heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
aastal Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprjojekti raames. Hõlmab aastas 1944 1991 loodud. Esindatud on enam kui 70 autorit, nad jagunevad nelja põlvkonda : enne sõda Eestis tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud; Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma loomingulise käekirja leidnud kunstnikud; Eestist lapse- või noorukieas lahkunud ja juba uuel asukohamaal hariduse saanud kunstnikud ning paguluses sündinud kunstnikud, nt Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt. Suurt osa näitusele koondatud töid saab Eestis näha esmakordselt. Meie vabariigi presidendi sõnad : See näitus aitab meil täita lünki meie teadmistes ja niiviisi arendada meie endi teadmiste piiri. Annab meile võimaluse tutvuda meie oma kunstiga, mis on loodud kodumaalt kaugel. Saada osa meie kultuuriloo paljudele vähetuntud küljest. Üks parimaid töid minu meelest oli Merike Luguse ,,Seotud pea" aastast 1997. Äärmiselt tõetruu
mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. 1992-st aastast oli ta tööl Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes Pühapäevaleht ja Õhtuleht. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku,
Muidugi ei satu värbamise küüsi ainult naised, vaid ka alaealise poisid ja tüdrukud. Muret tekitab ka asjaolu, et paljudes riikides on inimkaubandus legaale. Isikuttõendavad dokumendid võetakse ohvritelt ära, et nad ei saaks oma kodumaaletagasi pöörduda. Enne kui minna välismaale nn. paremat elu otsima, tuleks ikka põhjalikult uurida, kas pakutav töö on ikka see, mis reklaamis kirjas on. Eestis pärit maailmakuulus kunstnik Kalev Mark Kostabi on saavutanud suure tuntuse ja kogunud piisavalt rikkust. Ta ise enam ei maaligi, vaid maksab teistele, et need seda tema eest teeksib ning Kostabi firmamärki edasi kannaksid. võib tunduda üllatav, et väikesest Eestist pärit mehel õnnestus kõik see saavutada, kuid ilmselt oskas ta end müüa. Seega on oskus müüa igati kiiduväärt. Enamasti on ka kõik võimalik, kui midagi väga tahta. Tänapäeva inimesed on harjunud kõike väga lihtsalt saama, sest kõik on kergesti kättesaadav.
Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Tema luulet iseloomustab transavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989 aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist
12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis olid omaloomingu päevad, kes käisid
"Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan kuulamast!
· Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
sündmused: II maailmasõda, baaside ajastu (Vene vägede sissetoomine), ENSV loomine, küüditamine (1941, 1949, umbes 30000 inimest), Saksa (1941 -1944) ja Nõukogude (1940 1941; 1944 - 1991) okupatsioonid, pommitamised, pagulusse suundumine (1943/1944 ligi 70000 inimest, lahkus 2/3 haritlastest), kirjandus: pagulus kirjandus (piiri taga kirjutatud, enamik teoseid anti välja välismaal ja sealsetes kirjastustes, ilmus rohkem teoseid), tagala kirjandus (sõdivate riikide rahulikus piirkonnas kirjutatud, NSVL tagalas loodi kunstiansambleid ning anti välja raamatuid), Eesti kirjandus (Eestis kirjutatud, kaasaminek ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll...
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks. Luuletaja stiil on üpriski labane ning ta kasutab kohati ebasündsaid väljendeid, näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll Tema luuletusi lugedes tekkis kohati tunne, et tahaks lihtsalt raamatu käest ära visata ning midagi muud teha. Kuid selline stiil on ilmse...
V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991) "Nagu härjale punane kärbseseen" (1996) "Loomade peal katsetatud inimene" (1997) "Kutse" (1997)
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses ...
Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule:
eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28" Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. Näiteid loomingust… AVASTUS ma silmadest loen ja kui leian ei tingi kui ma ei leia siis langetan pea sest silmad ei peta ma iial ei kingi
teemalisi artikleid, kirjutanud “Poissmehe kokaraamatu” ja toimetanud retseptiraamatu. Ta on osalenud mitmetes proosa-, reisijuhi- ja lasteraamatuprojektides. Ta on töötanud reklaamibüroos ja mitmes erinevas ajalehes. Eesti Televisioonis juhib ta iganädalast kultuurisaadet OP. Aastast 2007 on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Luulekogud -- Kolmring. Eesti Raamat, Tallinn, 1989. -- Vari ja viisnurk. Tartu, 1991. -- Sürway. EK$/Polluks, 1992. -- Neli sada keelt. Eesti Kostabi Selts, 1997. -- Towntown & 28. Viies rühm poeese. Varrak, Tallinn, 1999. -- Sobimus. Väljavõtteid ühes kindlustamata õhtust. (poeem) Artmiks, 1999. -- Artutart&39. Tuum, Tallinn, 2002. -- Vabana sündinud. Eesti Kirjanduse Selts, 2003. Muid teoseid ja ühisüllitisi -- Para-Estonia/Para-Viro. (Reisijuht inglise ja soome keeles, mitmed autorid) EÜS Kirjastus 1994. -- Eesti Reisijuht. 1995. 6 -- Poissmehe kokaraamat. Ilo, 2000. -- Neid vigu me ei korda
1988. aasta olümpiamängudel Soulis võitis Bubka olümpiakulla. Bubka on püstitanud 35 maailmarekordit. DOUBLE DE LUXE Hotellis on kokku 5 Double de Luxe tuba. 3 tuba on nimelised ning kannavad Kalev Mark Kostabi, Jonathan Edwardsi ja Joey Dunlopi nime. Toad on avara rõdu ja suurepärase merevaatega. Valida saab vanni, tavalise sauna või aurusaunaga toa vahel. Tubades on duss, WC, TV (kaabeltelevisioon ja Pay-TV), telefon, telefoniliin arvutiühenduse jaoks ja rõdu. Kalev Mark Kostabi President Bill Clintoni, rockstaar David Bowie, korvpallur David Robinsoni, näitleja Brooke Shields'i lemmikkunstnik Kalev Mark Kostabi on USAs elav Eesti päritolu rahvusvaheliselt tuntud maalikunstnik. Kunstniku professionaalsusest annavad tunnistust hotellitoas rippuvad Kostabi originaalmaalid. Jonathan Edwards Jonathan Edwards on maailmarekordiomanik meeste kolmikhüppes, kes ületas esimese sportlasena maailmas määrustepärastes tingimustes üle 18 meetrise hüppe. Eestis osales
tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi. Luuletaja Karl Martin Sinijärv (1971), etnofuturismi üks eestvedajaid ja nimetuse autor, kasutas oma varases loomingus läbivalt võtet, kus ta sidus traditsioonilisi vorme mängulise, ajuti lausa kerglaselt mõjuva sisuga. 1988. aastal asutasid etnofuturistid rühmituse Hirohall, sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus. Muide, pungil ja etnofuturismil on tugev ühisosa ja see sidus neid ka 1980. aastatel valitsenud meeleoludega. Selleks oli suurenenud teadlikkus eesti keelest ja kultuurist, selle eripärast ja ohustatusest. Kui 1989. aastal ilmus järjekordne noorte autorite luulekassett ,,Kassett '88", siis neljast debütandist üks oli etnofuturist (Sinijärv) ja teine punkar (Trubetsky). Veel üks huvitav fakt: 2000. aastal ilmus Kajar Pruuli koostatud 1990
Visnapuu ja A.Gailit kuulusid kirjanike põlvkonda, kes olid juba varem Eesti Vabariigis tuntud. K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, R.Kolk ja A.Viirlaid olid kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased. Üheks grupiks olid kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga näiteks nagu H.Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I. Laaman. Samuti loetakse Eesti paguluskirjanikeks ka isikuid, kes sündisid pärast sõda paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa
Juhend 9.klassi keemia referaadi kirjutamiseks. Töö eesmärgiks on õppida korrektselt vormistama lühikesi kokkuvõtteid keemiaalastest teemadest. · Töö maht Töö pikkus peab olema minimaalselt 1000 sõna (see on arvutitekstis tähesuurusega 12 ja reavahega 1 umbes 4 - 6 A4 formaadis lehte). Lisandub tiitelleht ja kasutatud kirjanduse leht. Seega on töös kokku vähemalt 6 8 lehte. Töösse võib lisada pilte ja jooniseid, kuid sel juhul peab arvestama, et tekstiosa ei lüheneks. Töös peab olema viiteid vähemalt 3 erinevale kirjandusallikale. · Töö vormistamine 1. Töö kirjutamiseks võta A4 formaadis paber. 2. Töö võid kirjutada arvuti abil, kasutades Microsoft Word´i tekstiformaati. 3. Kirjuta vaid lehe ühele poolele, teine poole jääb tühjaks. Leheküljed nummerda (tiitellehte ei nummerdata, leheküljenumbrid algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). ...
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...
Aastal 1989 koostati Balti kett. 1990. aastal toimus Eesti Kongressi valimine ning aasta hiljem taastati iseseisev Eesti Vabariik. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Jaan Kaplinski (1941). Essee lühem isikupärane vaimukalt sõnastatud kirjanduslik või teaduslik kirjutis. Vabas riigis sündinud sõna Aastatel 1987-1990 tekkisid uued noorte kirjandus- ja kultuurirühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad, Eesti Kostabi Selts, Erakkond, Õige Valem, 14 NÜ. Alates aastast 1991 arenes iseseisva Eesti kirjandus. Kodueesti ja väliseesti kirjandused taasühinesid. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Andrus Kivirähk (1970) ja Contra (1974). Otsene suhtlus omavaheline vestlus Vahendatud suhtlemine toimub tavaliselt filmi vaadates, teatris käies ja kirja lugedes. Ametlik suhtlemine range kirjakeelega. Mitteametlik suhtlemine vaba, võib kasutada slängi.
Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale"
1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed" Ajaliselt paralleelsed arenguromaanid Eesti ühiskonna areng Põhitoon pessimistlik, ühine tegelaste ÜKSILDUS, elult lüüasaamine.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Andreas Randvere, Marko Saarepera, Andres Kostabi Kompaktvann Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Toote ja ettevõtte kirjeldus..............................................................................................................
20. august 1991 Kell 23.03 kinnitas Eesti Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest[1][2]. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn
Kui sambad valatud, tuli hakata tegelema talade montaaiga. Esimesed talad tõsteti sammastele 1979. aasta maikuus. Kuni selle ajani olid tööd enam-vähem graafikus püsinud, edasi juhtus see, mis nõukogude perioodil ehitistega ikka juhtus. Tööd hakkasid materjalide puudumise tõttu venima. Esimeseks suuremaks murekohaks kujunes tsemendipuudus, mis aeglustas sammaste valamist ning seadis objekti tähtaegse valmimise suure küsimärgi alla. Ajaleht Edasi ajakirjanik Ivar Kostabi küsimusele tööde järje kohta 1980. aasta veebruaris vastas vanemtöödejuhatajat Boriss Lõsjuk otsekoheselt: ,,Kui poleks olnud möödunudaastast betoonipuudust, mis pani meid kõige paremal tööajal neljaks-viieks kuuks rohkem niisama vahtima, oleksid sambad juba kõik valatud." (Ivar Kostabi. Sild pikeneb. Edasi 16. 02. 1980). Uue silla ehitamisega seonduvad pinged tõusid haripunkti 1980. aasta suvel. Pool aastat
Ülenurme Gümnaasium LYSSAVIIRUS Referaat Koostaja: Tanel Altement Klass: 11.b Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud................................................................................................................
ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi
1944.aasta sügisel põgenes uue nõukogude okupatsiooni eest Läände u. 75 000 inimest. Enim eestlasi asus esialgu elama Rootsi. Kujunes välja pagulaskond. Venemaa eestlaste arvukus vähenes, sest suurem osa asus neist elama Eestisse, osa oli langenud sõja ajal või langes repressioonide ohvriks. 1980.aastate lõpuks elas Eestis 963 000 ja välismaal u. 150 000 eestlast. Eestlaskond globaliseerus. Vabas mailmas, arenes edasi eesti kultuur(Marie Under, Karl Ristikivi, Ernst Öpik, Kalev Mark Kostabi jt.) Kõikjal loodi Eesti Maju, seltse, emakeelseid koole, kirikukogudusi, tekkisid eesti kirjastused, hakkasid ilmuma eesti ajalehed. Pagulasi ühendas üks suur aade iseseisvuse taastamine. Selle nimel töötasid Välis-Eesti poliitilised organisatsioonid: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eesti Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Esindus jt. Tehti koostööd ka Läti ja Leedu organisatsioonidega.
registreerinud end hääletamiseks ja lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain
Andrus Ristkok 0 1 4 1 4 10 Priidu Priks 0 0 3 5 2 10 Peet Kask 0 0 5 0 5 10 Tõnu Anton 1 0 5 0 4 10 Andrei Prii 1 0 0 7 1 9 Jüri Kork 1 6 1 1 0 9 Rein Veidemann 0 6 0 1 2 9 Kalju Koha 0 0 1 6 2 9 Heldur Peterson 0 2 4 0 3 9 Heino Kostabi 5 3 8 Jüri Rätsep 0 1 1 1 4 7 Hillar Eller 1 2 2 1 0 6 Aavo Mölder 0 0 2 1 3 6 Jüri Liim 0 0 1 3 1 5 Kaljo Ellik 3 0 2 0 0 5 Eldur Parder 0 2 1 1 1 5 Uno Anton 0 0 1 2 2 5 Lehte Sööt (Hainsalu) 0 0 2 1 1 4 Juhan Telgmaa 1 0 1 0 1 3
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm....................................................................................................
It is easy to notice. For instance much more American films are shown in Estonia, than Estonian films in the United States. Although we might think that Estonian culture is not represented in the English speaking world at all this is not true. Probably one of the most famous Estonians, that most people who are interested in music know, is Arvo Pärt. Well known compositors and conductors are also Erkki-Sven Tüür and Paavo Järvi, who conducts the Cincinnati Symphony Orchestra. Mark Kalev Kostabi, a US-born Estonian artist has established an enormous studio in the heart of New York City, where annually about 1,500 works of art come into being. 8 For people in England probably the most famous Estonian is associated with sports. The goal keeper of the football club, that is at present on the fourth position in the UK premier league Arsenal is Estonian Mart Poom. Recognition
Ülenurme Gümnaasium KÄRBSESEENED Mürkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötl...
He broke the barrier between high art and low art. Newer Realist Trends. A plurality of trends has been embraced. Some realists tried to learn from the immediate past, others from the Old Masters. Baroque and Classic realism were re-examined. Artists: Alice Neel, Alfred Leslie, Jack Beal, William Beckman, Martha M. Erlebacher, Steve Hawley, David Ligare, Vincent Arcilesi, John Nava, Delmas Howe, Leon Golub, Eric Fischl, Jeff Koons. Exemplary artist. Kalev Mark Kostabi (late-C20). He neither paints nor conceives of most of the works that bear his name. He employs an assistant-base mode of artistic production. Teams produce his paintings and there is an intricate division of labor (painters, canvas stretchers, idea persons, color theorists, rhetoricians, creative consultants etc.). His figures are faceless. He quotes imagery from art history (especially those of Edward Hopper). This is associated with the theme of American alienation
He broke the barrier between high art and low art. Newer Realist Trends. A plurality of trends has been embraced. Some realists tried to learn from the immediate past, others from the Old Masters. Baroque and Classic realism were re-examined. Artists: Alice Neel, Alfred Leslie, Jack Beal, William Beckman, Martha M. Erlebacher, Steve Hawley, David Ligare, Vincent Arcilesi, John Nava, Delmas Howe, Leon Golub, Eric Fischl, Jeff Koons. Exemplary artist. Kalev Mark Kostabi (late-C20). He neither paints nor conceives of most of the works that bear his name. He employs an assistant-base mode of artistic production. Teams produce his paintings and there is an intricate division of labor (painters, canvas stretchers, idea persons, color theorists, rhetoricians, creative consultants etc.). His figures are faceless. He quotes imagery from art history (especially those of Edward Hopper). This is associated with the theme of American alienation
Enne uurimustöö tegema hakkamist ei teadnud ma Karl Martin Sinijärve kohta midagi, veel vähem teadsin ma tema luule kohta. Nüüd, kui olen tutvunud tema elulooga ja teostega, arvan, et ta on väga põnev isiksus. Samuti olen nüüd tutvunud tema luulega ning proovin endale hankida kõik tema luulekogud, sest need luuletused, mida lugenud olen, on väga huvitavad ja humoorikad olnud. Kasutatud kirjandus "Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 Kasutatud internetiallikad http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/viires2.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv http://etv.err.ee/?0538899 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karlkuusik.htm http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html
NEW YORK – pärast II Maailmasõda
MOSKVA – külma sõja aegne poliitiline metropol NL-s
Modernistliku arhitektuuri lõpp -- Jencksi järgi
Charles Jencks dateerib modernismi lõpu arhitektuuris
kella-ajaliselt:
1972. a. 15. juulil kell 15.32
Minoru Yamasaki (1912-1986) projekteeritud paneelmajade õhkulaskmine St.
Louis’is, Missouri osariigis USA-s
Ülenurme Gümnaasium Migreen Referaat Koostaja: Liis Pirnpuu, 12.a Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme, 2009 SISSEJUHATUS Valisin teema migreeni, kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid. Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all
tarbekunsti ja disaini kogu üldse. 3. Hal’as kunn Galerii Hal’as kunn (ka Kalju maja) on kunstigalerii Võru maakonnas Meremäe vallas Obinitsa külas. Kunstigaleriis saab tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
Kümmel, Tallinn Airport Magazine, (2002), Spring, lk. 18-19 Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002 Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002 Enno Tammer. Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv. Mälu võim, lk 1382. Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003 Enno Tammer. Lõpparve rongaemadusega. Mälu võim, lk 85113. Tegijad : Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus; Toivo Tootsen 2003 Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004 Savisaare naised - abikaasad, ustavad jüngrid ja noorukesed wannabe 'd, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Naised Edgarist, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Sulev Vedler: K-supermees Savisaar päästab Eesti majandust, Eesti Ekspress, 6. november 2008 Hille Tänavsuu: Savisaare küsitlustrikk põhjustas pahameele, Tallinna Postimees, 19. november 2008
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
a. asutati Eesti Kultuuri Koondis. Omanäoliseks kunstnikuks Rootsis kujunes ENNO HALLEK (1931- ...),kes kasutas popkunstile omaseid kriiskavaid värve mitte ainult lõuendil vaid ka tarbeesemetel, sealhulgas ka kaluriaerudel, nagu meenutamaks oma sõudmist noore põgenikuna üle mere. Loobus nelinurksest pildiformaadist. On loonud ka monumentaaltöid. Stockholmi KA professor. Kanadas Torontos asutati 1956.a. Eesti Kunstnike Koondis. USA-s on tuntuim eesti päritoluga kunstnik KALEV MARK KOSTABI (1960-...), kes on efektselt jäljendanud Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole. Paljud on aga sõlminud otsesidemed siinse kunstieluga alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Kindel on aga see, et välis-eesti kunst on olnud mitmekesisem ja
a. asutati Eesti Kultuuri Koondis. Omanäoliseks kunstnikuks Rootsis kujunes ENNO HALLEK (1931- ...),kes kasutas popkunstile omaseid kriiskavaid värve mitte ainult lõuendil vaid ka tarbeesemetel, sealhulgas ka kaluriaerudel, nagu meenutamaks oma sõudmist noore põgenikuna üle mere. Loobus nelinurksest pildiformaadist. On loonud ka monumentaaltöid. Stockholmi KA professor. Kanadas Torontos asutati 1956.a. Eesti Kunstnike Koondis. USA-s on tuntuim eesti päritoluga kunstnik KALEV MARK KOSTABI (1960-...), kes on efektselt jäljendanud Andy Warholi lastes toota oma teoseid nn. vabrikus, kasutanud massikultuuri kujundeid ja võtteid. Edukalt esinenud show-bisnesis luues müüdi oma isiksusest. Mõned välis-eesti kunstnikud said oma loomingut näidata Eestis juba okupatsiooniaja lõpupoole. Paljud on aga sõlminud otsesidemed siinse kunstieluga alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Kindel on aga see, et välis-eesti kunst on olnud mitmekesisem ja
Kauksi Ülle, Sven Kivisildik, Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest - kohtuvad Tartus. Täiendavad üksteist, organisatsiooni tasandil täiendamise mäng. Nimelt aasta hiljem rajatakse Tartus 1989-2000 Eesti Kostabi-$elts - muutub Hiro allorganisatsiooniks, kus uuele radikaalsele kultuurile katust pakkuma. Mitte vaid kirjandusühendus, vaid nooremaid kultuuritegelasi ühendav selts. Kahtlemata provokatiivse nimega ja kasutatakse Kostabi nime - see on Eesti päritolu USA maalikunstniku nimi mängu (Mark Kostabi) kes on leidnud ka mooduseid kuidas kunsti ja rahatemist ühendada. Rahapoeesia mäng kuulub asja juurde, aga ei ole peamine. See on uus ja huvitav maailm ja hakatakse selles toimima. Hirohall avaldab kuulutusi lehes, et pakuvad luuletamisteenust, hinnakiri selline ja selline. Pühendus- ja leinaluuletused. Kostabi Selts hakakb muutuma kirjastuslikuks ettevõtteks. Ja hiljem muutubki kirjastuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
