1. Trafode ülekoormusvoolude vähendamiseks; 2. Elektriliinide liigpingete vähendamiseks 3. Elektriseadmete ülekoormusvoolude vähendamiseks 4. Lühisvoolude vähendamiseks 5. Elektriseadmete kaitseks. 22.Millises järjekorras toimuvad lülimised elektrimootori käivitamisel (märkida lülitite lülimise järjekord) 23. Milline seade on alljärgneval joonisel 1. Võimsuslüliti 2. Lahklüliti 3. Maandusnoad 4. Koormuslüliti 24. Millise isolaatoriga on tegemist: 1. Tugiisolaator 2. Rippisolaator 3. Varrasisolaator 4. Läbiviikisolaator 25. Millise põhilise näitaja järgi valitakse isolaatorid: 1. Voolu järgi 2. Pinge järgi 3. Võimsuse järgi 4. Võimsuse ja voolu järgi 26. Milline vastus ei ole on õige: Voolutrafode: 1. Primaarmähise takistus on väike; 2. Sekundaaramähise takistus on väike; 3. Sekundaarmähise takistus on suur; 4
Lahklüliti ei ole mõeldud lühis- ega koormusvoolude kommuteerimiseks, kuid on võimeline etteantud aja lühisvoolu taluma. 12 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Koormuslüliti on võimeline sisse ja välja lülitama ahela normaaltalitlusvoolu ja ülekoormusvoolu. Koormuslüliti sobib ka kaitselahutusvahemiku loomiseks. Ehituselt on lahklüliti ja koormuslüliti sarnased, kuid koormuslülitil on kaarekustutuskamber. Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmeid näeb joonistel 5.28 ja 5.29. Joonis 5.28 Keskpingevõrkude kommutatsiooniseadmed: koormuslüliti NALF (a), lahklüliti (b) ja GEVEA lahkkaitsmed (c)
Kirjandus: Elektriaparaadid R. Kask Tallinn 2001 Elektriapariidiks nimetatakse seadet mis on ettenähtud elektriliste ja mitte eletriliste objektide juhtimiseks Kõik elektriapaardid jagunevad: 1. Põhifunktsiooni järgi: a. kommutatsiooniaparaadid madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g
paigaldisi; võimaldab toita tarbijaid ja paigaldisi pingega 6-10 kV ja 0,4 kV puudused: suur lülitite arv; suur juhtmematerjali kulu. 1 lahklülitid Peaalajaama latt 2 kõrgepinge sulavkaitsmed 3 koormuslüliti Magistralskeem 4 lüliti (nt. õhklüliti, elegaaslülite jt) T1=T2=T3 1000 kVA 6-10 kV magistraalliin Skeem on soovitav kasutada III ja II elektrivarustuse
1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5
3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid
3) Lüliti; eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub 4) Lahklüliti (ühe pooluseline); lühisvooluringi ajakonstandist = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus- L ja 5) Koormuslüliti; väiksem aktiivtakistus- r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 6) Sulavkaitse (vähemalt 3.tk.); Suurim lühisvooluväärtus ajahetkel- t, nimetatakse löökvoolu amplituudväärtuseks.
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded:
3. Teised õhuliinid kui töötamisel välja lülitatud paljas juhtmetega õhuliinil, ei ole välditud selle õhuliini elementide lähenemis võimalust teiste pingestatud õhuliini voolu juhtivatele osadele lähemale tabelis toodud kaugustest Dv. Kaitselahutus peab olema realiseeritud õhuvahemikuna või sellega võrdväärse tõhusa isolatsioonina, mis tagab, et kaitselahutus koht ei saa elektriliselt vigastuda. Töökoht peab olema eraldatud talitluspingest lahk lüliti või koormuslüliti abil lattide või juhteme lahti ühendamise teel, kaitsmete eemaldamisega või muul usaldusväärsel viisil. Lahk lülitil või koormus lülitil peab olema nähtav kontaktide vahekaugus seadme standardi järgi usaldusväärne mehaaniline asendi osutaja. Madalpinge paigaldistes tuleb voolu juhtivatelt osadelt, kus hakatakse töötama pinge väljalülitda kasutades kaitselahutus seadmeid , skeemis sulav kaitsmete olemas olul viimaste väljavõtmise teel. Elektripaigaldise osad, mille pärast