suurim väärtus on 1500 amprit. Alla 500 V tööstustarbijate sulavkaitsmete lahutusvõime peab olema vähemalt 50 kA, kodutarbijatel 20 kA. Rakendumistunnusjoon Tarbijal peab olema teada nimivool, nimipinge, tootja, tüübitähis, tunnusjoone tähis ning standard, millele toode vastab. Sulavkaitsme talitlused Sulavkaitsme töö kulgeb kahes erinevas talitluses: 1. Normaaltalitlus, kõik sulavkaitsme osad on saavutanud väljakujunenud ületemperatuuri, kogu eralduv soojus hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. Ülekoormus- või lühistalitlus
suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm. Kollased vilkurid Teel töötaval masinal peab olema vähemalt üks igas rõhtsuunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile. Armatuurlaua märgulambid Märgulambid peavad olema paigaldatud ja toimima valmistaja juhendi kohaselt. 8. Elektrimootor 9. Kaitsmed Juhtmete ja aku kaitsmiseks lühise eest kasutatakse kaitsmeid. Sulavkaitsmete sulavpanuseks on peenike traat või metallriba, mis lühise korral sulab ja katkestab vooluahela. Bimetallkaitsmed võivad olla korduva ja ühekordse toimega.
Töötoimingute(pingevabade, pingealuste ja pingelähedaste tööde) juures tuleb täita nõudeid, mis on sätestatud standardis, nende nõuete täitmise oskus kontrollitakse elektrialase ohuteadlikuse kontroll läbiviimisel. Hooldustööde juures näidatakse: ennetavate, korrastavate ja remonditööde plaan pikema aja peale ette, tuuakse ära vahetamis tööde riketekõrvaldamise ja avariiliste tööde protsetuurid, näidatakse üksiksõlmede ja komponentide(jaotuskeskuste, kaablite, juhtmete, sulavkaitsmete, liigvoolu ja rikkevoolu kaitselülitite talitlus ja kaitselahutus lülitite, liidete, elektrimootorite, maanduspaigaldiste) hooldamise ja korrastamise vajadus. Tehnilised kontrolli toimingud Näitatakse, millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehnilinekontroll , millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti, näidatakse kuidas ja mida kõrvaldatti või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine
algolekusse tagasi ja kaitselüliti võib käsitsi jälle sisse lülitada. Selleks tuleb ta enne viia alumisse ja siis alles ülemisse asendisse. Elektrijuhtmestikku on võimalik kaitsta samaaegselt liigkoormuse ja lühise vastu kahel viisil: 1. Elektromagnetilist ja- termilist vabastit omava kaitselülitiga. 2. Sulavkaitsme ja ainult elektrotermilist vabastit omava kaitse- lülitiga. Rühmaliinide sulavkaitsmete sularite ja kaitselülitite suurimad nimi- voolud on järgmised: · valgustite ja pistikupesade (kuni 10 A) rühmaliinidel 15 A; · kuni 4 KW võimsusega paiksete elektriliinide rühmaliinidel 20 A; · kuni 5,5 KW võimsusega paiksete elektripliitide toiteliinidel 40 A. Et kaitseaparaat jõuaks liigkoormuse korral rakenduda enne, kui elektrivõrgu juhtmestik läbi põleb peab juhtmetele või kaablitele
kadumise eest. Kaitse lühise eest ja maksimaalvoolukaitse kindlustavad lühisesse sattunud või liig- voolu tingimustes oleva elektriahela viivituseta väljalülitamise. Kaitseks lühise eest kasutatakse kas sulavkaitsmeid (joonis 1.17.a ja b) või elektromagnetilise vabastiga kaitselüliteid (joonis 1.17.c ja d). Viimasel juhul täidab kaitselüliti ka pealüliti Q üles- annet. Analoogselt kaitstakse ka juhtimisahelaid. Jõuahelate kaitsmiseks valitakse sulavkaitsmete sularite nimivool Isular ja kaitselülitite elektromagnetiliste vabastite rakendusvool Irak alljärgnevalt : - lühisrootoriga asünkroonmootori kaitsmiseks normaalse käivituse (käivituse kestvus alla 5 sekundi) korral Isular 0,4 Ikäiv ; - raske käivituse (käivituse kestvus üle 10 sekundi) või suure lülitussageduse korral Isular (0,5...0,6) Ikäiv ; Joonis 1.17
Faasikatkestus 0 1 2 2 Pinge kõikumine 0 2 2 2 Sageduse kõikumine 0 2 2 2 Liigkuumenemine 0 0 2 2 Lihtsaimaks kaitse viisiks on sulavkaitsmete kasutamine. Mitmetel sulavkaitsmetel on häireseadmeteks mikrolülitid. Türistoride rööpühenduse korral on sulavkaitsmed peamisteks lühisekaitseseadmeteks. Sulavkaitsmete põhipuuduseks on asjaolu, et rakendumise korral tuleb need asendada uutega. Lisaks eelnevale ei kaitse sulavkaitsmed muundurit liigkoormuse eest. 77 Muunduri sisendisse paigaldatud kiiretoimelised automaatkaitselülitid tagavad muunduri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
