varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusel tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal "IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE„ "Naine rohelises kleidis„ "Naine päevavarjuga" "Eine roheluse’’ "Saint Lazare Jaam’’ https://www.youtube.com/watch?v=eSSgIh0ts94 https://kunstiabi.weebly.com/claude-monet.html
3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunsti...
Michaeli kiriku pronksuksed. kiriku pronksuksed. Ristimisnõu Hildesheimi St. Michaeli kirikus. 11. saj. Romaani skulptuur. Kristuse sünd. 10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Eeva paradiisiaias. u. 1125- Krutsifiks Lichtensteini lossist. 1135. Saint Lazare katedraal, u. 1050. Autun. Gislebertus. Viimne kohtupäev. 12. saj. Püha Peetrus. 12. saj. algus. Püha Peetrus. 12. saj. algus. algus. Saint Lazare katedraal, Saint Pierre kirik Moissacis. Saint Pierre kirik Moissacis. Autun.
Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev. Vezelay kloostrikiriku portaalil. Süzee ähvardav, imede kujutamine (nt Viimne kohtupäev). Kujutised ebareaalsed, sümboolsed, tinglikud, figuurid moonutatud. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Eeva paradiisiaias. Saint Lazare katedraal, Autun. Skulptuure kasutati ka altarite kujundamiseks ja skulptuurid seisid vabalt ruumis (vabafiguurid). Populaarne motiiv krutsifiks, mis tähendab ristilöödud Kristust. Krutsifiks Lichtensteini lossist Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud. Naine ja deemon. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel. Maalikunst Enamasti tegu seina- ja laemaalidega. Teemaks imed, piiblilugude illustratsioonid ja kurjad jõud
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mart Laar Referaat Koostaja: Mark Gabriel Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008-11-27 Valisin Mart Laari, sest ta on huvitav poliitik, kes on olud kõva tegija alates eesti iseseisvumisest ja aitab praegu oma kogemustega teisi riike, kes on saavutanud juba iseseisvuse.Praegu aitab ta Gruusial sõjajärgsest olukorrast taastuda. Referaadi koostamise käigus tahan rohkem Mart Laarist teada saada. Sooviksin teada saada millised autasusi ta on saanud ja milliseid raamatuid kirjutanud. ELULUGU Mart Laar on sündinud 22.aprillil 1960. aastal. Sünnilinnaks on Viljandi. Mart Laar on abielus ja tal on kaks last.Poeg ja tütar. Ta õppis Tallina 46. keskooli kunstikallakuga klassis. Peale keskhariduse omandamist läks Mart Laar Tartu ü...
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.................................................................................
Sadi Nicolas Léonard Carnot 12klass Sadi Carnot sündis 1 juuni aastal 1796, ta oli Lazare Carnot perekonnas sündind vanim poeg. Ta lapsepõlv oli raske ja ebastabiilne, just Prantsusmaal sel ajal olnud raskete poliitiliste sündmuste tõttu (Prantsuse revolotsioon, Napoleoni sõjad jne.). Ta isa oli tihedalt seotud ka revolotsioonilise valitsusega ja Napoleoniga. Kõigele vaatamata sai ta hea hariduse, algul isa, pärast Lütseumis. Sealt edasi, 16 aastaselt astus ta polütehnikumi. Ta lõpetas selle edukalt 1814.
ta sündis ja mida ta oma eluajal tegi. 9 Kasutatud allikad: 1. Mason A. 1998. ,,Kuulsaid kuntnike: Monet". Tallinn: Koolibri 32 lk 2. Zeidler B. 2007. ,,Monet". Tallinn: Koolibri 96 lk 3. Vikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 4. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 10 Lisad: 1. ,,Saint Lazare Raudteejaam", Pariis, (1877) 2. ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872/1873). 11 3. ,,Rouen`i Katedraal, Fassaad (päikeseloojang)", (1892-1894) (üks maal seeriast) 4. ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (1890-1891) 12 5. ,,Camille ,Naine rohelises kleidis", (1866) 6. ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908) 13
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Johanna Reilson DIGIFOTOGRAAFIA AJATELG 1850-1855 Referaat Juhendaja: Egon Erkmann Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 Haapsalu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. 1850.........................................................................................................................................3 2. 1851.........................................................................................................................................4 3. 1852................................................................
olid. Kasutatud allikad: 1. Vikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 2. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 3. Birgit Zeidler 2007 ,,Monet: Elu ja looming", Tallinn: Koolibri 96 lk 4. Paul Smith 2000 ,,Impressionism: Sissevaated", Tallinn: Kunst 175 lk 5. Vikipeedia ,,Impressionism" http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism Lisad: 1. ,,Saint Lazare Raudteejaam", Pariis, (1877) 2. ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872/1873). 10 3. ,,Rouen`i Katedraal, Fassaad (päikeseloojang)", (18921894) (üks maal seeriast) 4. ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (18901891) 5. ,,Camille ,Naine rohelises kleidis", (1866) 6. ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908)
Kuressaare Gümnaasium TOLOUSE- LAUTREC Referaat Koostaja: Raine Metsalu klass: 11e Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................3 ........................................................................................................................4 Määratud saatus ja lapsepõlv...................................................................... 4 Maalimine läbi aegade................................................................................10 Need lummavad punapead.........................................................................13 Viimased pintslitõmbed..............................................................................18 Kokkuvõte.........................................................
range distsipliini ning arendas kogu sõjatehnikat pidevalt. Prantsuse revolutsiooniga kaasnev sõjandus Prantsuse revolutsiooni ajal polnud vana sõjapidamisviisi rakendamine enam võimalik ning ainus väljapääs oli värvata sõjaväkke vabatahtlikuid. Vabatahtlikke värbamine tõi paratamatult kaasa muutusi sõjaväekorralduses. Revolutsiooniarmees ühendus vanaaegne professionaalsus rahva entusiasmiga ning sõjandusuuendused muutsid väe mobiilsemaks ja efektiivsemaks. Lazare Carnot, kes oli prantsuse sõjaväeformaator, arvas, et parim taktika on lüüa vaenlast massiga. See taktiga aga ei kujunenud kuigi parimaks, sellepärast, et selle taktika tagajärjel sai surma palju inimesi. Tänapäeval võib sellise nähtuse kohta öelda, et inimesed olid kahuriliha. 19. sajandi sõjad mõjutasid paljuski Euroopa poliitilist, majanduslikku ning sotsiaalset arengut. Eriti olulised olid ka Napoleoni sõjad, mis panid aluse uuele
biennaale-triennaale. See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem "maailmakaardile". Claude Monet prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. "Tõusev päike" "Vesiroosid" "Eine roheluses" "Naine päevavarjuga" "Saint Lazare jaam" "30.juuni festival" "Heinakuhjad. Suve lõpp" Jt: http://www.claudemonetgallery.org/home-2-12-1-0.html Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville-Crevon 2. oktoober 1968 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse-ameerika kunstnik. Pablo Picasso Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja
Teose maht oli 300 lehekülge. Kui ta oli kahekümne seitsme aastane, soovitati tal kandideerida Teaduste Akadeemiasse. See oli nii noorele mehele ebatavaline au. Talle kinnitati, et esimene vaba koht matemaatikaosakonnas langeb temale. See oli Cauchy populaarsuse kõrgpunkt. Aastal 1816 oli Cauchy seega küps akadeemiasse valimiseks. Kuid seal polnud vaba kohta. Ometi võis oodata, et kahe akadeemiku kõrge ea tõttu mõni koht varsti vabaneb. Monge oli seitsmekümnene, Lazare Nicholas Marguerite Carnot (1753-1823) kuuekümne kolmene. Teaduste Akadeemia reorganiseerimise käigus pärast Napoleoni ,,sajale päevale" järgnenud poliitilist pööret heideti Carnot ja Monge 1816. a. akadeemiast välja. Carnot'i järglane asus oma kohale erilist tähelepanu äratamata. Kui aga noor Cauchy rahumeeli Monge'i kohale asus, pääses valla torm. Monge'i kõrvaletõukamine oli puhtalt poliitilise meelevalla akt. Cauchyle tundus aga, et õigus on tema poolel.
liikuvate ja tulistavate laskurite tegevus, suurtükitule paindlik kasutamine ning rünnakukolonnid ahelike asemel. Uuendusi võimaldas läbi viia eelkõige jalaväerelvade täiustumine, mis tegelikult oli toimunud juba 17. sajandil. Sel ajal kasutusele võetud ränilukuga püssid ning bajonetid võimaldasid üksiksjalaväelasele rohkem tegevusvabadust nii tulistamisel kui ka enese kaitsmisel. Silmapaistva Prantsuse sõjaväereformaatori Lazare Carnot`I sõnul tuli vaenlast luau massiga.Sõjapidamine muutus jälle äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimelu säilitamine polnud oluline--esmatähtis oli vaenlase lõplik hävitamine mis tahes hinnaga. Sarnaselt varasemate sajanditega kujundasid sõjad ka suurest19. sajandi Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning
Revolutsiooniarmeede tugevus peitus tollest ajast pärit professionaalsuse ühendamises rahva entusiasmiga mis omakorda tõid endaga kaasa sõjaväe parema mobilisatsiooni ja 10 efektiivsuse. Need uuendused oli võimalikud eelkõige tänu jalaväerelvade täiustamisele. Jalaväelastel oli suurem liikumisvõimalus ja oli parem ka ennast kaitsta. Silmapaistva Prantsuse sõjaväereformaatori Lazare Carnot´ sõnul tuli vaenlasi lüüa massiga. Sõjapidamine muutus taas äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimeludel ei olnud tähtsust. Esmatähtis oli vaenlase hävitamine ükskõik mis hinnaga. Sõjad kujundasid, nagu varemgi, suuresti Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majandusliku arengut. Eriti olulisteks võib pidada 18.sajandi lõpul peetud revolutsiooni sõjad ning Napoleoni sõdade ajastut, mis pandi aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas.
ahelike asemel. Uuendusi võimaldas läbi viia eelkõige jalaväerelvade täiustumine, mis tegelikult oli toimunud juba 17. sajandil. Sel ajal kasutusele võetud ränilukuga püssid ning bajonetid võimaldasid üksiksjalaväelasele rohkem tegevusvabadust nii tulistamisel kui ka enese kaitsmisel. 12 Silmapaistva Prantsuse sõjaväereformaatori Lazare Carnot`I sõnul tuli vaenlast luau massiga.Sõjapidamine muutus jälle äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimelu säilitamine polnud oluline--esmatähtis oli vaenlase lõplik hävitamine mis tahes hinnaga. Sarnaselt varasemate sajanditega kujundasid sõjad ka suurest19. sajandi Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning Napoleoni sõdade ajastu, mis pani aluse uuele
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
