Induktiivsus on määratud avaldisega w2/RM keerdude arv/magnetiline takistus; /i aheldusvoog/vool; pooli ja poolisüdamiku omadustega. Elektriväli võib olla elektrijuhtme sees kui seal esineb vool. Alalisvooluahela püsitalitluses on kadudeta induktiivpooli takistus 0; kondensaatori takistus . 3UIcos määrab aktiivvõimsuse 3faasilises vahelduvvooluahelas. Kadudeta induktiivpooli reaktiivvõimsus 3faasilises vahelduvvooluahelas on määratav Q=3UIsin. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud elektromotoorjõud on proportsionaalne lati liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %;
Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: h1=a1-b1 ja h2=a2-b2. Kahepoolsega: Instrument seatakse üles tagumisest ja esimesest latist võrdsele kaugusele ja jalakruvidest seatakse ümmarguse vesiloodi mull keskele. Seejärel viseeritakse tagumisele latile, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem a must. Pikksilm pööratakse esimese lati poole, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem bmust. Eesmisel latil pööratakse punane külg, kontrollitakse kas silindriline nivelleerimismull on keskel ja tehakse lugem b punane. Järgmiseks pööratakse pikksilm tagumise lati poole, pööratakse ka tagumisel latil punane külg, seatakse elevat- sioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: hm=am - bm 7.2. Kuidas toimub mõõdetud kõrguskasvu täpsuse hindamine? 7.3
1.Instrument seatakse üles tagumisest ja esimesest latist võrdsele kaugusele ja jalakruvidest seatakse ümmarguse vesiloodi mull keskele. Seejärel viseeritakse tagumisele latile, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem a must. Pikksilm pööratakse esimese lati poole, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem bmust. Eesmisel latil pööratakse punane külg, kontrollitakse kas silindriline nivel-leerimismull on keskel ja tehakse lugem bpunane. Järgmiseks pööratakse pikksilm tagumise lati poole, pööratakse ka tagumisel latil punane külg, seatakse elevat-sioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud. hm=am-bm >5 mm (erinevus võib olla kuni 5 mm) hp=ap-bp Ja seejärel arvutatakse keskmine: hkeskmine=hm+hp/2.
Lisaks sellele veale on ka vesiloodi mulli vaegliikumis viga, optilise mikromeetri tühikäigust tingitud vead, optilise mikromeetri skaala jaotise tegelikus ja nimiväärtuse erivevusest tingitud viga, vesiloodi mulli päikese poole nihkumisest tingitud viga . Kompensaatoriga niveliiridel viseerimiskiirde isegorisonteerimise viga ja kimpensaatori süstemaatiline viga.vi Digitaalnivelliiridel Päiksese peegeldumus latil,vähese valguse. 80% latist nähtaval, Invarlattidest tingitud vigade mõju. Lati talla ebatasasus, lati mittevertikaalsus, lati painest tingitud viga, temperatuuri viga Välistingimuste mõju Verikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertokaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaal nihked. 3. Andmetöötlus - ptk. 11.2 Eelarvutused koosnevad järgmistest etappidest.
18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri. Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK endised töötajad Henn Latt ja Valdur Timusk üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis). Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gussevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov. Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindajatega Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed
veetaset ning ülemine seni täheldatud kõrgeimast sama palju ülalpool. Vaiapeade kõrgusvahe ei tohi ületada 80 cm. Vaiad nummerdatakse ja looditakse. Määratakse iga vaiapea absoluutkõrgus ning taane, so vaia pea ja graafiku nulli kõrgusvahe. Veetase mõõdetakse vaia peale toetatava käsilati abil. Lattpeel kinnitatakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2m pikk, 13cm lai ja 2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt pidevalt registreerivad riistad on limnigraafid.
(puit). Hoolimata tõusnud hindadest on Läti turg ja (arvukad) tarbijad endiselt tubli maksejõuga, mis veelgi kinnitab võimalust müüa siia Eesti kaupu ja teenuseid. Lätis kasvas tarbimine 2004.a. 14%. Läti rahvusvaluuta latt (LVL) seoti euroga. Läti sidus alates 01.01.2005.a. LVL euroga, valmistudes sel viisil eurotsooniga liitumiseks aastal 2008. Fikseeritud kurss on 0,702804 LVL/1 EUR. Läti Keskpank lubab latil kõikuda kuni 1%. Läti soovib end vastavusse viia kõigi euroga liitumiseks vajalike eelnõuetega 2007. aasta keskpaigaks. SKT Läti SKT kasvas 2004.a. 8,5%. 2004.a. I kvartali kasvuks oli 8,8% ja II kvartalis 7,7%, III kvartali kasuks oli muljetavaldav 9,1% ja IV kvartali kasvuks 8,6%. SKT reaalhindades moodustas 2004. aastal 7,36 miljardit LVL SKT per capita 2004. aastal oli 3182 LVL e. 72 74 000 EEK. 2004.a. lõikes moodustasid kaubad ca 27,3% ja teenused vastavalt 72,7% SKT-st. 2004.a.
Lattpeelil kinnitatakse pöörlemissag ja voolukiiruse vahel). Mõõdetud jõe (oja) jaotistega tross. Lävendis valitakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõ- kiirusvertikaalid, milles mõõdetakse mitmel kaldaseina külge. Standardlatt on metallist, 2 m veralt või tabelist voolukiirus. Pöörlemis- sügavusel voolukiirus (tavaliselt on nad pikk, 13 cm lai ja 2,5 cm paks. Latil on värvitud sagedust registreeritakse elektriliselt, elektro- ühesuuruste vahekaugustega). Vertikaalide arv või reljeefsed vahelduvad dm-jaotised, mis on magnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgi- sõltub jõe laiusest ja mõõtmismeetodist: omakorda jagatud 2cm ribadeks. Ülekandepeelis des. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või detailmõõtmisel on see 1015, põhimeetodi registr veetase eemal
31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed Kui pikksilma pöörlemistelg ja viseerimistelg pole täisnurga all, siis mõõtmistulemustes esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil. Teine võimalus on kasutada punktide kõrgust ja nende vahelist kaugust ja arvutada kaldenurk.(lk 162 I osa) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile. Nulliasend tuleb horisontaaltasandi suhtest mõõdetud nurgast maha lahutada, et saada täpne nurk. 34
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
kõrguskasvud ei ole suured. Näiteks väiksema täpsusega tööde puhul on otsast nivelleerimisel
punktide maksimaalne vahekaugus Smax=100 m ja kõrguskasv võib olla piires (i - 0,2 m)
voolin vahva vastlavelle, kepiks luuavars tal käes. Silmakulmud lepaurvast, kasekäsnast ninaluu, habeme teen rabaturbast, porgandist saab pruntis suu. Kuusekäbist kuuenööbid, püksipannal pihlakaist, kaeraõlest käisevöödid, uurikett on ubinaist. Mis sa, veli, arvad sellest, samuti mu sõsar ka, minu vahvast lumelellest? Eks ju tore ole ta? On meistrimees väikene Mati Meie aias lumiste kuuskede all veereb suureks ja ümaraks lumepall. Vaatab vares ja varblane latil, mis kavatsus palliga Matil. Meie Mati teisegi palli veel teeb ja teineteise otsa asetab need. Vaatab vares. Ja varblane viivu vaid liigutab mõtlikult tiibu. Juba seisab ka kolmas pall teiste peal, aga Mati ikka veel meisterdab seal. Vares mõtleb: ,,Mis sellest küll tuleb?" Ja ebemeist puhastab suled. Aga näe, neist pallidest kujunes mees, kübar peas ja takune habegi ees. Naerab vares ja varblane latil: ,,On meistrimees väikene Mati!"
Viimane punkt peaks asuma paarkümmend meetrit kaugemal kui mõõdistamise pikim kaugus. Lindiga mõõtmised loetakse õigeteks ja võrreldakse niitkaugusmõõturiga saadud tulemustega, saadud vahede järgi koostatakse niitkaugusmõõturi parandite graafik ja tabel. Välitööde lõppedes peavad olemas olema järgmised andmed: niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaugus instrumendist kuni latini; lugem vertikaalringilt; lugem horisontaalringilt; viseerimiskiire kõrgus latil kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele. Väliraamatu andmete arvutus toimub järgmiselt: 1. arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused instrumendist latini, arvestades niitkaugusmõõturi paranditega; 2. arvutatakse kaldenurgad selleks peab teadma, millises ringi asendis mõõdeti kaldenurki (vanemat tüüpi instrumentidel saadakse ,,suured lugemid" arvutamiseks tuleb teisendada väikesteks lugemiteks tuleb lahutada 1800); 3
b. Suunatakse tagumisele latile, silindrilise vesiloe mull seatakse elevatsioonikruvist keskele ning võetakse lugem tm (indeks m = must). c. Pikksilm pööratakse eesmisele latile, silindrilise vesiloodi mull nihutatakse elevatsioonikruvi abiga uuesti keskele ja võetakse lugem em. d. Kontrolliks võetakse ka teine paar (punaseid) lugemeid. Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks.
S lati ristlõikepindala, m2. Kuna pinnaefekti tõttu on voolujuhi pinnakihtides voolutihedus suurem, on eelistatud lapikud täismetallist latid või õõneslatid. Joonisel 6.2 on toodud ristkülikukujulise ristlõikepinnaga täismetallist lati pinna- efektiteguri sõltuvus argumendist f lati erinevate küljepikkuste suhte korral. Jooniselt r on näha, et suurim pinnaefektitegur ja seega ka aktiivtakistus on ruudukujulise ristlõikepinnaga latil. Õõneslattidel tuleb arvestada sellega, et lati igale välisläbimõõdule vastab optimaalne seinapaksus (vt jn 6.3). 1 ,7 kp b /h = 1 1 ,6 1 :8 1 ,5 b h 1 ,4
vesiloodi mulli abiga). b. Suunatakse tagumisele latile, silindrilise vesiloe mull seatakse elevatsioonikruvist keskele ning võetakse lugem tm (indeks m = must). c. Pikksilm pööratakse eesmisele latile, silindrilise vesiloodi mull nihutatakse elevatsioonikruvi abiga uuesti keskele ja võetakse lugem em. d. Kontrolliks võetakse ka teine paar (punaseid) lugemeid. Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 54. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks.
väljendused katustes ja seintes Tööde korralduse meetod, mis tagab soojustuse märgumatuse ehituse ajal Kaetud tööde akteerimine (jooksva progressiga töödel erilepe) 112 56 ... Tuuletõkke paigaldamisel tuleb järgida: Plaatide kinnitus servad ühendada latil Plaatide katkematus Soovitavalt malekorraline paigaldus (T-vuugid rist- vuukide asemel) Võimalikult vähem teha vuuke ja katkestusi Tuuletõke kontrollida enne sulgemist Tuuletõkke vuukide tegemine on vastutusrikas eritöö 113 ... Aurutõkke paigaldamisel tuleb järgida: Aurutõkke materjali asjakohasus Aurutõkke materjali katkestusvaba kinnitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
