Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte (0)

Rahvusvahelised  suhted-   politoloogia   üks  harusid,  mille   valdkond   hõlmab  riike  ja  konkreetset  välispoliitikat.  VPga  seotud 
valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). 
Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida- Rooma  alusel. Sõbralikud suhted  naabritega . Abielude  diplomaatia - polnud väga edukas. 
Religiooni  tähtsus:  paganad  tuleb  viia  ristiusku.  Realismi  arengule  on  kaasa  aidanud   diplomaat   Machiavelli  (1469-1527).  Hans 
Morgenthau  Realism - “Politics  among  nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises 
maailmas. 
Egiptus   ja   Ramses   II  (Suur)  ca  1290  e.m.a:  Ramses  II:  Kuulsaim  omaaja  vaarao.  Kadeshi  lahing.   Rahulepingud  
hetiitidega:  leping  oli  hõbedane,  ühel  pool  Ramsese  ja   Hetiitide   kuninga  ning  teisel  nende   abikaasade   sõnad,  lepingul  on 
sissejuhatus,   sisuline   pool  vaidluse  üle,  pöördumine  mitme  jumala  poole  lepingu   kinnituseks -  olid  kõige  tähtsamad.  Hindu  e. 
Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused.  Sõltuvus  sõnumitoojast 
(ehk diplomaadist), kes peab olema julge, esindluslik, austusväärne, aus ja hea mäluga. Võitlus hunnidega: hiinlaste omavaheline 
leping võitluses hunnidega (leida kolmas osapool konflikti lahendamiseks) esimene teadaolev mittekallaletungi-leping. 
Vana-Kreeka  (800-323  e.m.a.):  Kreeka  linnriigid  RS  kaasaegse  diplomaatia  eelkäija.  Mõisted:  sõja  kuulutamine,  rahu 
sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool),  neutraalsus , esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite 
funktsioonid.  VK  diplomaatiast:  domineeriv-  enese  säilitamine,  diplomaadid-  taktitud,  segadused  seadusandliku  ja  täidesaatva 
võimu  vahel  (saadikud  ei   teadnud   täpselt,  mida  nad  peavad  tegema).  Vana-Rooma:   Hannibal   tugev   strateeg   ja   diplomaat . 
Kartaago  läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia 
kaotus  Roomale).  Kartaago  kaotus  ja  läbirääkijate  saatmised  Rooma.  Läbirääkija  diplomaatilise  immuunsuse  äravõtmine  ja 
hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. 
Saavutused:  esimene  regulaararmee  (palk,  toit,  elamine).  Suur  haldusala  ( senat ,  provints,  imperaator,  ideoloogia  ülekandumine 
provintsidesse, 
Diplomaatia protokoll ja  etikett : Õukonna etikett  Henry  III, 1585- fikseeritud pöördumised kuninga poole. Louis XIV ( 1638 -
1715)  ajal  muutus  õukonna  etikett  väga  keeruliseks.  Õukonna  tseremoniaalsus.  Bütsantsi  diplomaatia  tseremoniaalsus-  väga 
silmakirjalik .  Diplomaatiline   tseremoonia -  reeglistik,  et  naabritega  tuleb  hästi  läbi  saada.  Esindajad  käisid  naaberriikides  ja 
püüdsid  salaja  välja uurida, mis toimub. Diplomaatide riiki saabumisel eraldati nad teistest (linnakodanikega  suhtlemine  keelati). 
Kui  jõuti  keisri  juurde   oldi   kummargil  maas,  imperaator  tõsteti  üles  seadeldistega.  Saadikud  terve  aeg   pikali   maas,  hiljem 
lahkuvad selg ees. Tegelik  asjaajamine  oli bürokraatide käes.  
Keskaegne  diplomaatia  (diplomaatia  areng)-  15-17  sajand.  Esimeste  püsisaatkondade  tekkimine  ( Veneetsia ,  Rooma,   Firenze  
kuulsamad ).  Saadikud  läksid  diplomaatideks  oma  raha  eest,  pidid  tegema  tohutuid  analüüse  (salakoodides  ja  -kirjades),  mis 
kohapeal toimub ja  saatma  need tagasi emalinna. Pidid olema hea mäluga (esitati  pikki   tekste   peast ). Volikiri (esitame dokumendi 
ühelt   riigpealt  teisele):  pidi  olema  pärgamendil,  ladina  keeles,  koostatud  parimas   kantselei -õiguslikus  keeles  (bürokraatlikult), 
suletud riigipitsatiga, sisaldama teksti, kus oli kirjas- * vastuvõtja /valitseja  kõik  tiitlid ,  saatja /valitseja kõik tiitlid ja aunimetused ja 
kindlasti  allkirjastatud  (tava  tekkis  Itaalias).  Etikett  keskajal:  Renessansi-aja  härrasmehe  etikett:  1.  füüsiline  väljanägemine 
(mehelikkus, pikkus, juuste pikkus) 2. Maailimine (oskused) 3. Kaaslaste valik (riietus) 4. Hea reputatsioon- austatud ja hinnatud 
5. Naise ja mehe suhted (suhe, vorm ja meeste perfektsus). Euroopa- välisministeeriumite teke. Prantsusmaal, üks vanimaid vm. 
1557  1589 ainult üks  riigisekretär , kes vastutab välisasjade eest. Prantsusmaa saadikut saadeti  Rooma, Viini, Inglismaa,  Šveitsi  
kantonitesse,  Türki.  Hiljem  juba   Madridi ,  Moskvasse,  Philadelphiasse.  18  saj  lõpuks  11  saatkonda  ja  20  ajutist  missiooni. 
Buduaari  diplomaatia:  17  saj.  Venemaalt.  Sir  J.   Harris   sõitis  Peterburgi,  et  meelitada  Katariina  II  Inglismaa  poolele  sõjas 
Hispaania  vastu. Läbirääkimised toimusid buduaaris. K II keeldus pakkumisest ja Harris kaotas kogu oma raha, mis ata sõidu alla 
pani. 
Wesfaali- eelne  aeg- tekkis kaks pealinna (Rooma-paavsti asukoht- religioone keskus ja Habsburgide valitsus  Viinis ). Poliitilise 
osakaalu  langus. Rooma-katoliku kiriku langus (viis 30a sõjani). Otto III Püha-Rooma Impeeriumi imperaator ja paavsti võimu 
vahetamine.  Martin  Luther  (1485-1546)  protestantliku  reformi  inspireerija-  ei  soovinud  lahku  lüüa  vaid  reformida  piibli 
interpretatsiooni-  igaüks  ise.  Pattude  andeks  andmine  (indulgentsid).  Jean  Calvin-  1509-1564-  kalvinism:  prantsuse  teoloog  ja 
protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja 
vahel.  I  sõda  religiooni  üle  (katoliiklus,  protestantism)  reformism.  II  sõda  poliitika  üle?-  Ühel  pool  Austria  ja  Hispaania 
kuningakojad,  teisel-  Taani,  Rootsi,   Holland   ja  Prantsusmaa.  Katoliiklus-  peavool.  Protsetantism-  vastasvool  ja  Reformijad- 
kahe  vahepealsed.   Westfaali   rahu  4  faasi-  I  Boheemia  faas  (Tsehhis  alguse,  mäss  algab)  II  Taani  faas  (sõda  sai 
üleeuroopaliseks,  Taani  sekkus  territooriumi  pärast.   Habsburgid   on  edukad).  III  Rootsi  faas  (Rootsi  kui  suuriigi  esiletulek 
Euroopas.)  IV  Prantsusmaa  faas  (viimane  välisriikide  sõda  Saksamaa  pärast.  Võidukad  prantslased  ja  rootslased.  Kaotajad 
Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1.  inimkaotused  Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa  jaotumine  
300  väikeriigiks.  3.  Majandusarengu  peatumine  4.  Rootsi-uus  suuriik  rv  politiikas.  5.  Prantsusmaa-  domineeriv  riik  Euroopas. 
Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha  Impeerium  & Münster- katoliiklased ja Püha 
Impeerium).  Sveits  loodi  peale  sõda.  Rootsi  sai  endale  Balti  mere  lõuna  osa.  Hollandi  ühendatud  provintsidest  sai  uus  riik- 
Holland. Prantsusmaa sai  Elsass - Lotring  + muud territooriumid. Hispaanial jäid  Prantsusmaaga  pikemaks ajaks keerulised suhted.  
Westfaali  rahu-  kaasaegsete  riikide  süsteemide  teke:  Sõjade   tsüklid -  25a  perioodid.  Westfaali  rahu  lõpetas  30-a.  sõjaga, 
luuakse   kaasaegsete  rahvusriikide  süsteem.  Paul   Kennedy   rahvusriikide   tekkest :  1.  majanduslikud  eeldused-  kaubandus  2. 
Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4.  Sõjalised  eeldused-mobiliseerumine,  
idenditeet,  vihkamine . Kennedy  arvas , et rahvusriigid tekkisid u 16 saj, ehk enne Westfaali. Westfaali rahulepe: Püha-Rooma 
Impeerium-  vaid  Austria  &  osa  Saksamaad  jäi  Impeeriumile,  Paavsti  võimu  kadumine. Saksamaa  uutel  riikidel  oli  õigus  oma 
sise- ja välispoliitikale. Oluline monarhi  puutumatus . Westfaali rahu tähtsus: 30-a. sõda oli sõda väärtuste üle, kuidas anarhilises 
maailmas ellu jääda. Westfaali rahu- religioonide üle saavutati võit suveräänsete riikide poolt. Pandi paika kaasaegsed rv poliitika 
normatiivne   kord  (rahvusvahelised  seadused)  Algas  rv  kongresside  ajastu.  Tänapäeva  konverentside  ja  ümarlaudadade 
kujunemine.   Napoleon   Bonaparte:  1799-1804  1.   konsul .  1804- 1814 -imperaator  1814-1815  Napoleoni   sõjad .  1812-   sissetung  
Venemaale  ja  kiire   häving .  Viini- Kongress   1814-1815:  Tegelikkuses  3  lepingut.  I  Pariisi  leping  20.05.1814  oluliseim 
Rahuleping .  II  Viini-Kongressi  leping  ( Viin   9.06.1815).  III  Rahuleping  Pariis.  Euroopas  oli  kaks  suur  jõudu:  Prantsusmaa  ja 
Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli 
suur  rahvusprobleem-  “Deutchland,  Deutchland  Über  Alles”.  1848-  natsionaal-liberaalid  ( Preisimaa   keskus)  Preisimaa  kuninga 
keeldumine . 
Otto von  Bismarck (1815- 1898 ): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot,  raudne   kantsler  terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa 
kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek 
ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik:  Solidaarsus  saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid).  Armee - 
riigipoliitika  instrument  (Iron  and  blood).  Diplomaatia-  lisaks  armeele  (poliitilised,  kaubandus-  ja  muud  läbirääkimised).  Sõda 
peeti  siis,  kui  teised  vahendid  ei  aidanud.  Bismarck’i  3  sõda: 1)  1964  Taaniga  Schleswig-Holstein  (solidaarsus  Austriaga).  2) 
1866  Austriaga  (Euroopa  riikide  toetus  Preisimaale-  Venemaa,  Inglismaa,  Prantsusmaa).  Vaidlesed  vallutatud  provintside  üle. 
Austria  ei  otsinud  liitlasi.  Sõda  kestis  7  nädalat.  Preisimaa   tehnoloogilised   edusammud.  Kasutusele  võeti  raudtee,  vintpüss 
( laadimine )  ja  telegraaf-  kiirendas  info  vahetust.. 3)  1870-71  Prantsusmaaga.  Prantsusmaal  poliitiline  kaos  ja  huvi  sõja  vastu. 
Prantsusmaa huvid: L-Saksamaa ja Austria piirkonnad. Austria osalus liitlasena vajalik Preisimaale. Prantsusmaal tehnoloogiline 
ülekaal- püssid paremad, kuulipildujad jne, kuid seda ei osata kasutada ja Prantsusmaa kaotab sõja. 
Versailles ’  Rahuleping  1871:  Alandatud  Prantsusmaa.  Kaitsesüsteemid  hävitati.  Preisimaale  maksti  hüvitist-  Elsass-Lotring. 
Saksamaa  Föderatsioon:  Versailles  1871  läbirääkimised  L-Saksamaa  riikidega  ühinemiseks.    25  riiki  ( vürst ,  hetsog  jne) 
Preisimaa  ja  preisi  kuningas   kesksed .   Bismarcki   sõja  õppetunnid:  Sõjad  on  kallid,  neid  võib  pidada   lühiajaliselt ,  uued 
tehnoloogiad  olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa 
ühendamine, mitte laiendamine! 
USA  maailmapoliitikas:   Isolatsionism ,  moralism,  pragatism.  Monroe   doktriin   1823-  Ameerika  kontinendid  on  suletud 
eurooplastele.  Poliitiline  süsteem  erineb  Euroopast.  Eurooplase  katse  laieneda  Ameerika  kontinendile  on  julgeoleku  oht.  Kui 
Eurooplased on rahumeelsed siis USA ei sekku nende asjadesse. 20 sajandi alguses õhk  ärev , mõisteti, et uus sõda on tulemas. 
I  MS  tagamaad:  Ajend:  Franz  Ferdinand’i   tapmine   Sarajevo’s  28.07.1914.  Põhjused:  1.Euroopa  konfliktid  (Saksamaa- 
Prantsusmaa;   Saksmaa -Inglismaa)  2.Euroopa  võidurelvastus  3.Briti-Saksmaa  võistlus  rahvusvahelisel  areenil  (+merevägi) 
4.Austria- Ungari probleemid (rahvusgrupid) 5.Venemaa Balkani poliitika (slaavlaste  abistamine ). Riikide huvid: Austria-Ungari 
impeeriumi  säilitamine.   Serbia   soovis  oma  riiki.  Venemaal  rv  konflikti  hirm  Balkanil.  Inglismaa  soov  olla   neutraalne   või  leida 
liitlane.  Prantsusmaa-  isolatsionismist  kuni  liiduni  Venemaaga.  Saksamaa  soovis  uusi  valdusi  Euroopas.  Uued  tehnoloogiad: 
Mürkgaas+gaasimaskid,  allveelaevad  (Inglismaa,  Saksamaa,  USA),  lennuvägi  (192  sõjalennukit),  tankid.  Tulemused  ja 
Versailles Leping 1919: Uued riigid Euroopas. Saksamaa:-fikseeritud piirid,  desarmeerimine  ja  maksud .  
Kahe  maailmasõjavaheline  periood: Versailles’ Leping, Püüdlused kollektiivse julgeoleku-süsteemi poole (Rahvaste Liit) 
Kahe  indiviidi  võimule  tulek-   Hitler   ja   Stalin .  Versailles  Leping:  Alsace-  Lorraine-  Prantsusmaale.   Sakslased   ei  saanud 
enesemääramisõigust  sudeedimaale  ja  Lõuna-Tiroolis,  sõjavägi  piiratud,  rahaline   hüvitis   (osa  majandusest  ära  anda).  Sakslased 
Lepingu koostamisel ei osalenud! Põhiline  oli,  kuidas  sakslased  ei  tohi  ja  peavad  maksma,  kohutav  alandus  sakslastele.  Peale 
Versailles’it:  USA  isolatsionism.  Venemaa   revolutsioon   ja  bolševike  võim.   Suurbritannia   majandus  probleemid  ja   lahkhelid  
kontinentaal-Euroopaga.  Prantsusmaal-  uute  liitude  otsingul.  Saksamaa  alandused!.  Rahvaste  Liit  1918-1945:  kollektiivne 
julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. 
Ebaõnnestunud  (agressori  mitte-määratlemine;  sanktsioonide  ebaõnnestumine;  Teise  maailmasõja  mitte-ärahoidmine). 
Washingtoni  Leping  1921-1922  Mereväe  kokkulepe.  Locarno  Pakt  1925-  piirid.  Kellog- Briand ’i  Pakt  1928-  Konfliktide 
rahumeelne  lahendamine. 
Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja  välispoliitika . Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida 
segadusi  Euroopas,  et  keegi  kellegagi  läbi  ei  saaks.  Julgeolekuotsingud  30ndatel.  1939.   Lenin   “Kahe-laagri  tees”  ehk  kahe-
süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21  interventsioon  ja rahulik  kooseksisteerimine . 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 
2.Rahulik  kooseksisteerimine  3.Mittekallaletungi   lepingud   4.Suhted  Hiina  ja   USAga   5.Komintern’i  tähtsus.  Satalin:  “NL 
sissepiiratud” 1930ndate segadused ja julgeolek: Suhted Prantsusmaa ja Suurbritanniaga segased, Poola küsimused, julgeoleku 
probleemid-  Rahavsteliit  1934.  Suhted  Hitleri  Saksamaaga.  1939  alguses:  partei  juhtivatel  isikutel  erinev  arusaam  NLi 
välispoliitikast. Stalini kõne “uus imperialistlik sõda” 10.03.39.  Molotov /Litvinov. Molotov-Ribbentropi Pakt. 
Hitler ja Saksamaa: Hitleri esimeses maailmasõjas 1920- poliitiline tegevus (Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei. 1933 sai 
kantsleriks.  Hitler  “Mein  Kempf”-  “neli  ja  pool  aastat  võitlust  valede,  rumaluse  ja  arguse  vastu.  Me  peame  endale  selgelt  aru 
andma faktist, et  kaotatud  territooriume ei saa me tagasi mitte tagasihoidlike palvetega Jumala poole või pühalike lootustega RLs 
vaid ainult relvajõu abil”. Kaks faasi: Sisepoliitiline konsolideerumine (vähene välispoliitiline aktiivsus). Aktiivne välispoliitika: 
1936-   armee   demilitariseeritud  tsoon.  Hispaania   kodusõda .  1938-  Austria  annekteerimine.  Müncheni  leping  (1938  Melville 
Chamberlain  “Ma  usun,  et  see  on  meie  ajastu  rahu”  Hitleri  lubadused-  viimane  territoriaalne   nõudmine   Euroopas,   Lääneriigid  
jätavad   Tšehhoslovakkia   Hitlerile).  1939  Tšehhoslovakkia  (Boheemia  ja  Moraavia-  Saksamaa  protektoraadid).  Poola  ja  Teise 
maailmasõja  algus.  1936   Teljeriigid   Saksamaa  ja  Itaalia.  1940  Kolmepoolne:  Saksamaa,  Itaala  ja  Jaapan.  Lisaks  sündmusi 
maailmas:  1931  Jaapan- Madžuuriasse. 1935 Itaalia Etioopiasse. 1936-1939 Hispaania kodusõda. 
Jalta  konverents / Krimmi konverents: 1945 kohtusid Stalin,  Roosevelt  ja  Churchill . 1953 Berliini sündmused- rahvas oli 
vastu pealesurutud režiimile.  ÜRO  loomine: omavahel hakkasid  suhtlema  Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill 
tegelikult ei meeldinud. Roosevelt=United Nation termini (US oli olemas). Teise maailmasõja järgsed aastad: Suurim  osalejate  , 
relvastuse  ja  hukkunute  arvu  poolest  (riigid,  inimesed).  ABC  (NBC)  relvad.  Uute  lahenduste  otsimine,  kuidas  sõda  ära  hoida. 
USA-  loobub  isolatsionismist.  Ameeriklased  näevad end maailma esimese suurriigina inimkonna viimase lootusena, pelgupaigana 
ja erilistena.Teise maailmasõja lõpp: optimistid- maailmas saab olema vennastumine ja suur rahu. Majandus on kõige tähtsam. 
Pessmistid-  puffertsoonid  tulevad  aga  väga  konfliktne  maailm.  Pragaatikud-  Churchill,  USA  diplomaadid  ja   poliitikud ; 
puffertsoonid ja muidu sõbralik maailmajaotus). 
Külm sõda: Põhjused: 1. Ajalooline usaldamatus (1918 USA sponsoreeris Venemaa vastu interventsiooni; 1933 diplomaatiliste 
suhete  sisseseadmine  USA  ja  RU  vahel-  elementaarsuse  täitmine;  1944  teise  rinde   avamine ).  2.  Riikide  vastandlikud 
eesmärgid/mõjusfäärid,  mis  on  seotud  vastandlike  ideoloogiatega  ( liberaalne    individualism /kollektiivne   sotsialism )  ja  isikute 
vastandumisega (Roosevelt- kõige enam valitud  president  4x; Churchill-SB  peaminister , kellel puudus  kõrgharidus ; Stalin). Harry 
Truman (1884-1972) Aatompommi küsimus. Puudus kõrgharidus, polnud soovi presidendiks saada (asepresident, kuna Roosevelt 
suri ootamatult). Asepresidendi funktsioon oli proformal ja seetõttu puudus Trumanil üldse arusaam, mis ta tegema peab, mis asi 
on  aatompomm .  F. Roosevelti “Nelja politseiniku”  kontseptsioon : 1.USA 2.Inglismaa 3.NL 4. Hiina. tähendas seda, et neljas 
maailma erikohas saavad endale politseiniku rolli need riigid koos sõjaväega. Poliitikud: Stalini kõne “ vaherahu ” idee (slaididel) 
Winston Churchilli kõne “Iron curtain”/ “Raudne eesriie”. Diplomaadid:1946 Kennani “Pikk Telegramm”. Novikovi telegramm. 
Need kõned ja telegrammid on  eelduseks  külmale sõjale. Külm sõda- termin tuleb kasutusele 1947. Trumani doktriini (suunatud 
Ida-Euroopa riikidele ja toetada neid riike, keda ohustab N-L  reziimi  sisseviimine. Eelkõige Kreeka ja Türgi) ja Marshalli plaan: 
47-51a- finantsiline toetus kogu  Euroopale  13 miljardit USD k.a NL. 1955 algab pihta Külma Sõja sõjaline n.ö liikumine.  Nato  
teke,  Varssavi  Pakt.  OAS,  SEATO,  CENTO-   Treaty   organization.  USA  on  40ndatel  üritanud  Treaty  org.  kaudu  viia  ellu 
politseiniku rolli. Kujuneb välja  bipolaarsus  Washington- Moskva  vahel. Bipolaarsuse erandid  Šveits - neutraalsus, Soome leping 
Venemaaga ja  Jugoslaavia . Kuumad sõjad Külma sõja ajal: Korea sõda (ÜRO ja USA). Vietnami sõda USA 1955 tippaeg 1965. 
Afganistaani  sõda  NL.  Taustsündmused:  Genfi  kohtumised,  Suessi  kanali  kriis,  1962   Kuuba   kriis,  1963  Kennedy  mõrv,  1964 
Hruštšovi   tagandamine.  Hruštšovi  juhitud  välispoliitika-  rahumeelne  kooseksisteermine,  igale  riigile  omad  arengumudelid, 
arengumaade tähtsus. Probleemid Hiinaga, Kuuba kriis. 
KUUBA  RAKETIKRIIS  1962-  maailma  keeruliseim  kriis.  Maailm  oli  tuumasõja  lävel.  Venelased  tahtsid  raketid  paigaldada 
Kuubale, mis  USAle  ei sobinud, sest raketi laskeulatus oleks  Ameerikale  võinud viga teha. Diplomaatia toimis ja kokkuleppele 
jõuti, kuid üks insitent rikkus asja ära- ühe laeva kapten ei uskunud ja läks läbi blokaadi. Afganistaani sõda: 19. saj toimub piiride 
jaotus,  Afganistaan  jääb puffertsoonina. Afganistaanis toimub  riigipööre , mida NL kasutab ära ja teeb sõpruse-koostöö lepingu, 
nagu Soomegagi. 1979 viib N-L oma väed sisse, kuna võimule tulid teised, kes ei kirjutanud lepingule alla. Afganistaani islami 
usk  oli  suhteliselt  tolerantne  muu  maailma  suhtes  ja  keskendus  rohkem  endale.  Paindlik  (külast-külla)  Müstitsismiga  seotud- 
analooge  aafrikas,  mujal  Aasias.  Ca  20%  Aafrikast  on  islami  usku.  Afganistaanlasi  pole.  ca  40%  rahvastikust  on  pušhtud, 
türkmeenid, tadžikid. Pušhtu  hõimud - palju lõuna- lääne ja mägede hõimud, kõik omavahel  konfliktis . Enesemääratlemine- pere, 
küla ja  hõim , riik pole oluline.  60ndatel  tekkisid Ida-Lääne vastuolud. Lääs oli Marshalli plaani järgi kõvasti arenenud. Lääne-
Euroopa tekkisid oma seisukohad peale majanduse arengut ja need ei olnud USAga samad. Vastuolud eriti suured Prantsusmaa ja 
USA  vahel.  1960ndate  lõpp:  Praha  kevad-  toimus  Tsehhoslovakkias.  Enne  Nixonit.  USA  välispoliitika  militaarse  ja 
majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga. 
Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. 
RICHARD   NIXON (1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i  call  when i want to talk to 
Europe ”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks  välisminister , realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei 
saanud.   Pingelõdvendus   (detente  detaant).  Vietnamiseerimise  periood-  Nixon  tuli  võimule,  kuna  lubas  sõja  lõpetada  ja  selle 
tulemusel  USA  treenis  Lõuna-Vietnamlasi  ise  sõjaga  hakkama  saama.  Suurriigid  Kagu-Aasias  (mitte  sealsed  riigid).  Nixoni 
doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma 
rünnaku  oht.  3  Teistel  juhtudel  vaatleb  vaid  eraldi.  Kissinger  ja  Nixon  Ping-pongi  diplomaatia   70ndad :  USA-Hiina  suhete 
paranemine.  USA-NL  suhted  hakkasid  ka  paranema,  seoses  tuumarelvadega.  Kõik  pingelõdvendused  tulevad  USA  initsiatiivil. 
Jaapani  probleemi  lahendamine-  kindlustunde  andmine  seoses  Hiina  suhete  paranemisega.  SÜSTIK-Diplomaatia  ( shuttle  
diplomacy)- Miks shuttle?- Korduv kiire sekkumine. Kissingeri läbirääkimiste vahendamist Iisraelis ja Lähis-Idas. 
Jimmy   Carter   (James   Earl   Carter  jun.  1924)  1977-1981:  moraalist  ja  inimõigustest  lähtuvalt  (toetatakse  riike,  kus  USA 
seisukohast    inimõigusi   jälgiti  ja  seal  astuti  inimeste  kaitseks  välja,  kus  ei  jälgitud).  Väga  ebaõnnestunud  president.  v.a  Camp 
David 1979 Egiptuse ja Iisraeli, kus Egiptus ei rünnanud enam Iisraeli. *NL tungis Afgaani, Carter väitis, et see on ohtlikum hetk 
Külma  Sõja  ajal.  *Iraan  noorte  massiliikumine  Teheranis-  kaks  saatkonna  töötajate  pantvangi  võtmist.  2  kriis  1979,  kestis  144 
päeva. Diplomaandid vabastati alles siis kui Regan võimule tuli. Põhimõtted:  inimõigused , relvastuse kontroll ja piiramine. 
Brežnev   ja  NL:kommunistlikud  ideed,  ühtsus  maailmas.  Parteidele  (KP)  toetus  välismaal.  Kümnendi  teine  pool,  osaliselt 
pingelõdvendus. Miks? Uued relvad, maailma häving (MAD mutually ashuered  desruction) Koostöö on võit kõigile. Uued  liidrid  
(Stalin/Truman & Nixon/Brežnev)