Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete ajalugu kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ping, diplomaat, välispoliitika, diplomaatia, riis, rooma, vietnam, üro, impeerium, preisimaa, hitler, stalin, nato, afganistaan, nixon, westfaali, rahuleping, viin, versailles, roosevelt, vaen, territoorium, bismarck, armee, churchill, arengumaad, usal, saga, islam, egiptus, süüria, imperaator, etikett, hispaania, 1814, sõjad, kongress, usaga1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid.
1967. aasta nov võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, mis sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille
veendumus, et selleks tuleb Prantsusmaa hävitada) Balkanil põrkusid Venemaa ja Austria Ungari huvid · Sõja ohtu alahinnati suurriikide juhid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks · Sõja ajendiks saab Austria Ungari troonipärija ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit · Kokku varisevad Austria Ungari, Venemaa, Saksamaa nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus
>19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa
Tegelikult juhtis tähelepanu kõrvale Ungari kriisilt. NB! Suessi kriisi tulemusel tugevnes Lähis-Idas NSV Liidu ja USA mõju. 3) Berliini kriis 1961 Üks Berliini kriis oli ka aastal 1953, kui seal ja veel mitmes linnas olid rahva väljaastumised. NSV Liidu armee surus need maha. 1955. aastaks olid Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik vormiliselt lõplikult suveräänsed. Kuid SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks. Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin. (Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid seoses Saksamaa lõhestatusega pingelised. Eriti suureks probleemiks oli Berliin. Kumbki pool nii NSVL kui lääneriigid tahtsid näidata, et nende tsoonis Berliinis on elu parem kui teisel.
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele:
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas
mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa mõjusfäärideks: NSVL-le Soome, Eesti, Läti, osa Poolat ja Bessaraabia, hiljem lisandub Leedu. 3 TEISE MAAILMASÕJA SÕDIVAD POOLED 1.september 1939 2.september 1945 Kolmikpakt riigid ehk teljeriigid Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1936 Berliin Rooma telg Saksamaa ja Itaalia USA ja Suurbritannia head suhted sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel 22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri 1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani sõjalis-poliitiline liit, 1937 liitus Itaalia 1941 Suurbritannia ja NL kokkulepe ühisest sõjategevusest
(1917 Venemaa Antandist välja viimine) Rahvasteliit 1919 aastal rajatud rahvusvaheline organisatsioon, pärast II MS asendus see sisuliselt ÜRO-ga ÜRO 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on tagada rahu ja julgeolek, inimõigused ning rahvusvaheline koostöö. VMN Vastastikuse Majanduse Nõukogu sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku tööd. (kuulusid nt: Bulgaaria, NSV Liit; Vietnam, Kuuba; Poola, Saksa DV) asutati 1949, lõpetas tegevuse 1991 seoses idabloki lagunemisega. NATO 1949 loodud partnerlus NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon 20. sajandil Marshalli plaan 1947. aastal Ameerika Ühendriikide algatatud abiprogramm sõjas
teine pool soovis selle likvideerimist), lokaalsed sõjad (Korea sõda, Vietnami sõda), ideoloogiline võitlus (üks pool kaitses demokraatiat ja vabaturumajandust, teine pool kaitses kommunismi ja plaanimajandust; ideoloogiline võitlus võis väljenduda kunstis, kirjanduses, spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte. Seoses Trumani doktriiniga USA loobus oma isolatsionismist. Marshalli plaan ehk Euroopa
Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955
· Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus.
Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. EL Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid
1967. aasta nov võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, mis sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 1 KOREA SÕDA 1950-1953.a Pärast II maailmasõda jagati Korea kaheks: 1)Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948. a Korea Vabariik (KV) 2)Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning samal aastal kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRV), eesotsas Kim II Sung. 25
1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja Austria esitab Serbiale ultimaatumi 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja 3.augustil astus sõtta Prantsusmaa 4.augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjatandrid: Läänerinne Idarinne Balkani rinne Kaukaasia rinne Lähis-Ida rinne
20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan. Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899-1902. Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust. Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast. USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut.
KULTUUR: ● Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Itaalia Teised autoritoorsed riigid kirik ja sõjavägi. 1919 ● Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei. Fašistide põhiideed: ● Kõige tähtsa on rahvus kui tervik ● Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele “Ja ülejäänud rahvas kepib tema ümber” Unistati Rooma impeeriumi taastamisest. Benito Mussolini (1883-1945) ITAALIA PÄRAST 1MS: 1. Itaalia oli kandnud 1MS raskeid kaotusi. 2. Oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis. 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine. Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku 1922 Fašistidemarss Rooma Mussolini määratakse peaministriks. Fašistlik riigikorraldus ● Kehtestati üheparteisüsteem.
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub välja DEU, 2. Lääne demokra
Poolas kehtestati autoritaarne diktatuur 1926. aastal. Danxigi piirkond ehk Poola koridor Eesti, Läti, Leedu olid kõik noored demokraatlikud vabariigid, mis olid saavutanud iseseisvuse esimese maailmasõja käigus. Kõikides Balti riikides tegutsesid organisatsioonid, mis ootasid sobivat hetke võimu haaramiseks. Balti riikides kehtestati autoritaarsed diktatuurid. Kordamine 1. Euroopa kaart 2. Iseloomusta USA, Sb ja Pr sisepoliitika, välispoliitika ja majandust. 3. Keeluseadus USAs ja selle mõju. 4. Miks tekkisid diktatuurid? 5. Diktatuuri tunnused 6. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur 3 demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikku joont - 1) rahva võimalus kaasa rääkida, 2) inimõiguste kaitse on tagatud, 3) lubatud on tegutseda erinevatel parteidel Demokraatia laienemise näiteid: Venemaast eraldusid uued riigid: Eest, Läti, Leedu - olid demokraatlikud. Naistele anti valimisõigus. Rahvaste Liidu loomine.
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 ·
Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet
ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Idustrialiseerimine tööstuse arendamine NSVLs Iisrel juutide riik, mis paikneb lähisidas Inflatsioon raha ostujõu lngus ja hindade tõus Intrerventsioon ühe riigi pealetung mingile riigile Isikukultus ühte isikud peetakse riigis, kui jumalat Isolatsionism USA välispoliitika 30.ndatel aastatel Julgeolekunõuk. ÜRO tähtsaim otsustusorgan Kapitalism eraomandusel ja vabaturumaj. põhinev ühiskondlik süsteem Kapituleerima edasisest võitlusest loobuma ja vastastele alistuma Kasvuhooneefekt globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Koalitsioon võimul olevate parteide liit Koalitsioonivalitsus mitmest parteist koosnev valitsus
- majanduses - sõjaline valdkond //nt Jaapan = sõjaliselt ei ole mitte midagi, majanduslikult väga domineeriv oma piirkonnas. //nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik. Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine
Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute rel
K. Konik- Päästekomitee liige J. Kukk – Peamine Eesti iseseisvusmanifesti looja F. Peterson – Eesti iseseisvusmanifesti autor H. Kuusner - Luges ette esimest korda Eesti iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdul pärnus. J. Laidoner – Eesti vabadussõja väejuht, kes koos Konstantin Pätsiga võimu haaras A. Tõnisson – Eesti Vabadussõja väejuht. J. Kuperjanov - eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane J. Pitka – Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja A. Joffe – Venemaa diplomaat, kes kirjutas 1920. Aastal alla Tartu rahulepingule V. Molotov – NSVL välisminister, kes kirjutas alla Molotov-Rippentropi paktile. L. Trotski – Võitles Staliniga peale Lenini surma võimu üle venemaal, Stalin saatis ta riigist välja. O. Strandmann - Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919) riigivanem (1929–1931) 9 A. Larka - Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A
1.detsembri kommunistide mässukatse). 1* I maailmasõja tulemusena: 1* said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. 2* lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3* muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4* kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5* Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. 6* Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 7* Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: 32* I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus
Võitlus seisnes: a) Otseses sõjategevuses (NSVL, Suurbritannia, Poola, Prantsusmaa). b) sõjas vajalike kaupade tarnimises. c) diplomaatilistes kohtumistes. Hitlerismivastane koalitsioon ei kujunenud välja mitte ühe lepinguga, vaid terve rea kokkulepete tulemusena (mitme aasta jooksul). Näiteks: a) Atlandi harta- dokument, millele kirjutasid 1941. Aasta augustis alla Churchill ja Roosevelt. Hartas olid kirjas USA ja Suurbritannia välispoliitika üldised põhimõtted ja nägemus tulevikust pärast sõda. Lubasid võidelda fasismi vastu, taotlemata ise territoriaalseid võite. Pärast sõda taastada II maailmasõjas kõik sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Pärast natsismi hävitamist luua maailmas rahu. b) arendada riikidevahelist koostööd. 1.jaanuaril 1942. aastal kirjutasid Atlandi harta põhimõtteid pooldavad 26 riiki Washingtonis alla Rahvaste deklaratsioonile. Alla kirjutanud riigid lubasid
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist
VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) o 1949 o Loodi vastuhakuks Marshali plaanile. o Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. o Liikmed: Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia Hiljem liitusid veel mõned riigid (Kuuba, Albaania, Mongoolia, Vietnam, DDR). VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) o 1955 o Loodi vastuhakuks Lääne-Saksamaa saamisele NATO liikmeks o NSVL üritas ise ebaõnnestunult NATU liikmeks saada, kuigi NATO loodi NSVL eest kaitseks. o Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.) Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR. 6. Saksamaa olukord II MS järel
USA ja NSV Liidu vahel loodi nn. kuum liin, mille kaudu oli kiiresti võimalik ühendust saada mõlema riigi liidritel Berliini kriis (1961) - kahe Saksamaa kujunemine (1949.a.) olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema seljataga seisev NL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis, SLV ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin - kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 1961 a augustis ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Praha kevad (1968) 1960.a keskpaik – Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Dubček
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai
annaabi.ee 
