20.-21.sajandi kunst (0)

1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine.
Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile . Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress.
Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut:

• Tähtsaim on esteetiline kvaliteet
  
• Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed.
  
• Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat
  

Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja – kunstnikud :
Paradigma -üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt , teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism .
Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F. Hegel ja K.Marx.
Näiteid progressist Nõuk.kunstis:
Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina „Tööline ja kolhoositar“1937
Esteetiline progress:
Matisse „Abikaasa portree“
P. Picasso „ Avignoni neiud “ 1907
Kazimir Malevitš „Must ruut“ 1915 Piet Mondrian „Broadway boogie -woogie“ (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s).
Avangard -eelsalk. Riskimine , eesliinil sammumine, piiride rikkumine , intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu.
Claude Monet „Päikesetõus“
Metropol -suurlinn. Pariisis ˂II MS˃ New York (WTC kaksiktornid );
Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol.
funktsionalistlik arhitektuur - lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria .
Adolf Loos „St.Veit-Gasse“ Viinis 1910 .Le Corbusier „Villa Savoye“1928-29
Soans, Kuusik „Valge kuubik “kunstihoone Tln.1934
Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32.
Postmodernistlik kunst
Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond.
1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes.
Philip Johnson. AT&T ( Sony ) Building. 1984.
Feministlikud näited:
Mare Tralla Louise Bourgeois ( Veneetsia biennaali elutööpreemia)
Guerilla Girls 1989
Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas.
Y.Shonibare „Kuidas kaks pead korraga minema lüüa“ 2006
1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS .
Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses.
E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi „realismi“ keelde 1993-94.
Ida-Euroopas sattus märklauaks Malevitš
Irwin „Kunsti laip “ installatsioon 2003-04
Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9.nov 1989.
Nicolas Bourriaud kureeris 2009 Londonis näitust „Altermodern“, seoses sellega avaldas ta ka postmodernismi lõpu manifesti.
21.saj algul tuleb modernistlik kunst tagasi uuel keermel ja uue nime all (altermodern, 2.0 modernism jm), ent sel puudub üldkehtiv tähendus.
Nt:
Sheela Gowda „Tagatis“ 2007
2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin.
Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air)
Claude Monet „Päikesetõus“1872
Renoir „Vihmavarjud“1881-86
Flanöör- üksildane uitaja, mees, kes jalutab linnas, et seda kogeda. Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust.
Mary Cassatt „Lapse vannitamine“ 1891
Neoimpressionism: Divisionism e pointillism. Värvide optiline segamine . Teaduslik maalimine.
Seurat „Pühapäeva la Grande Jatte´il“ 1884-86
Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest.
Matisse „Abikaasa portree“ 1905
Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest kujutamisest- vaja on jälgida valgust ja varje . Selle täpsel jälgimisel on võimalik seda nii täpselt edasi anda, et teosest saab välja lugeda isegi kujutatud kellaaja (nt hommikuvalguse).
Opkunst: disainilik kunstisuund.
Victor Vasarely
Maurits Cornelis Escher „Käed“
Fotorealism
Chuck Close
Ilmar Kruusamäe „Tõnis Mägi“ 2007-08
Psühhedeelne manipulatsioon - ruumid ilma akendeta, labürindi taoline sisekujundus, „nõiutud“ vaibad.
Jälgimisühiskond. Panoptikon kui metafoor „distsiplinaar“ühiskonnale. Vangla, haigla , kool, tehas.
Mare Tralla (Pallaslikus laadis maalitud jälgimiskaamerad)
Kunst-visuaalkultuur: Akadeemiline suund. Uurimise all meid ümbritsev visuaalsus - tv, reklaamid, koomiksid , internet, videomängud.
Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Kontseptuaalne kunst on väga mitmekesine . Sellel puudub ühtne äratuntav stiil. Esmatähtis on idee! See võib olla installatsioon, film , foto, maal vms.
Duchamp „ Ready -made Fontään“ 1917
3. Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis .
Abstraktne ekspressionism portreteerib „ühiskonna vaimset haigust“.
Esteetilised nõuded abst. maalile : puhtus, subliimsus, maitse, tasapinnalisus , värv, dekoratiivsus.
Tuntuimad esindajad: (jt NY koolkonnast )
Pollock „Number one“ 1948
B.Newman 1950-51
Villem de Kooning
USA neodada ja popkunst: Mäss varasema põlvkonna (abstraktsete ekspressionistide) ja Greenbergi kõrge kunstimudeli vastu.
Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955. Üleminek abstr.ekspr. popkunstile- ülemine pool abstraktne, alumine ready-made.
Richard Hamilton „Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks“ Kollaaz 1956. Kujutab USA hüvede loetelu ( Ford , meelelahutus, koomiks jne).
Andy Warhol „ Marilyn “ siiditrükk 1962
A.Warhol „ Campbell ´s soup “
Roy Lichtenstein „Uppuv tüdruk“ Claes Oldenburg „Free“
4. Popkunst USA-s ja selle paralleelnähtused Euroopa maades.
1960-1970-ndad.
The Beatles Richard Hamilton „Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks“ Kollaaz 1956. Kujutab USA hüvede loetelu (Ford, meelelahutus, koomiks jne).
Arte Povera- termini tõi kasutusele Itaalia kunstikriitik Germano Celant. Gruppi ei eksisteerinud, aga need olid kunstnikud, kes kasutasid „vaeseid“ materjale (nt inimkeha).
Piero Manzoni „Kunstniku sitt“ konservid 1961
Nouveau Realisme- prantsuse poppkunst. Grupi asutas Pierre Restany
Yves Klein „Hüpe tühjusesse“ 1960 SININE REVOLUTSIOON !
Kapitalistlik realism- liikumine Saksamaal. See on saksa grupi paralleelnähtus 1950.-60.-ndate USA popkunstile. Richter arvas , et kunst tuleks eraldada kunstiajaloost, maalid peaks keskenduma visuaalsele, mitte selle sisule.
Gerhard Richter „ Betty “ 1988
Soome popkunsti näide:
Harro Koskinen 1969
Eesti popkunsti näited:
Andres Tolts „ Poksijad “
Leonhard Lapin
1968 a oli hipi -ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp.
5. Kontseptualistlik kunst – keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid.
Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana
Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid
Boris Groys (s. 1947) on kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof- üks olulisemaid nn Ida-Euroopa kunsti spetsialiste Läänes. Ta nimetab Moskva kontseptualismi “romantiliseks kontseptualismiks”.
Monastõrski ja Kollektivnõje Deistvija tegevus seisneb peamiselt linnast välja sõitmises, ettevalmistatud aktsioonides keset loodust. Näiteks: sõidetakse linnast välja metsa; kõnnitakse hanereas mööda metsa; mingil hetkel kunstnik peatab kõndimise; võetakse kohver ja asetatakse samblale; tehakse kohver lahti, selles on magnetofon; lint pannakse mängima ja keset linnulaulu hakkab kõlama suurmagistraali liiklusmüra; lint jäetakse mängima ja kohver jäetakse metsa; lahkutakse.
New Yorgi kontseptualistid - Joseph Kosuth tegeleb keelega ja tähendustega – keelefilosoofia mõju Vastandub formalismile. Fokuseerib ideedele, mitte niivõrd kunsti kui sellise tootmisele.
Bruce Nauman. On teinud skulptuure, fotosid , neoontöid, videoid, joonistusi, graafikat, performance ’eid. Huvi keele vastu. Mänglisus, huumor. 1990ndatel on ta figureerinud majandusajakirjade poolt koostatud kunstnike top-nimekirjades kunstnikuna nr 1.
6. „Sinine revolutsioon“ ja „roheline revolutsioon“. Keha- ja maakunst.
Yves Klein tuli 1960ndate alguses Düsseldorfi, Beuysi ja Kleini näitus (mida hiljem eitas)
Kleinil “sinine revolutsioon” 1960ndatel,
Beuysil “roheline revolutsioon” 1970ndatel.
Sinine:
Y.Klein „Sinine Veenus“Ei pea maalima modelle, vaid modellidega.
Roheline: Joseph Beuys „7000 tamme“ (tema peateos- istutas tammesid kõikjale üle maakera).
7. 1980ndate New Yorgi kunstinähtused. Postkolonialistliku teooria ja kunsti enesekehtestamine .
Kuna dollar polnud seotud kullaga, krediitkaardi jõudmine massidesse, võlgu elamine kui elustiil. Popmuusika: Madonna eeskujul kasvab feministlik põlvkond naisi. East Village ’i kunstikoloonia oli mõneti “kunstimull”, mis lõhkes koos “börsimulliga” 1987. aastal
East Village kunstikoloonia: Palju noori kunstnikke, kes tahtsid ruttu rikkaks saada. Grafiti , ekspressionism jms, kiiresti maalimine.
Neokontseptualistlik kunst (kontseptualism ühendatud traditsiooniliste kunstitehnikatega, Duchampi mõju edasiarendus).
20. sajandi varasema kunsti kangelastest saavad 1980ndate ango-ameerika kontekstis antikangelased
(Vincent van Gogh, Pablo Picasso, Jackson Pollock). Kui modernistlikus kunstis väärtustati VORMI, st kunsti arengut kui vormiuuenduste arengut, siis 1980ndatel [postmodernistlikus olukorras] tõuseb esiplaanile SISU – väärtushinnangud kunsti sisu põhjal.
Noored New Yorgi kunstnikud keeldusid elamast Van Goghi müüdi kohaselt (“vaene boheemlane, kes elu ajal kannatab ja kelle maale ei osteta, ent pärast surma saavad teised tema kunstiga rikkaks”) – nemad tahavad kohe rikkaks saada oma kunstiga [näiteks Kostabi ].
Rootsi kunstnik Elisabeth Åhling “tõlkis” 1993-94. a. Picasso kubistliku maali “realismi” keelde ja sai tulemuseks vägivaldse suhtumise kunstniku poolt.
Feministlik kunstikriitika: Pollocki naine Lee Krasner oli samuti maalija, abstraktsionist, kuid kuna ta oli naine, ei peetud tema maale väärtuslikeks.
Postkolonialistlik teooria kerkis jõuliselt esile 1980ndate USA-s, aktualiseerides ka postkolonialistliku kunsti, kirjanduse jms.
Postkolonialistliku teooria ja kunsti ajalooliseks taustaks on kolonialism, st Lääne-Euroopa maad koloniseerimas mittelääne kultuure.
Herbert Ward „Kongo kunstnik“ 1910
Postkolonialismi läbimurre / multikultuurilisus 1980ndate-1990ndate kunstis:
1980ndatel Basquiat jt graffiti kunstnikud NY-s (esimesed mustanahalised valgete kunstimaailmas).
1994 New Yorgis Whitney muuseumis näitus “ BLACK MALE: Representatives of Masculinity in Contemporary American Art” – murranguline püstitus, tähelepanu osutamine Teisele.
Näitus „Black male“ (Must mees)
2001 postkolonialismi teooria ja kunsti teadvustamine Soomes: Kiasmas ARS’01 – biennaalilik näitus.
Soome kultuuripoliitiline žest, mis tulenes somaalia kogukonna olemasolust, vajadusest integreerida.
Pedagoogiline žest nii soomlastele (monokultuuriline olukord) kui ka mustanahalistele, kes elavad Soomes.
2011 aprill: Kiasmas ARS’11 – terve suurnäitus pühendatud Aafrikale.
8. young British artists (yBa), sellele viitav libanäitus Tallinna Kunstihoones.
YBA taust: 1980-90ndate küüniline meedia ja reklaam. 2 juhtumit:

Brooke Shields (s. 1965) laps-staar Hollywoodi filmides “ Pretty Baby” 1978
ja “The Blue Lagoon” 1980.
Filmis “Pretty Baby” (1978) mängib Brooke Shields laps-prostituuti. Brooke Shields’i ema lasi 1975. aastal New Yorgi moefotograaf Garry Grossi pildistama 9/10-aastast tütart alasti.
1980-90ndatel sageneb teismeliste ja laste kasutamine reklaamides erootilises kontekstis. Õigused fotodele jäid fotograaf Garry Grossile, kes püüdis fotosid müüa meediasse
Fotod on autoriseerinud Brooke Shieldsi ema. Brooke Shieldsil endal pole täiskasvanuna olnud kontrolli fotode levitamise jms üle.

Teine juhtum: United Colors of Benetton. 1990ndate küüniline reklaam.
Itaalia fotograaf Oliviero Toscani (s. 1942) töötas aastail 1982-2000 Benettoni rõivafirma reklaamijana. 1991 alustas Benetton väga vastuoluliste reklaamide kampaaniat, teemadeks rassism, AIDS, sõda, religioon jms. Dokumentaalfotost saab Benettoni rõivareklaam. Tandem Tibor Kalman (toimetaja ning ajakirjanik) ja Oliviero Toscani (fotograaf) algatasid 1991 uue reklaamikontseptsiooni, mille eesmärk oli esile tuua päevapoliitilisi jms teravaid teemasid, esitades neid nii seksikalt kui võimalik. Foto sai parima reklaami kampaania auhinna 1991.
Fotot tõlgendati kui Pietà’d ning surijat kui Jeesus Kristust. Samas paljud ajakirjad keeldusid fotot avaldamast. Fotos nähti gay’de solvamist.
1990ndate Goldsmiths College’ist tõusis esile plejaad noori kunstnikke, keda hiljem teame ühisnimetaja all “noored briti kunstnikud”. Nad said omas ajas parima kunstihariduse, olles võimelised kriitiliselt läbi nägema ühiskonna manipulatsioone. Veel tundmatute noorte kunstnike töid ostis odavalt kokku Charles Saatchi, kes lõi kunstnikele ühiskonnas kõrge renomee . YBA kunst tõusis kuulsaks pms meediaskandaalide ja endast väljas publiku kaudu.
Meediskandaalid olid üks osa näituste strateegiast riigis, kus kunstil madal prestiiž. yBa edu finantsiline manipulaator – Charles Saatchi. Saatchi eesmärk oli ka tõsta briti kaasaegne kunst rahvusvahelisele areenile.
Näitus „ Sensatsioon “
Noored yBa kunstnikud:
Damien Hirst , Rachel Whiteread, Jake & Dinos Chapman, Tracey Emin, Martin Maloney,
Ron Mueck, Chris Ofili, Yinka Shonibare.
9. Postkommunistliku nn Ida-Euroopa kunsti muutumine alates 1990ndatest.
Berliini müüri langemine 9. novembril 1989 kell 22.30
külma sõja lõpp, globaliseerumine.
Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni kunst on tegelenud paljuski ajalooliste kollektiivsete ja individuaalsete traumade ületamisega. Samuti suhestumisega kapitalistliku korraga.
Küsimuse all on toimetulek mineviku ja olevikuga ning küsimuste esitamine tuleviku kohta. Esiplaanil on poliitilised teemad. Nn Ida- ja Kesk-Euroopa 1990ndate kunst ongi suuresti konstrueeritud Lääne institutsioonide finantseerituna seal toimunud näituste abil – kohalikus kontekstis pole sellele kunstile olnud üldjuhul ei turgu ega tellimust ega finantse.
Võrreldes 1980ndatega on kunstis toimunud oluline katkestus nii institutsionaalselt kui ka finantsiliselt. Esile tõuseb uus institutsioon – kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. Põlvkonnavahetus kunstis.
1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia – postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle –, oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut.
Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad).
Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega.
Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas.
10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst.
Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale keskenduvat kunsti 1920ndate sürrealism Prantsusmaal. Selle aluseks oli psühhoanalüütiline teooria (S.Freud).
R. Magritte
Max Ernst
Modernistlik kunstnik = meeskunstnik. Naine kui objekt.
Piero Manzoni Yves Klein
Nõukogude ühiskond rõhutas sugude võrdsust. Nt Veera Muhhina “Tööline ja kolhoositar” (1937).
Uue, iseseisva naise kuvandi sünd Läänes. Nt Monroe 1950—60-ndad ja Madonna 1980-90-ndad.
Feministlikud kunstiteadlased hakkasid minevikust “välja kaevama ” naiskunstnikke, kelle looming oli tähelepanuta, ning avaldama nendest uurimusi. Feministlik teooria (ja teiselt poolt postkolonialistlik teooria) on legitimeerinud “ pehmed ” “naiselikud” materjalid ja tehnikad kaasaegses kunstis, mida modernistlik kunstimudel ei tunnistanud kui “alaväärseid” – tekstiil , tikkimine, kudumine jms.
Valie Export „ Touch TV“ 1968-71
Hannah Wilke (kehal väikesed vagiinat kujutavad närimiskummid).
Louise Bourgeois: Kogu ta looming seotud lapsepõlve traumaga, kui ta avastas, et tema inglise keele õpetaja oli ühtlasi isa armuke .
L.Bourgeois 1999 elutööpreemia Veneetsia biennaalil.
Feministliku teooria 3 suunda:

võrdsusfeminism (makrotasandi analüüs soolisest võrdsusest seadusandluses, statistiline võrdsus, naiste poliitiliste ja majanduslike õiguste teema jms)

erinevusfeminism (probleem pole naiste ja meeste erinevuses, vaid nende erinevuste mahasurumises, nii et priviligeeritakse varjatult valge keskklassi mehe huve)

kolmanda laine feminism (mõistete “ naiselik ” ja “mehelik” sisu analüüs; kõik soolised kategooriad on konstrueeritud ja polegi ühtset muutumatut identiteeti; soolisus kui konstruktsioon , heteroseksuaalsus pole ainuvõimalik).
Guerilla Girls
Saksa kunstnikud Eva ja Adele (otsivad harmooniat sugude vahel. Eva on sünnipäraselt mees).
Näituselt „ Gender Check“ ametliku ideoloogia visuaalne kujutis. Läti.
21. sajandi algul on postmodernistliku kunsti strateegia – paroodia ja irvitamine – jõudnud juba vähemuste endini (Sasha Coheni filmide tegelaskuju parodeeris gay’sid ja Kasahstani näitel mittelääne rahvaid). Filmid “Borat” (200...) ja “Brüno” (200...).
11.Ärimaailm ja kunst. 1960ndate põlvkond, 1980ndate põlvkond
1960ndate põlvkond: kriitiline vasakradikaalsus. Kontseptualistlik kunst. Hans Haacke (s 1936 Kölnis, elab New Yorgis). Vasakradikaalne intellektuaal 1960ndate traditsioonis, kunstnik vastandumas ärimaailmale . Haacke tegutseb “uuriva ajakirjanikuna”, institutsionaalse kriitikuna, et paljastada korporatiivseid saladusi. Probleem – kunsti korporatiivne sponsorlus . Kuidas mõjutab rahastaja kaasaegset kunsti?
H.Haacke „CBS tuhatoos“ 1995
1980ndate põlvkond – postmodernistid, kes tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Kunstnikud samastumas ärimaailmaga, võttes sageli omaks firma nime ning jäädes ise anonüümseks. Kunstnike asutatud kontseptuaalseid firmasid:
Fi$h Handel & Servaas ( Holland ), Banca di Oklahoma (Itaalia), Ingold Airlines (Saksamaa) jt.
12.Rahvusvahelised suurnäitused ja nende organisatsiooni kodeeritud poliitika.
Kolm olulisemat rahvusvahelist suurnäitust:

• Veneetsia biennaal (asutatud 1895 )
  
• Documenta (asutatud 1955)
  
• Manifesta (asutatud 1996)
  

Veneetsia biennaali paviljondes esitlevad riigid enda valitud ja finantseeritud kunstnikke, tegemist on justkui diplomaatiliste saatkondadega. Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Vaid USA paviljoni kureerib Guggenheimi muuseum, mille üks haru asub ka Veneetsias. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu. Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika – siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. Eestit on esindanud nt JAAN TOOMIK , SIIM- TANEL ANNUS, RAOUL KURVITZ; ANDO KESKKÜLA, JÜRI OJAVER, PEETER PERE; ENE-LIIS SEMPER, MARKO LAIMRE; MARKO MÄETAMM, KAIDO OLE; MARK RAIDPERE; KRISTINA NORMAN; LIINA SIIB.
Documenta. Documenta on ca iga 4-5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga . Selle algatas 1955. a. Arnold Bode eesmärgiga harida Hitleri-järgset Saksamaad moodsa kunsti suhtes. Documenta näitustesse on olnud kodeeritud külm sõda – poliitiline opositsioon sotsialistlike Ida-Euroopa maadega, siia pole kaasatud üldiselt Ida-Euroopa kunsti. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, sattus Documenta identiteedikriisi. Esimest korda eksponeeriti Documental suhteliselt palju nn Ida-Euroopa kunstnike töid alles 2007. aastal. Documental on reputatsioon kui tugevalt akadeemilise taustaga hiigelnäitusel, mis lähtub filosoofilisest alusest . Paljud siia valitud projektid on kunstniku aasta(kümne)id kestnud järjepideva töö tulemus. Documenta on pigem vasakpoolse meelsusega näitus. Eesti kunstnikud pole Documental esinenud .
Manifesta- Euroopa riikides “rändav” noorte kunstnike biennaal. Manifesta asutati 1996. aastal ja sellesse on poliitiliselt kodeeritud Berliini müüri järgne ühinev Euroopa. Manifesta on Euroopa noorte kunstnike rändav biennaal. Kunstnikud ei esinda siin niivõrd riiki nagu Veneetsia biennaalil, kui iseennast . Manifestat korraldama valitakse kolm kuraatorit, kellest igaüks valdab infot Euroopa eri piirkonna kunstielu kohta. Kuraatorid valmistavad näitust ette terve aasta, reisides ringi mööda Euroopa maid ja kogudes informatsiooni noorte kunstnike kohta. Nii on Manifesta ülesehitusse ja korraldusloogikasse kodeeritud Ühineva Euroopa poliitika. Esimesel Manifestal 1996 Roterdamis pidi iga kunstnik mahutama oma töö konteinerisse. Jaan Toomik lõi illusoorse keskkonna: konteiner kui suur akvaarium, milles ujusid elusad tuurad kui ürgseimad kalad , ja millele projitseeriti video ujuvatest tuuradest. Järgnevatel aastatel on Eestit esindanud veel Inessa Josing, Ene-Liis Semper, Külli Kaats.
Alates 1990ndatest on maailma eri riikides juurde asutatud erakordselt palju uusi biennaale-triennaale. See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem “maailmakaardile”.
Claude Monet
prantsuse maalikunstnik , impressionismi rajaja ja peaesindaja.
“Tõusev päike“ “ Vesiroosid “
“Eine roheluses“ “Naine päevavarjuga“
“Saint Lazare jaam“ “30.juuni festival“
“Heinakuhjad. Suve lõpp“
Jt: http://www.claudemonetgallery.org/home-2-12-1-0.html
Marcel Duchamp
Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville-Crevon – 2. oktoober 1968 Neuilly-sur- Seine ) oli prantsuse-ameerika kunstnik.
Pablo Picasso
Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Loomingus 5 perioodi (sinine, roosa , Aafrikat viljelev, analüütilise- ja sünteetilise kubismi periood).
„Naise pea“ “Avignoni neiud“ “Kitarrimängija“
“Natüürmort“
Dora Maar
(1907 – 1997).Fotograaf.
5. Salvador Dalí
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech, Puboli markii ; tuntud nimega Salvador Dalí; 1904 – 1989) oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.
“Mälu püsivus“ “ Elevandid luikede peegelpildina“
“Näo ja puuviljavaagna ilmumine rannal“ “Püha Antoniuse kiusatus“
6. Jackson Pollock
Jackson Pollock (1912-1956, New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action paintingu tuntuim esindaja.
“Mees ja naine“ “Sinine (Moby Dick)“ “Võti“
“ Katedraal “ “Number üks,1950“ “Ookeani hallus“
7. Yves Klein
(1928 - 1962) oli prantsuse kunstnik, peetakse oluliseks näitajaks sõjajärgse Euroopa kunstis.
“Hüpe tühjusesse“ “Sinine Veenus“
8. Joseph Beuys
(1921-1986) oli saksa skulptor , video- ja performance`i kunstnik, ülikooli õppejõud ning poliitik . Eelkõige tuleb Beuysi pidada kontseptualistiks, kes mõtestas ümber kunsti ja kunstniku olemuse. Ökokunstnik.
“7000 tamme“ “Välivoodi““Rasva tool “
“Koyott. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind“
9. Hans Haacke Sünd 1936. Saksa-Ameerika kunstnik, kes elab ja töötab New York´is.
“CBS tuhatoos“ “Sinine puri “
10. Louise Bourgeois
(1911-2010) oli prantsuse päritolu USA skulptor ja maalikunstnik.
11. Guerilla Girls
Feministide grupp, kes kandsid lõvi maske.
12. Maurizio Cattelan
Sündis 1960. Itaalia kunstnik. Satiirilised skulptuurid.