II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia (0)

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon · 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud · Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile,  paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse. · Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass. Otsustav 1919. aasta: · enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele liikumisele uut hoogu: idas valgete eesotsa admiral Koltsak--->kuulutati Vm valitsejaks, lõunas

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon  1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud  Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile,  paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma piiridest välja ja aitas Landeswehri sõjaga Lätis võimule kukutatud rahvusliku valitsuse.  Valged ei tunnistanud nende iseseisvust, noored riigid nende vastu, jäid Vm kodusõjas pass. Otsustav 1919. aasta:  enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viis vastuhakkudeni, mis andsid valgele liikumisele uut hoogu: idas valgete eesotsa admiral Koltšak--->kuulutati Vm valitsejaks, lõunas

Venemaa

5

doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku SM kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Selle kohtuprotsesssiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.  Antiseminism - termin, mida kasutatakse vaenulikkuse juutide suhtes tähistamiseks, mis juurdub vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.,  geto - Väljend tuli laialdaselt kasutusse Teise maailmasõja perioodil, mil seda kasutati natside loodud vähemusrahvuste linnaosade kohta.,  juunipööre - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks,  baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele

Ajalugu

1

doc

II maailmasõda

1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne ­ Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill ­ Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja

Ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda

Karjala kannasele oli rajatud Soome kaitseliin, tuntud Mannerheimi liinina. Jõud olid sõjas ebavõrdsed (sõdurite arv, tehnika). Esialgu pani Soome tugevalt vastu ning ilmastikuolud tulid Soomele kasuks (talv oli lumerohke ning külm, sommid harjunud sellega, NSVL tehnika ei töötanud selles kliimas kõige paremini ning sõjaväelased ei olnud piisavalt hästi varustatud talvetingimustes sõdimiseks). NSVL võttis aga sellest õppust ning '41, kui algas sõjategevus SM ja NSVL vahel, oli NSVL sõjaväes toimunud muutused. Soome oli huvitatud vaherahu sõlmimisest, samuti ka NSVL, kuna Ing ja Pr organiseerisid Soomele abi. Sõjatingimustest märts '40 sõda lõppes. Soome jaoks kaotusena, kuna oli sunnitud loovutama teatud alad NSVL'ile, nt Karjala kannas, mille elanikele anti võimalus ümber asuda Soome aladele. NSVL rajas sõjaväebaasid Soome aladele, kuid Soomet ei okupeeritud. Kuigi Soome oli tugevalt seotud NSVL'iga, säilitas iseseisvuse.

Ajalugu

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid ­ solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis ­ 1924 *sõjamajanduselt ­ rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus ­ Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika ­ raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused

Ajalugu

7

doc

Teine maailmasõda 1939-1945

44% elamispinnast); o USA kasutab aatompommi 6.aug.1945 Hiroshima linna vastu (ohvreid ca 200 000), 9.aug.1945 Nagasaki linna vastu (ohvreid ca 80 000). Sõjaline vajadus selleks puudus; o NSVL sõda Jaapani vastu: aprillis tühistas NSVL neutraliteedilepingu Jaapaniga ja 3 kuud hiljem 8.aug.1945 kuulutas Jaapanile sõja. Sõjategevus toimus Mandzuuria alal, Punaarmee vastu oli Jaapani Kvantungi armee. 10.aug hakkas Jaapani valitsus pidama läbirääkimisi vaherahu tingimuste üle; o 2.sept.1945 allkirjastas Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Toimus USA lahingulaeva ,,Missouri" pardal. Teine maailmasõda oli lõppenud!!! · Inimestevastased kuriteod (Holokaust (massimõrv) ­ juutide (mitte ainult vt allapooli!!) süstemaatiline

Ajalugu

4

doc

II ms

liidulepingu, Ühendriikidega lepiti kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada. 1942.a. kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu, sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega

Ajalugu

Kommentaarid (0)