Maandustakistuse mõõtmine Riski ja ohutusõpetus TTÜ 2009 1.)Eesmärk Töö eesmärgiks on tutvuda maandustakistuse meetodite ja vastavate mõõteriistadega. 2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plah...
metallkonstruktsioonide ühendamist maanduriga. Maandamiseks nimetatakse maandusjuhtmetest ja pinnasesse paigutatud maandurist koosnevat seadet. Maandurid võivad olla loomulikud (mingid pinnases paiknevad metallkonstruktsioonid) ja tehismaandurid. Normeeritud kuni lõpmatult suure isolatsioonitakistusega tagatakse ohutus inimestele ja kasutamiskõlblikkus seadmele. 2 Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Maandatav osa 1 2 Pinnas Joonis 7.2. Maandamise põhimõte
vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks elektrilöögi vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus? Enamasti 30 mA, 0,1 s eriti ohtlikel juhtudel 10 mA. Käärid lk 16 30mA=1666 oomi, 10 mA = 5000 oomi. 50V 5. Kui suur on piksekaitsesüsteemi suurim lubatav maandustakistus? 10 oomi. 6. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuuluvad välistingimused? Eriti ohtlikud 7. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv kaitseks tulekahju vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus? Käärid lk 16
eranditult vundamendimaandust. Selle maandusviisi korral paigaldatakse rõhtne, enamasti tsingitud ribaterasest maanduselektrood kontuuritaoliselt betoonvundamendi sisse selliselt, et see oleks igast küljest kindlalt kokkupuutes betooniga. Sellise paigalduse korral on maanduselektrood hästi kaitstud pinnasekorrosiooni eest ning kahjustuste eest võimalikel kaevamistöödel, mistõttu selle eluiga on sama pikk kui hoonel endal või isegi pikem. Ühtlasi on sellise maanduri maandustakistus peaaegu sõltumatu ilmast ja aastaajast ning seetõttu väga stabiilne. Oluline on ka see, et selline maandur on odav ja selle paigaldamine on lihtne. Kõige selle tõttu on Euroopa mitmetes riikides kehtestatud nõue, et kõik uusehitised, vaatamata otstarbele, tuleb varustada vundamendimaandusega. Eestis sellist normatiivset nõuet veel ei ole, kuid kõigis uutes elamutes tuleks eeltoodud põhjustel kasutada just seda maandusliiki.
3. Millised ruumi iseloomustavaid näitajaid kasutasite vajaliku valgusvoo arvutamisel? Ruumi põranda pindala, valgustite arv, valgusti tüüp (aga see vastus on ka järelsuses) ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE 1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda? Võib elektri löögi saada 2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseade takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Kui takistust ei ole, läheb pinge ka suureks ja seega ka voolutugevus (aga mis praktiliselt juhtub, seda ei tea) 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul?
d. Mitteaktiivses olekus normaalselt avatud kontakt ühendab ahela Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Normaalselt avatud kontaktiga ahelas puudub vool ja normaalselt suletud kontaktiga ahelas on vool Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Elektriseadmete maandamisel on vaja … Valige üks või mitu: a. Saavutada nõutud maandustakistus b. Saavutada puutepinge 80 V c. Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel d. Kindlalt isoleerida kaitsejuht korpusest Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Saavutada nõutud maandustakistus, Kindel kontakt kaitsejuhtme ja korpuse vahel Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
MCMK tüüpi kaablitega). Elektrijuhtmestiku seintest ja lagedest läbimisel tuleb juhinduda RYL90. Välisuste valgustid sh terrassidele viivate uste ja esiku valgustid ning garaaziesise platsi valgustid peaksid olema varustatud "PIR"anduritega (liikumisanduritega). Eramu numbrivalgusti peaks olema varustatud hämaralülitiga. Hoone peakeskuse maandusseadmeks ja hoone piksekaitseks peab olema välja ehitatud maandusseade, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 . Peakeskuse "PE" klemmiga ühendada elamusse sisenev veetoru ja gaasikatlaga kasutades juhet MK 1x6/Koro. Metallist vannid ja dussialused ning nende segistid tulevad ühendada kaitsejuhtidega ("PE"). 10 Nõrkvool Eramu nõrkvooluühenduste võimalike kaablite paigaldamiseks tuleb paigaldada kinnistule maa-alune plasttoru 50mm vastavalt detailplaneeringule. Eramu sisemised võimalikud nõrkvooluseadmed TV, arvutivõrk, telefon ja
1-faasiline lülitumine Kasutatakse maandatud ja isoleeritud neutraaliga võrke. Antud juhul sõltub inimest läbiv voolutugevus sellest, milline on inimesega järjestikku lülitatud takistuste (põranda, jalanõude, maa) suurus. Maandatud neutraaliga võrk Suurem osa elektrikahjustustest tekib just sellisel lülitusel. Inimene satub faasipinge alla: Iin= Uf / Rin = Ul /(ruutjuur 3 x Rin)= 220/ 1000= 220 mA. Kui liita inimese takistusele juurde nulljuhtme maandustakistus R0, jalanõude takistus Rjalan, põranda takistus Rpõr, siis inimest läbiv vool väheneb Iin= Uf /(Rin+ Rjalan + Rpõr + R0) Vaatleme kõige halvemat juhtu - kui inimene seisab voolu juhtival põrandal voolu juhtivate (märgade) jalanõudega. Rjalan= 50 000 oomi (ei juhi elektrit) Rpõr= 60 000 oomi (puitpõrand) R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem.
Kaitsemaandus- on vajalik elektriohutuse tagamiseks Talitusmaandus- vajalik elektriseadme normaalseks talitamiseks Maandur- moodustub maanduselektroodidest ja neid ühendavast maandujuhist Maanduspaigaldis- koosneb maandurist, maandusjuhtidest ja peamaanduslatist või klemmist Valgumisala- maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel. Nullpotensiaalala- valgumisala ümbritse maa-ala mille potensiaal jääb nulliks Maandustakistus- peamaanduslati ja maa vaheline taktistus Valgumistakistud- maanduri ja nullpotensiaali vaheline katistud PE-juht(kaitsejuht)- kasutatakse elektriohutuse tagamiseks eesmärgil ja ta ühendab elektriseadmete voolujuhtivaid pingealte kesti maanduspaigaldisel Ühildatud kaitse-ja maandusjuht (PEN)- toimib korraga nii kaitse- kui neutraaljuhina Vooluahel-paigaldise elektrisedametest moodustatud kogum mida toidetakse ühest ja samast punktist ja millel on ühine liigvoolu kaitse
Suurte takistuste mõõtmisel tuleb arvestada mahu- ja pinnatakistust, temperatuuri, niiskuse ja teiste tegurite mõju. Üldjuhul takistuste mõõtmiseks kasutataks alalisvoolu, sest vahelduvvoolu kasutamisel lisandub mõõteobjekti ja mõõtevooluringi mahtuvusest, induktiivsusest ja sagedusest tingitud lisaviga. Ainukeseks juhuks, kus kasutatakse vahelduvvoolu on vedeljuhtide takistuse mõõtmisel. Alalisvoolu kasutamine vedeljuhtide või suure niiskuse sisaldusega juhtide (maandustakistus) takistuse mõõtmine ei ole lubatud, sest sellega kaasneb elektrolüüsi nähtusest tingitud mõõteviga. Takistuste mõõtmine oommeetriga Mõõteriista, mis on ettenähtud takistuse mõõtmiseks, nimetatakse oommeetriks. Oommeetri kasutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et mõõdetav ahel või tarbija, peavad olema pingevabas olekus. Ehituse järgi võib neid liigitada: elektroonseteks; digitaalseteks.
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon
6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram
Kelder tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 Ω, elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat. Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m 25. Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
Kelder · tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) · aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 , elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat. Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m 25. Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
Tähele on pandud, et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses. Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale. Välk eelistab savikaid pinnaseid. Välk ei taba kuigi sageli kõrget liivast jõekallast, vaid savikat orgu, kus pinnas niiske. Puudest kannatavad välgutabamuste all esmajärjekorras lehtpuud, eriti tammed. Tammede juurestik ulatub väga sügavale pinnasesse, mistõttu nende "maandustakistus " on väiksem.(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 12 - 14) Välk lõhestab puu, kuna välgu kuumus ajab puu mahla hetkega keema ja auru jõud paiskab pilpad meetrite kaugusele. Liivases pinnases paneb välgulöök liiva sulama ja tekivad torutaolised õõnsused, mida nimetatakse fulguriitideks ehk "kuradisõrmedeks". Tugeva äikese ajal kaljude pind klaasistub. (Kolobkov 1950, lk 23 24) Elusolendeid tabab välk suhteliselt harva. Sagedasemad on juhud, kus välk lööb
annaabi.ee 
