Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4
kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajalugu Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Hõõgkehana katsetati plaatina, söestatud bambusekiudu, süsivarrast. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T
liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas elektrijuht või voolujuhtiv riba. Kui nendes andurites on kasutatud õhukest kalibreeritud voolujuhti koos liuguriga, neid nimetatakse ka reohordmuunduriteks (reohordideks). Kui voolujuht on mähitud karkassile, neid nimetatakse reostaatanduriteks. Lihtsamalt öeldes liigub mass maha igal kiirendusel ja venib jõuga, mille kaudu saab arvutada täpse kiirenduse. Joonis 3. Joonisel on kujutatud mehaaniline kiirendusandur Mehaaniline kiirendusandur: hall kiirendusmõõturi kast liigub küljelt küljele, mass jääb teatkud hetkelmaha ja see näitabki kiirendust. Teised on mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised andurid, mis võivad põhineda erinevatel efektidel
F=qvBsinα , kus α on ⃗ B ja ⃗v vaheline nurk. (ÜKSIKUTE laengute kohta) Tuletuskäigud e∗n∗l∗s∗∆ t ∆ q=e∗N =e∗n∗V =e∗n∗l∗s= =enSv ∆ t ∆t ∆q I= =enSv=¿ I =enSv ∆t 1) Sissejuhatus 2) Elektrostaatika 3) Elektrivälja tugevus 4) Välja potentsiaal 5) Välja graafiline kujutamine 6) Pinge 7) Voolujuht elektriväljas 8) Dielektrik välises elektriväljas 9) Elektriline mahtuvus, kondensaator 10) Laetud kondensaatori energia 11) Kondensaatorite jada ja rööpühendus 12) Elektrivool 13) EMJ 14) Ohmi seadus /Kirchhof 15) Elektrivool metallides 16) Elektrivool pooljuhtides 17) Elektrivool vesilahustes 18) Elektrivool gaasides 19) Elektrivoolu töö ja võimsus 20) Termoelektrilised nähtused
3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4
Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul 6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi 6.2. Voolujuht lühisel 6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel 6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal 6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.3
TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3. Keevitusvoolu juhe. 4. Tagasivoolu kaabel. 5. Tagasivoolu kaabli klemm. 6. Kaitsegaasi balloon. koos reduktori ja kulumõõtjaga. 7. Kaitsegaasi voolik. 8. Keevituspõleti. 9. Lisamaterjali varras. 10. Keevitatav detail. 11. Volframelektrood. 12. Elektroodi pinguti ja voolujuht (tsangi). 13. Keevituskaar. 14. Sula keevisvann. 15. Keevitusõmblus. 16. Kaitsegaasi keskkond. 17. Nool näitab tegelikku keevitussuunda. 3 TIG keevitusega saab keevitada: alumiiniumi ja tema sulameid; roostevaba- ja happelist terast; vaske ja tema sulameid; niklit ja tema sulameid; titaani ja tema sulameid; magneesiumi ja tema sulameid. TIG keevituse eelised:
Voolujuhi temperatuur normaaltööreziimil, kus 0 ümbruskonna temperatuur; n nimivoolust In tingitud ületemperatuur; Elektriseadme töökindel töötamine on tagatud tingimusel: n lub , kus lub voolujuhile lubatud temperatuur normaalreziimis. ühisel voolujuhi temperatuur: k = n + k , kus k Lühisvoolust Ik tingitud ületemperatuur. Voolujuht on elektrotermiliselt vastupidav lühisele, kui: k ,lub k , kus k, lub luatav temperatuur lühisel. 27. Elektriaparaatide ja voolujuhtivate osade valik: Elektriaparaatide õige valik tagab nende kestva töökindla töötamise. Elektriaparaadi valikul on lähtandmeteks seadme tüüp, nimipinge ja nimivool. Enamikku elektriaparaate tuleb kontrollida lühisvoolu mõjudele. Välisseadmete aparaadid töötavad sademete, tolmu, temperatuuri jm
Et mootor ja pump asuvad ühes korpuses, pole vajadust kallite ja keeruliste tihendite järele. Pumba mootori toitmiseks kasutatakse painduvat roostevaba terasega soomustatud kaablit, mis siseneb tanki läbi tanki kuplil asuva ühenduskarbi. Sukelpumpa jahutab ja määrib väljapumbatav veeldatud gaas. Tühijooksu eest kaitsevad alalisvoolurelee, madalrõhulüliti ja minimaaltaseme lüliti. Sukelpumba ehitus sõltub veetava lasti tüübist. Näiteks on ammoonium erinevalt süsivesinikest hea voolujuht ja keemiliselt aktiivne. See nõuab elektrijuhtmete väga head isolatsiooni ja erikoostisega terase kasutamist, mis on passiivne ammooniumi suhtes. 8.12.1. Tsentrifugaalpumpade karakteristikute kõverad Tootlikkuse kõver (capacity curve) Pumba tootlikkus antakse kuupmeetris tunni kohta sõltuvalt rõhkude vahest laeva ja terminalitanki vahel, mida mõõdetakse vedelikusamba kõrgusega meetrites. Kõvera kuju on ühesugune sõltumata pumbatava vedeliku tüübist. Teisendamaks vedelikusamba
vastassuunas, võib logi näidus olla viga. Induktsioonlogi Induktsioonlogi töö põhimõte Vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusega tekib juhis, mis liigub magnetväljas elektromootorjõud, mis on võrdeline magnetvoo d emj dt muutumise kiirusega: , kus Φ on magnetvoog. Kui panna magnetväli liikuma merevee suhtes, mis tänu soolsusele on voolujuht ja mõõta seejuures tekkiv elektromootorjõud, peaks olema võimalik mõõta laeva kiirust. Sellel põhimõttel töötavat logi nimetatakse induktsioonlogiks. Induktsioonlogi tundlikuks elemendiks on pronksist elliptiline silinder, mis lükatakse merre läbi laeva põhjas oleva ava. Silindrisse on paigutatud kahe mähisega solenoid. Mähis W on pea-, Wk – kompensatsioonimähis. Tundliku elemendi pinnale paigutatud elektroodid on otseses kontaktis
Väheste kogemustega mootorratturil soovitame relee-regulaatori rikete korral pöörduda vastava remonditöökoja poole. Tuntumate relee-regulaatorite seadistusahdmed on too- dud tabelis 14. Enne relee-regulaatori seadistamist vaadatakse ta üle, puhastatakse ja kontrollitakse, kas pole mehaanilisi vigas- tusi, korrosiooni jms. Kui kontaktid on konarlikud (põle- misjäljed), siis tasandatakse nad õhukese .sametviiliga. Tagasi voolurelee hõbekontaktidel esinev valge oksiid on hea voolujuht, seda ei tule eemaldada. Relee-regulaatori seadistus koosneb mehaanilisest ja elektrilisest osast. Mehaanilisel seadistamisel kontrolli- takse õhupilusid ankru ja elektromagneti südamiku vahel ning kontaktivahesid (tabel 14 ja joon. 116, b). Pilu sea- takse õigeks ankru käigupiiriku painutamisega. Regulaatori mehaaniline seadistus on vastutusrikas töö ja selleks on vaja kogemusi. tus -- O. . . 10 A. Voltmeetri mõõteulatus peab olema
annaabi.ee 
