3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2
....................................................... 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4.5 Koormuste prognoosimine .............................................................. 14 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar SISSEJUHATUS 3 1.1 Kursuse eesmärk ja sisu Iga elektrisüsteem on pidevas arengus – kasvavad (või ka vähenevad) koormused, lisanduvad uued või kaovad olemasolevad koormused, vana- nevad seadmed, muutuvad töökindluse-, kvaliteedi- ja keskkonnaalased nõuded, ilmuvad uued tehnoloogilised lahendused, lisandub uusi elektri- jaamu jne.
jaotlate skeemist, aga ka nõutavast töökindlusest ja muudest asjaoludest. Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeteks on võimsuslülitid, koormuslülitid, lahklülitid ja sulavkaitsmed. Lülituste kõrval normaal- ja anormaaltalitluses on vajalik kaitselahutamine, kus seadmed pikemaks ajaks elektriliselt eraldatakse ning ohutuse tagamiseks ka maandamine. Joonisel 5.26 on kaks uutes 110/20/10/6 kV toitealajaamades enam levinud keskpingejaotla skeemi. Joonisel 4.25a on jaotla, kus keskpingefiidri kommuteerimiseks kasutatakse võimsus- ja lahklüliti kombinatsiooni. a) b) Joonis 5.26 Toitealajaama keskpingejaotla skeemid Sellel skeemil on fiidri kaitselahutamiseks ja maandamiseks ühisajamiga kolme lülitusasendiga seade – lahklüliti/maanduslüliti. Fiidri maandamine sellise skeemi korral toimub läbi
Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja ala- jaamad. Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 • Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl- jaanne. Moskva 1998 (vene k). • Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES Rossii, AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). • ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 2 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist reglementeerivad rida Eesti Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa): • Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49,310) • Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297)
I lub pinget; K1 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.5); 3. Jaotla enamasti omaette ruumina kujutatud või kindlalt piiritletud K2 vooluahelate arvu arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.8). Juhtmete ja kaablite paigaldus pinnases: pinnaala paiknev elektriliste jaotus ja lülitusseadmete kompleks koos seadmete kuuluvate kaitse, juhtimis ja muu selliste seadmete, ümbiste ja ehitustarindidega. Jaotla nii sisend-, kui ka väljundpinged on ühesugused; = K 3 K 4 I lub
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Soojusõpetuse lühikonspekt Tõnu Laas 2009-2010 2 Sisukord Sissejuhatus. Soojusõpetuse kaks erinevat käsitlusviisi.......................................................................3 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika..............................................................................................4 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed....................................................................................................4 1.2. Süsteemi olek. Protsess. Tasakaaluline protsess.......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine....................................................................................5
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste...............................................................................................................7 2.2.
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatu
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
suurriikide, aga ka potentsiaalsete liitlaste puhul pda avada nende silmi vimalikele ohtudele tulevikus." 4 .Igor Grzin seisukoht: Kandideerin, sest ma armastan Euroopat ja olen eurooplasena uhke, et kaasaegne tsivilisatsioon sai alguse siit. Aga ma arvan, et uhkustamisest on vhe: tuleb pda lahti saada kigest, mis Euroopat pidurdab! 5. Kristiina Ojuland 6. Silver Meikar 7. Mati Raidma 8. Hannes Astok 9. Urve Tiidus 10. Tnis Kiv 11. Rein Lang 12. Kalev Kallemets EESTI KESKERAKOND 1. Edgar Savisaar 2. Siiri Oviir 3. Vilja Savisaar 4. Jri Ratas 5. Vladimir Velman 6. Enn Eesmaa 7. Kadri Simson 8. Jaak Aab 9. Marika Tuus 10. Evelyn Sepp 11. Aadu Must 12. Mailis Reps ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT 1.Tunne Kelam 2.Marko Mihkelson 3.Karoli Hindriks 4Andres Herkel 5.Liisa Pakosta 6.Svetlana Baltina 7.Anna-Greta Tsahkan 8.Kadri Kopli 9.Madis Kbar 10.Kaia Iva 11.Peeter Tulviste 12.Ene Ergma SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel.
· lennukite elektriseadmeid · avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi · kaevanduse elektripaigaldisi · elektrikarjuseid · ehitise piksekaitset. Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V. 1.3 TOITESÜSTEEMID Toitesüsteemi või süsteemide valikul tuleb määrata nende järgmised omadused: · vooluliik ja sagedus · nimipinge või pinged · lühisvool toitesüsteemiga liitumise punktis · toitesüsteemi vastavus paigaldise nõuetele, arvestades ka maksimaalset koormust. Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor- maaltalitluses kasutatava toite kui ka turva- ja varutoite kohta. 3 Märkus. Need andmed on vajalikud, et arvutada kaitselülitite lahutusaega jms
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
kauguse vastavalt valemile (1). Kuvari ja antenni sünkroniseeritud asendi puhul võib antenni asendi järgi määrata objekti suuna. Punktikujulise objekti puhul määratakse tema suund antenni suunadiagrammi maksimumi järgi. Joonised (1) ja (2) näitavad ainult raadiolokatsioonilise objekti koordinaatide määramist. Raadiolokatsiooni saatjad Radari saatja koosneb - sünkronisaatorist, - modulaatorist - ülikõrgsagedusgeneraatorist – magnetronist - kõrgepinge toiteallikast Sünkronisaator genereerib etteantud sagedusega lühikesi impulsse, mis käivitavad saatja ja indikaatori laotuse. Teoreetiliselt peab impulsside kordumissagedus olema selline, et kaja ka kõige kaugemalt objektilt jõuaks vastuvõtjasse enne kui lähetatakse järgmine impulss. Tegelikkuses on impulsside kordumissagedus palju väiksem. Kui objekti kauguseks võtta 40 miili, siis peaks teoreetiliselt kordumissagedus olema 3 *105 2173 148,
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
pikemal elektriväljas paikneval metall esemel võib indutseerida sedavõrd kõrge pinge, et inimene võib selle eseme puudutamisel või käeshoidmisel saada elektrilöögi. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu lektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlike materjalide aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning kui tegemis on kõrgepinge paigaldisega korraldada massiüritusi. KT 1 Üldmääratlused, personal, töötsoon, töö Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud 1. teha elektripaigaldise kaitsevööndis mistahes ehitust, mäe, laadimis, süvendus, lõhkamis, üleujutus, niisutus ja maa parandus töid. Istutada ja langetada puid ja põõsaid. 2. sõit elektriõhuliinide kaitsevööndis masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5m. 3
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
On vastused kontrollitud? 3.2 Liitnivelleerimine, nivelleerimiskäigu projekteerimine. Juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist,st jaamapunkte on 2 või rohkem. Seda tehakse kas punktidevahelise suure kauguse, reljeefivahe või takistuse tõttu. 20 Esimeses jaamas (J1) tehakse lugemid t1 ja e1. Latt, mis on punktil A tuleb viia sidepunktidele 2 ja teises jaamas (J2) tehakse lugemid t2 ja e2. Sidepunktil 1 olnud latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid t3 ja e3. Kõrguskasv: hAB=h1+h2+h3=(t1-e1)+(t2-e2)+(t3-e3)=t-e Kõrguskasv hAB võrdub käigu tagasivaate lugemite summa minus edasivaate lugemite summa. Punkti B kõrgus HB=HA+hAB Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Selle koostamise üheks
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad: Sihtasutus KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas, Annika Tamm. Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud: Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits, Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno Liiskmann, Raimo Roots, Erko Tamm).
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
