QC mahtuvusvõimsuse vahega. See on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu aktiivtakistusel. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, P cos S Q S sin näitab võimsustegur . Reaktiivvõimsus on siis järelikult . 15) Millised eelised ja puudused on vahelduvvoolul võrreldes alalisvooluga? Eelised: jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Puudused:Muutub ajas, ei ole kindlat suunda. 16)Kuidas saadakse generaatori abil kolmefaasiline pingete süsteem? Kolmefaasiline süsteem saadakse kolmest ühefaasilisest süsteemist generaatori mähiste vastava ühendamisega. 17)Millist kolmfaasilist ahelat nimetatakse sümmeetriliseks? Sümmetriliseks nimetatakse kolmfaasilist ahelat, milles kõikide faaside elektromotoorjõud ja pinged on
Kui elektrivoolu saaks isiksustada Alalisvooluga on kindlalt tegemist mehega. On kindel suund ja tugevus ning see ajas ei muutu. Vahelduvvool on siis naine. Nende suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolul on eelised nagu ka naisel. Vahelduvvoolul on jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Samas on ka naise elu lihtsam ja odavam. Aga on ka probleeme. Pingekvaliteedi tagamine keerukas mittelineaarsete koormuste korral. Ka naistega on raske vahel suhteid hoida. Kokkuvõtteks on alalisvool ja mehed lihtsamad kui vahelduvvool ja naised, sellepärast esimisest mainitust saigi ainult kaks rida ja teisest ülejäänud.
.........................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul .....................................................13 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul.................................................16 Voolutugevuse mõõtmine ....................................................................................................17 Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul...................................................17 Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul.............................................20 Takistuse mõõtmine................................................................................
Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC (inglise k sõnadest alternating current). Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees mitmeid eeliseid: · vahelduvvoolu korral on trafo abil lihtne muundada energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni; · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, seega puudub vajadus kanda voolu üle pöörlevalt rootorilt; · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid Vahelduvvooluenergia olulisteks puudusteks on:
mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks. Kui R on skeemis väheneb kasutegur. Takistid on lineaarsed ja mittelin(termistor). Takisti parameter on takistus R. Parasiitnähtusesk on takisti juures parasiitmahtuvus, mis tekib kõrgetel sagedustel. Kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi ehk toimib kui isolaator! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine. Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis annab-võtab. Kondekast vool läbi ei lähe, vaid tekib laeng tema katete peal. Mida suurem on C, seda kauem läheb aega, et kondekas saavutaks vajaliku pinge. Induktiivsus L (vasktraadist mähis) . Raudsüdamiku korral, muu südamik . Alalisvoolul lühis e. praktiliselt lühis
taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudesvahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Effektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam
vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam
ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA –LAINED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvool – elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Sagedus – võngete arv sekundis Periood – ühe võnke kestvus Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust: 1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel 2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus 3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad Laengukandjate liikumise erinevus alalis- ja vahelduvvoolul: Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat KOLMEFAASILINE VOOL Kolmefaasiline vool koosneb 3st faasijuhtmest ja nulljuhtmest
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam
1. MIS ON ELEKTRIVOOL? ...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine. 2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS: Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub. --MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat (akud, patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust. 3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED: *elektriväli *vabad laengukandjad 4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon)) v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus *q=elektrilaeng? *S=ristlõike pindala? *n= laengukandjate konsedratsioon 5
Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine: · Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest · Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena
kolmefaasilise trafo neutraalpunkt on maandatud. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest protective extra-low voltage. Lühend FELV tähistab talitlusväikepinge süsteemi, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks. Lühend tuleb inglise keelsetest sõnadest functional extra-low voltage. 2. Kaitseväikepinge süsteemid Kaitseväikepinge on väikepinge, mis on sedavõrd madal, et tema toimel inimkeha läbiv elektrivool ei kutsu esile elektrilööki. Vahelduvvoolul on see 50V, alalisvoolul 120V. Kaitseväikepinge süsteemid jagunevad üldjuhul kaheks: SELV o Maast eraldatud ning neil ei tohi kasutada kaitsemaandust. o Paigaldamisel tuleb jälgida, et see ahel ei satuks kokkupuutesse teiste ahelate kaitsejuhtide ega muude juhtivate osadega. o Raviasutuste trafod ja nendega ühendatud raviseadmed on üks näide SELV- süsteemi rakendamisest. PELV
Induktiivtakistus Induktiivtakistusel eralduvat võimsust nimetatakse reaktiivvõimsuseks. Tähis . Reaktiivvõimsust (-energiat) ei saa muuta teist liiki võimsuseks (energiaks). Reaktiivvõimsust kasutatakse ainult vahelduva magnetvälja tekitamiseks. Mõõtühik on varr. Tähis var. Mahtuvuslik takistus Mahtuvus C on kondensaatori põhiparameeter. Mõõdetakse faradites. Tähis F. Alalisvooluahelas on kondensaator dielektrik. Vahelduvvoolul kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu on kondensaatori ahelas pidevalt vool. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega. Vool kondensaatoris on pingest 90° võrra ees. Mahtuvuslik takistus Suurust nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks. Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Ka kondensaatoril eraldub reaktiivvõimsus. Tähis Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring
õpilastele. Küsitakse millised on noorte söömisharjumused? Mõõtmine uurimistöös Vaatlus Uuringus on vajalik mõõtmine. Nt. 20'lt noorelt inimeselt mõõdetakse vererõhku enne energiajoogi joomist. Pärast energiajoogi joomist mõõdetakse uuesti vererõhku ning arvutatakse välja erinevus. Mõõtmine uurimistöös Vahetu mõõtmine Uuringus on vajalik mõõtmine Nt: Saab mõõta võimsust võimsusevahetu mõõtmine nii alalis kui vahelduvvoolul. Päevikud Päevikud Sarnaneb isiklikule päeviku pidamisele, kus me salvestame oma isiklikke mõtteid ja tundeid. Uurimispäevikute pidamiseks on mitmeid võimalusi: Peamine erinevus on selles, kas vastaja valib ise, millal päevikusse sissekandeid teha nagu isikliku päeviku puhul või uurija valib aja, millal seda teha Teine erinevus on selles, kas valitakse vaba vorm päeviku täitmiseks või kodeeritud.
15. Maandusjuhti tähistatakse tähega E (ingl earth, maa). 16. Neutraaljuhti tähistatakse tähega N (ingl neutral, neutraal). 17. Kaitsejuhti tähistatakse tähega P (ingl protection, kaitse). 18. Et juhte saaks paigaldus- ja remonditöödel ka värvi järgi eristada, on juhtide isolatsioonil järgmised tunnusvärvid: L1 - pruun, L2 - must, L3 - hall. Tööjuhid alalisvoolul L-, L+ pruun, must või hall. Neutraaljuht vahelduvvoolul N - helesinine, neutraaljuht alalisvoolul M - helesinine. Maandatud kaitsejuht PE - juht, kolla-roheline suhtega 0,5:0,5. Ühildatud kaitse-neutraaljuht, PEN - juht kolla-roheline helesinise lisatähistusega otsal. 19. Et välistada ohtliku pinge teket pingealtide ja kõrvaliste juhtivate osade (ehitustarindite, torustike) vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse (tarbijapaigaldise) maandussüsteemiga ning kaitsejuhiga. Seda võtet nimetatakse potentsiaaliühtlustuseks
Hälve on võrdeline vooluga Ei talu ülekoormusi Väike omatarve On mõeldud voolule kuni 50mA Väga täpne Sellisel kujul nagu me tutvusime antud mõõtemehanismi kasutatakse alalisvooluga. Vahelduvvoolul läheb vaja muunurit 7. Magnetelektriline ampermeeter ja tema mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolu ahelas See mõõtemehanism on väga täpne samas, aga mõeldud väikesele voolule. Et saaks kasutada seda mehhanismi suuremate vooludega on vaja laiendada selle mõõtepiirkonda. 7.1 Sundid Ampermeetrid on väga täpsed, kuid võimaldavad mõõta väikest voolu kuni 50 mA. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse sunte
paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4 oomi. 2.Potentsiaaliühtlustus-Kasutatakse tavaliselt ohtlikumates ruumides (vannituba, saun, dušširuum).Selleks on elektriline ühendus mis võrdsustab eri elektriseadmete ja kõrvaliste juhtivate osade potentsiaali vahetult elektriohtlikus kohas. 3.Kaitseväikepinge-Nõrkvoolu elektriseadmetes kasutatakse toiteks talitlusväikepinget mille ülempiir on 50V vahelduvvoolul ja 120V alalisvoolu korral. 4.Isoleerümbrus-Pingestatud osade isoleerimine nii et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse
Jaotuskilp- territooriumi ehituse keskne jaotus ja lülituseadmete kompleks koos juurdekuuluvate kaitse-, juhtimis- ja muude seadmetega, ümbriste ja tarinditega Kaitseautomaatide lülitus on 2 funktsiooni: · Elektromehaaniline-lühis(kiire) · Termoelement-liigkoormus(aeglane) B-karakteristik (3-4) In lülib välja kindlalt(küttekehad, ja valgustid ) C-karakteristik (5-10)In lülib välja kindlalt (kerglülitusega mootorid) Oomiseadus vahelduvvoolul I= C-konfitsent 0,95 U-liinipinge (V) Liinipnige faaside vahel (400V) Faasipinge- faasi ja N vahel (230V) Einervus Z= näivtakistus () kogu ahela I= vool (A) Tavaliselt kasutatakse gG tüüpi sulavkaitsmeid- etten2htud liinide kaitseks gG-tüüpi sulari: rakendumise aeg: · Statsionaarne- 5s · Liikuv(mittestatsionnarne)- 0,4s Ülesanded: Peakaitsmed on gG-tüüpi 32A, ühefaasiline lühis liitumispunktis on 320A, kaabel
elektrisignaalide muundamiseks LC- juhis mõjub kaks vastassuunalist jõudu. Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elektrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. Teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt trasformeerida. Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Kui generaator töötab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorjõud võrdeliselt pöördenurga siinusega, ehk harmoonilise võnkumine seaduse kohaselt. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz. Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, sõltub
lisaseadmetega nagu nt: -elektrooniline pöörlemiskiiruse regulaator; -elektrooniline pöördemomendi piiraja ja momendi eelseadistus; -ülekoormuskaitse; -mehaaniline käigukast; -mehaaniline või elektrooniline reevers; -mikrokompuuter mälu seadmega tööparameetrite valimiseks (vt tv lk 44 joon 2.10); -tööorgani pidur ; -kiirkinnitusseadmed jpm. Kõrgsagedusega vahelduvvoolul (200 Hz) töötavaid elektrilisi käsimasinaid toodetakse kaasajal suhteliselt vähe. Nende peamiseks eeliseks on elektriohutus ning hea massi ja võimsuse suhe. Olulisim puudus on vajadus lisaseadme sagedusmuunduri e. umformeri järgi, mis muudab nende kasutamise ebamugavamaks. Näide käsimasinate käsitsemise kergemaks ja ohutumaks muutmiseks on tv lk 44 joonisel 9 esitatud elektriline käsisaag, mille tööorgan saeleht koosneb kahest vastassuunas
erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DEwalt ja Ryobi tööriistad. Elektritööriistad Elektritööriistade ehitus vahelduvvoolul töötavate elektritööriistade põhiosadeks on korpus e kere, kommutaatormootor, reduktor, lülitid ja toitejuhe. 1 Elektritööriistad omavad topeltisolatsiooni lisaks isoleerivale korpusele on elektrit mittejuhtivate materjalidega ümbritsetud ka sisemised elektrisõlmed. Sellepärast kasutatakse toitejuhtmena tavalist kahesoonelist kiudkaablit, kus on vaid faasijuhe ja nulltööjuhe. Kaitsenulljuhtme kasutamiseks puudub vajadus.
Püsitalitluse arvutamisel lähtume sellest, et võrrandi parema poole esimene liidetav on kestval muutumatul voolul null ( d 0 , s.t temperatuur on muutumatu). Nendel tingimustel võrrand (6.2) lihtsustub kujule I 2 ra Qko Qki . (6.3) Võrrandis (6.3) on ra lati takistus vahelduvvoolule. See takistus on sama lati alalisvoolutakistusest suurem pinnaefekti ja lähedusefekti tõttu. Esimene neist on seotud voolu koondumisega vahelduvvoolul juhi pinna lähedusse ja teine voolu koondumisega kahe rööbitise juhi lähimatesse või kaugeimatesse kihtidesse sõltuvalt sellest, kas voolud neis juhtides on samasuunalised või vastassuunalised. Teine efekt on kõrgepingeseadmetes väheoluline, kuna isolatsiooninõuetest lähtuvalt on juhtide vahekaugus piisavalt suur. Vahelduvvoolu korral sõltub voolu koondumine juhi pinnakihtidesse elektromagnetlaine metalli tungimise sügavusest Z. Sügavusel Z on laine nõrgenenud e korda.
galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70
Ehituselt on nii häälestus kui seadekondensaatorid enamasti pöördkondensaatorid. 17 Tingmärgid: s CU 2 C = WC = l ; kus - dielektriline läbitavus; 2 salvestav energia Kondensaator alalisvoolul on isolaator! Kondensaator vahelduvvoolul on reaktiivtakistus. 1 1 XC = = 2fC C ; kus f - sagedus, Hz - nurksagedus, (ringsagedus), rad/ Tunnussuurused: Nimimahtuvus pikofaradites vastab standardridadele (elektrolüüt. kond. on oma rida) Mahtuvushälve - ±5% (E24), ±10% (E12), ±20% (E6) Elektrolüüt. kond. mahtuvushälbed võivad ulatuda kuni +100%, - 20%. Nimipige. Mahtuvuse temperatuuritegur
Asünkroonmootori põhiosadeks on staator (paigalseisev osa) ja rootor (pöörlev osa). Asünkroonmootorid jagunevad ehituselt kaheks tüübiks, mis erinevad teineteisest ainult rootori ehituselt lühisrootoriga ja faasirootoriga mootoriteks. Viimaseid nimetatakse ka kontaktrõngastega mootoriteks. Joonistel on on näidatud lühisrootoriga asünkroonmootori ehitus. Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas. Seda oma lihtsa ehituse, kerge hooldamise ja suheteliselt madala hinna tõttu. See masin võib töötada nii mootori kui generaatorina, mootori puhul on staatormähise ülesandeks pöörleva magnetvälja tekitamine. Asünkroonmootor on oma nime saanud selle järgi, et rootori pöörlemiskiirus erineb magnetvälja pöörlemiskiirusest ehk sünkroonkiirusest.
Kuidas vahelduvvoolu saadakse? 3. Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks? Kuidas pulseerivvoolu saadakse? 4. Millised põhisuurused iseloomustavad vahelduvvoolu? 5. Millist voolu kasutatakse tänapäeva elektrivõrkudes? 6. Kus kasutatakse alalisvoolu? Tuua näiteid. 7. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav pinge on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka ... Nimeta. 8. Millised eelised on elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt vahelduvvoolul alalisvooolu ees? 45.Vahelduvvoolu periood ja sagedus 1. Kust saadakse siinuselist elektromotoorjõudu? 2. Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetkväärtuseks? Kuidas emj., pinge ja voolutugevuse hetkväärtusi tähistatakse? 3. Mida nimetatakse vahelduvvoolu amplituudväärtuseks? Kuida emj., pinge ja voolutugevuse amplituudväärtusi tähistatakse? 4. Mida nimetatakse vahelduvvoolu perioodiks, mis tähega tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 5
6 EESTIS VALMISTATAVATE JUHTMETE JA KAABLITE KASUTUSALAD Tüüp Kasutusala Vaskjuhtmed PL Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnapealsetes (EVS 719:1996) või süvistatud torudes, karbikutes vm. ja PK (EVS 718:1996 kinnistes paigaldustarindites. Kohtkindlaks paigaldamiseks välistoimete eest kaitstult valgustite sise- või välisjuhistikus ja elektri- seadmetes pingega 1000 V vahelduvvoolul või 750 V (maa suhtes) alalisvoolul. Juhtme isolatsiooni temperatuur ei tohi kestvalt olla 36 üle 70 0 C, pärast 5-sekundilist lühist aga mitte üle 150 0 C. Vähim lubatav paigaldus- temperatuur on -25 0 C. Vasksoonega,polüvi- Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnale või
galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla siinuseline vahelduvvool. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. 70
· suruõhutorud Keevitatavad ühendusdetailid on (vt joonis): · elekterkeevismuhv · elekterkeevispõlv · elekterkeevissiirdmik · elekterkeevissadul · elekterkeeviskolmik Keevitamisel materjali valikul tuleb silmas pidada, et ühendatavad torud ja elekterkeevismuhv liited peavad olema ühesugusest toorainest. Keevitades sadulaid rõhu all olevasse võrgustikku, tuleb arvestada rõhupiirangutega. Keevitusaparaat. Keevitusaparaadid töötavad vahelduvvoolul. Elektriallikaks võib olla vooluvõrk või generaator, mis annab ühtlase pinge ja piisava võimsuse. Keevitusautomaadi töötemperatuuri vahemik on üldiselt -20... +500 C. Keevitusaparaadid on tavaliselt automatiseeritud. Aparaadid on varustatud kaitseisolatsiooniga ja on niiskusekindlad. Keevitamiseks on lisaks koha ettevalmistamiseks vaja mitmeid tööriistu: torulõikur või käsisaag , pinna karestaja, puhastusvahend (näiteks atsetoon), nuga, märgistusvahendid
annaabi.ee 
