arvestatud täpselt teda läbivale nimivoolule. Sularid valmistatakse peamiselt tsingist või hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist.
1. Sulavkaitsme rakendumistunnusjoon peab paiknema kogu ulatuses kaitstava objekti rakendumistunnusjoonest allpool. Sulavkaitsmed - põhinõuded Reaalselt aga sageli need tunnusjooned lõikuvad ja osutub, et piirkonnas A kaitse ei toimi, piirkonnas B aga toimib. 1 sulavkaitsme ideaalne rakendumistunnusjoon 2 kaitstav objekt 3 sulavkaitsme tegelik tunnusjoon Sulavkaitsmed - põhinõuded 2. Sulavkaitsmed peavad lühise korral rakenduma selektiivselt. St, alati varem peab rakenduma see sulavkaitse, mis on vahetult lühisekoha ees. Selle nõude täitmiseks ei tohi sularite tunnusjooned ristuda. Sulavkaitsmed - põhinõuded 3. Sulari vahetuseks kuluv aeg peab olema võimalikult väike. 4. Energiakadu sularis peab normaaltalitlusel olema võimalikult väike. Sulavkaitsmed - nimiandmed IEC (International Electrotechnical Commission) standardid sätestavad sulavkaitsme iseloomustamiseks järgnevad tunnussuurused: Nimipinge See peab vastama võrgupingele
Suunatuli 15 Süüteluku väljund M7 Parem esim. Suunatuli X Süütelukust juhitav pinge M8 Parem tagum. Suunatuli 31 Ühenduses aku miinusklemmiga M9 Vasak pidurituli K,X,Z,AA,AB,AD,AF,AG Ühendus kõrval lk- ga M10 Parem pidurituli Juhtmete värvid M501 Parem külgsuunatuli B Valge M701 Vasak külgsuunatuli N Must S1 10 A sulavkaitse R Punane S2 10 A sulavkaitse M Pruun S7 10 A sulavkaitse V Roheline S8 10 A sulavkaitse A Sinine S11 10 A sulavkaitse H Hall S12 10 A sulavkaitse Z Violetne S17 10 A sulavkaitse G kollane S20 10 A sulavkaitse 10 & ProDiags
Sulavkaitsme töö kulgeb kahes teineteisest oluliselt erinevas talitluses: 1. Normaaltalitluses 2. Lühistalitluses Normaaltalitluses, kus sular soojeneb ühtlaselt kogu oma ulatuses ja kogu eralduv soojus kandub ümbritsevasse keskkonda. Kõik ülejäänud sulavkaitsme osad soojenevad väljakujunenud ületemperatuurini, mis loomulikult ei tohi ületada lubatavat väärtust. Voolu mille juures on sulavkaitse arvestatud kestvalt töötama ilma läbi sulamata,nimetatakse sulari nimivooluks. Mõni kord saab sulavkaitsme korpuses kasutada erinevate nimivooludega sulareid. Sel juhul märgitakse sulavkaitsmele suurim sulari nimivool. Suurimat voolu väärtust, mille korral sular ei põle läbi pikka aja jooksul, nimetatakse sulari sulatusvooluks. Selle suurus sõltub sulari ristlõike suurusest, kujust, materjalist ja pikkusest, samuti kaitsme ehitusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist jne.
(Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole. SULAVKAITSE on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, Keskväärtus (Uk; Ik) ja efektiivväärtus (Um; Im) mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale EFEKTIIVVÄÄRTUS on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis kestva liigvoolu või lühise tekkimist
P-Mõõteseade Q-Lahutuseade R-Takisti T- Trafo U- Umformer V- Pooljuhtelement QF-Peakaitse KM-Jõukontaktor KA-Abirelee Takistuse näited: Sümbol + järjekorranumber F1; K4; S3 Grupi nr + Sümbol + Järjekorra nr 1S1; 3F10; 3M2 Lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekiv paari esimese sekundi vältel tugev käivitusvool. = (4.5...6.5) I Kui sulavkaitse nimivool oleks võrdne mootori nimivooluga, siis rakenduks kaitse mootori käivitumisel. Kui sulavkaitse nimivool võrduk käivitusvooluga, oleks kaitse liiga tugev ja kaitseks mootorit halvasti.
Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase elektr ikaitsmed Täname vaatamast
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
Fyysika 6. Mõisted: Voolu töö-füüsikaline omadus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J või 1kW*h Voolu võimsus-füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes te...
Lühis ja kaitsmed Mis on lühis? Lühiühendus e lühis vooluringi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike Lühis Juhtmed kuumenevad üle Voolutugevuse suurenemine Kogutakistus on väga väike Miks tekib lühis? Riknenud isolatsiooniga faasi ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel Faasijuhtme kokkupuutel elekriseadme Maaga ühendatud metallkerega Elektriohutuse nõuete rikkumisel Kaitse Kaitseb vooluallikaid, elektriseadmeid, juhtmeid Katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Jadamisi elektritarvitiga Elektrivõrkudes, liiklus vahendites jm seadmetes Sulavkaitse sulavast materjalist traat portselanist korgis Traat sulab, katkestab voolu Iga kaitse talub erineva tugevusega voolu Ühekordseks kasutamiseks Kaitsmepesa ja kaitsme voolutugevuse lubatavad väärtused on samad Bimetallkaitse kahest eri metallist kokkuneeditud plaat Plaat soojeneb, kaardub, katkestab ...
Kaitsmed Karmen 9.kl Miks ja kus kaitsmeid kasutatakse? Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse Kaitsmeid paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega Kaitsmetega varustatakse ka liiklusvahendid ning keerulisema ehitusega elektriseadmed Sulavkaitse Põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Sulavkaitsme traat on sellise läbimõõduga, et talub kestvalt teatud kindla tugevusega voolu, näiteks 10A. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkeestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Bimetallkaitse Kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb, kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib ...
Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis küllalt suure voolu korral üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse ehk automaatkaitse. Joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigse voolu läbiminekul soojeneb, seejärel kõverdub ja katkestab ühenduse. Maandus Maandus kaitse, mis on ühendatud maasse kaevatud metall-latiga. Uuemad pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat - maandusklemmi.
jõujoonte vahel 9. Valem voolutugevuse arvutamiseks vahelduvvoolu korral. I= I cost I voolutugevuse amplituut; - ringsagedus; i- voolutuge- vus anntud ajahetkel 10. Milleks on vaja klemmi? Klemmi on vaja selleks, et tagada ohutus inimesele, kes pingestatud tarvitit juhuslikult puudutades muudaksid oma keha vooluringi osaks. 11. Milliseid kahte tüüpi kaitsmeid on? ¤ bimetallkaitse ¤ sulavkaitse 12. Mis on trafo? Transformaator e. lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 13. Millest koosneb võnkering? ¤ induktiivpool ¤ kondensaator
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta ...
labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse AT – autotrafo S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi- M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga automaat» asünkroonmootor S2 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise ümberlüliti M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga S3 – esimese ja teise ventilaator lülitamine (käsitsi juhtim
Elektrivõrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Inimene võib saada elektrilöögi, kui on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitsemaandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava
Skeemielementide tähised ...koosnevad ladina tähtedest ja numbritest mis kirjutatakse ilme vaheteta ritta elemndi liigtöhis on üldjuhul ühetäheline, kuid täpsustatud tähis koosneb mitmest tähest. Mootori käivitusvool lühismootoriga asünkroonmootorite käivitamisel tekib paar esimese sekindu vältel tugev käivitusvool Jk=(4,5-6,5) Jn Jk mootori käivitusvool amprites Jn mootori nimivool amprites Sulavkaitse mootorikaitsena kui sulavkaitse nimivool Jsk oleks võrdne mootori nimivooluga Jn siis rakenduks kaitse mootori käivitamisel kui Jsk võrduks käivitusvooluga Jk oleks käitse liiga tugev ja ei kaitseks mootorit halvasti Sulavkaitsme valik Jsn=Jk/2,5 normaalsel käivitustingimustel Jsn=Jk/1,6-2 rasketel käivitustingimustel Teadmata käivitusvool kui käivitusvool ei ole teada Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis
katkestab vooluringi. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Kaitsmed ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. A=UIt; A=I²Rt; A=U²/R*t N=UI; N=I²R; N=U²/R A=elektrivoolu töö (1J) U=pinge (1V) I=voolutugevus (1A) t=aeg (1s) R=elektritakistus (1) N=elektrivoolu võimsus (1W) 1kW*h=1000W*3600s=3600000J=3,6*10²'³J)
Vahelduvvool- kui laengukandjate võnukimine. Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduv...
Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. 10. Lühis on vooluringi osa otste ühendamine juhiga, mille takistus selle osa tavalise takistusega võrreldes on väga väike. Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11. Kaitsmete ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse vooluringis faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Automaatkaitse puhul katkestatakse vooluring automaatselt, kui voolutugevus on ületanud teatud kindla maksimaalse väärtuse. 12. Inimene võib saada el.löögi: 1) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtmega ja nulljuhtmega 2) kui ta on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja maaga. 13. Kaitsemaandamine on el.seadme korpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga
1. Elektrivooli tingmärgid: AC DC 2. Mida näitab järgmine tingmärk? Ohutuvoolu väikepinge transformaator 3. Neutraal ja kaitsejuhtide graafilise tähtistamise märgid? 4. Enam levinud kaitseaparaadid? Sulavkaitse Kaitseautomaat Rikkevoolukaitselüliti Liigkoormuskaitse Lühiskaitseseade Termokaitse Kaitsereleed 5. Lisa puuduvad sõnad. Rikkevoolukaitselüliti neutraaljuhi kontakt avaneb tavaliselt viimasene aga sulgub sisselülitamisel esimesena. 6. Hõbe kontaktmaterjali omadused? Plussid Hea elektri- ja soojusjuht Väike kontakttakistus Väikeste voolude puhul kulumiskindel.
Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. Valem N=UI Tähis N Ühik W 43. Joule'i Lenzi seadus, valem. Voolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem A=I2Rt Ühik 1J 44. Mis on nimivõimus? Maksimaalne võimsus, mida seade on suuteline aretada pika aja jooksul. 45. Mis on nimipinge? Maksimaalne pinge, mida võib seadele pika aja jooksul rakendada. 46. Sulavkaitse. Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. 47. Hõõglamp. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõglambi tähtsamaiks osaks on hõõgniit- peenikesest volframtraadist spiraal. Hõõgniit valmistatakse volframist sellepärast, et see aome talub kõrget temperatuuri.
· Kiinistu piiri taha · Madalpingeliinide sisse ja välja lülitamiseks · Tarbija toiteliini kaitseks Liitumispunkt · Tarbija ühineb el.võtguga · Asukoht maaratakse tarbija ja võrguettevõtte vahelise lepinguga. Liitumiskilbi asukoht · Õhuliini mastil · Kaablivõrgu korral tänaval · Suurtel majadel keldris või välisseinal Peakaitse liitumispunkt · C-tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega g6 tüüpi sulavkaitse · Peakaitse suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitse · 16A kuni 6mm2 · 32A kuni 16mm2 · 100A kuni 25 mm2 Vasest juhtmed kindlasti Mõõtekilp · Sisend transiitkilbist või liinist · Üks peaautomaat · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse NB ! mõõtekilp kuulub võrguettevõttele ja on lukus. Mõõtekilp välistingimutes · Valmistatud ilmastikukindlast materjalist · Omama soovitavat UV kindlat värvkatet
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teis...
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
Füüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte,...
2. kõrge korrosioonikindlusega 3. isoleerkilede tekkimist vältiv 4. suhteliselt pehme, et poleks vaja suurt survejõudu 5. suhteliselt kõva, et kiirelt ei kuluks 6. kaarekindel (kõrge sulamistemperatuuriga) 7. Kõik vastused on valed 8. Kõik vastused on õiged 19 Õlilülitis kustub kaar: 1. Õlis 2. Liivas 3. Tahkes aines 4. Tekkinud gaasis 20 Sulavkaitse on ettenähtud: 1. Koormusvoolude katkestamiseks 2. Lubamatute kõrgete pingete katketamiseks 3. Lühisvoolude katkestamiseks 4. Lubamatult madalate pingete katkestamiseks 21 Voolu piiravaid reaktoreid kasutatakse: 1. Trafode ülekoormusvoolude vähendamiseks; 2. Elektriliinide liigpingete vähendamiseks 3. Elektriseadmete ülekoormusvoolude vähendamiseks 4. Lühisvoolude vähendamiseks 5. Elektriseadmete kaitseks. 22
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi. Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Kaitsmed ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pikema aja vältel. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel
Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood. 8. Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks. Liigse voolu korral sulavkaitse katkeb automaatselt. Tuleb välja vahetada. Tunnusjoon peab sobima kaitstava objekti omadustega. 9. Kaitse sätete valik (sätte-, välistusväärtus,ennistustegur,ülekande-skeemitegur,välistusaeg,selektiivsusaste) Sätteväärtus-millal rakendub, välistusväärtus-millal ei tohi rakenduda. Maksimaalkaitsel on välistusväärtus 1 suurem, minimaalkaitsel 1st väiksem. Viitkaitse puhul arvestatakse ennistusteguriga, vanematel kaitsetel ~0,8.
1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus. 3. Mis on ülijuhtivus? Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur. 4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K. 5. Ohmi seadus. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta . Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r 7. Mis on jadaühendus? Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tuge...
3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.9. Kaitsmed ja kaitselülitid Elektrilise küttekeha või -seadme Tingmärk Kirjeldus üldtähis* Sulavkaitse Salvestusküttekeha* Elektriline veesoojendi Liigvoolukaitselüliti Pesumasin* Kontaktori üldtingmärk
5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Joonis 4.29 Mastlülituspunkt Kommutatsiooniseadmeteks loetakse ka sulavkaitsmed, mida keskpingevõrkudes kasutatakse peamiselt väikese võimsusega trafode kommuteerimiseks koormusvabas olukorras. Kaitseelemendina koos koormus- või lahklülitiga on sulavkaitse küllaltki levinud. Elektriahela kaitsmine sulavkaitsmetega on võrreldes releekaitsega ja võimsuslülitiga odavam ja võimaldab eraldada elektriahela rikkis elementi võrgust. Sulavkaitsmeid kasutatakse siiski rohkem madalpingevõrkudes. Elektrimõõtmised keskpingevõrkudes lähtuvad mõõteanduritest, milleks on voolu- ja pingetrafod. Mõningatesse nüüdisaegsetesse võimsus- ja koormuslülititesse on sisse ehitatud ka valgusmõõteandurid
Ilub juhi kestvalt lubatav vool. 6) Tuleb arvutada pingekao suurust ja võrrelda see lubatava pingekaoga. ( I lub ) - see osa tingimusest ei pea olema täidetud, kuna sulavkaitse kaitseb liini Kui U lub U arv , siis valitud ristlõige on õige. Vastasel juhul tuleb suurendada juhi ristlõiget ja korrata arvutusi alates punktist 4 lühisvoolude eest aga lubatav vool on seotud üldkoormustega (ülekoormused). 9
käivitu, kuid selle kahte faasi läbib 4 6 kordne nimivool. Kui aga faas katkeb mootori töötamise ajal, töötab mootor edasi 2 5 kordse nimivooluga. Viiekordse nimivoolu korral tõuseb aga mähise temperatuur ligikaudu 14 0 C sekundis. Eeskirjad nõuavad elektrimootori kaitsmist lühisvoolude ja liigkoormuse eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvalt sulari nimivoolu, sest ainult sellisel juhul põleb sular läbi mõne sekundi jooksul. Elektrimootori käivitusvool ületab selle nimivoolu tavaliselt 5 - 7 korda. Kui sulavkaitsmed valida mootori nimivoolu järgi, ei saa mootorit käivitada, sest kaitsmed põlevad läbi
10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS Mitmeastmelistes võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide selektiivsust igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide tunnusjooned ei lõiku ega kattu. (kui mõemas astmes on sama tüüpi sulvakaitsmed, siis sularite rakendustunnusjooned ei lõiku; kõrgemas astmes kasutatakse kaitselülitit ja madalamas sulvakaitsmeid, siis selektiivsuse täitmisega ei teki probleeme; kõrgemas astmes sulavkaitse, madalamas kaitselüliti siis tunnusjooned lõikuvad ja tekib selektiivsuse täitmisega probleeme lühisvoolude juures, mis ületavad kriitilist I´; Mõlemas astmes on kaitselülitid, rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline, ning selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude osas, mis ületavad kriitilist I´, kindluse mõttes võib kõrgemas astmes kasutada selektiivset kaitselülitit. 11.JUHTMETE JA KAABLITE AKTIIV- JA INDUKTIIVTAKISTUS 12
liigvoolukaitsmega ning keevitusvoolu näituriga (ampermeeter või skaala keevitusvoolu regulaatoril). Kui ajutise tuletöö kohas tuleb elekterkeevitusseadet sagedasti ümber paigutada, tuleb töö tegemiseks kasutada mehaaniliselt vastupidavat voolikkaablit. Elektrijuhtme ja keevitusseadme süttimise vältimiseks tuleb valida juhtme ristlõige vastavalt voolule ja isolatsioon vastavalt tööpingele ning sulavkaitse maksimaalselt lubatava nimivoolu järgi. Ebapiisava ristlõike või vigastatud isolatsiooniga juhet ega omavalmistatud kaitset elekterkeevitustöö tegemisel kasutada ei tohi. Keevitusjuhtme sooned tuleb ühendada pressimise, keevitamise või jootmise teel või spetsiaalse klambriga. Elektrijuhe tuleb elektroodihoidjaga, keevitatava toote või detailiga ja keevitusaparatuuriga ühendada kinnitatava poltühendusega vasest kaablikinga abil.
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted
ettenähtud: · madalpingeliinide sisse. Ja väljalülitamiseks · tarbija toiteliini kaitse Liitumispunkt- · tarbija ühendamine elektrivõrguga · asukoht mööratakse tarbija ja võrguettevõtte vahelise lepinguga Liitumiskilbi asukoht- · õhuliini mastil · kaablivõrgu korral tänaval(eramu) · suurtel kajadel keldris või välisseina ääres Peakaitse liitumispunktis- · C- tunnusjoonega automaatkaitse · Aeglase toimega gG- tüüpi sulavkaitse · Peakaitsme suurus on määratud lepinguga Kilbisisene juhtmestik peakaitsme nimivooluga: · Kuni 16A- 6mm2 · Kuni 63A- 16mm2 · Kuni 100A- 25mm2 Juhtmete materjalik on vask Mõõtekilp- · Sisend transiitkilbist või liinist · 1 pealüliti · Arvesti · Väljund tarbija elektriseadmetesse Mõõtekilp kuulub võrguettevõtjale ja on lukustatud Mõõtekilp välistingimustes · Valmistatud ilmastikukindlast materjalist
3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid ______________________________________________________________________
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa suhtes puudub, nimetatakse nullklemmiks ja vastavat juhet nulljuhtmeks. Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühenda- misel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles su- lab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumis- teguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub reeglina juhul kui voolu- ringis tekib lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast. Väikese takistusega
vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q F1…F3 SP SK K Juhtnupp Sulavkaitse K2 K1 3~ M Kontaktor Relee Joonis 4.1. Asünkroonmootori lihtne käivitus-peatamislülitus ja selles kasutatavad komponendid Toitevõrkudes kasutatakse kolmefaasilise süsteemi puhul 5-juhilist juhistikusüsteemi, milles
uA / . 3 43 Elektrimõõtmised ELEKTRIMÕÕTMISED 12. Elektriskeemides kasutatavate tingmärkide tähendus Tingmärk Tähendus Tingmärk Tähendus Takisti Sulavkaitse Muuttakisti, Reostaat reguleeritav takisti Kondensaator Muutkondensaator, reguleeritav kondensaator Induktiivpool Trafo
Püsimagnetergutusega alalisvoolu tahhogeneraator Mehaaniline ühenduslüli a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt, relee avanev kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti avanev kontakt Kahepositsiooniline ümberlüliti * Keeruka skeemiga mitmepositsioonilise ümberlüliti kontakt
Kaitsmed. Juhtmete isolatsiooni, riknemisel või nende lahtitulekul võib tekkida lühis (esmajoones kokkupuutel kerega). Peale vastava tarviti tööst lakkamise tekitab see tuleohu ja aku kure tühjenemise. Kuna mootorrataste ja motorollerite elektriseadmestik on suhteliselt lihtne, siis piirdutakse lühisekahj ustuste vältimisel harilikult ühe või kähe sulavkaitsmega, Erandiks on mootorratas M-67, mil- lel on eraldi kaitsmeplokk nelja sulavkaitsmega. Enamasti paigutatakse sulavkaitse akujuhtmesse kas vahetult aku juures või kesklülitis. PõMiBotteskeem. Mootorrataste (motorollerite, mopee- dide) tehasejuhendeis on antud elektriseadmestiku mon- taaziskeemid. Igal mootorratturil on vaja tunda oma ·1.18 11 9 masina elektriskeemi, ainult siis suudab ta kiiresti rikkeid b. Mootoriülekanne puudub (sidur on kokku ehitatud avastada ja kõrvaldada
liigvoolu- ja liigkuumenemiskaitsega. Alljärgnev tabel illustreerib kaitseseadmetevahelisi erinevusi (2 - täielik kaitse, 1 - osaline kaitse, 0 - kaitse puudub): Liigvoolukaitse Liigkuumenemiskaitse Rike Bimetall- Sulavkaitse Kaitselüliti Termistor termorelee Lühis 1 2 2 2 Liigvool rohkem kui 200% 0 2 2 2 Käivitus/seiskamine üle 60 tsükli tunnis 0 1 2 2
Teist klemmi, millel pinge Maa suhtes puudub, nimetatakse nullklemmiks ja vastavat juhet nulljuhtmeks (isolatsioon sinine). Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühendamisel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub reeglina juhul kui vooluringis tekib lühis. See on faasijuhtme niisugune ühendus nulljuhtmega (või Maaga), mille takistus on palju väiksem suvalise lubatud tarviti omast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
