Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees,
16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29
16. Miks Saksamaa sai I maailmasõjas lüüa? 17. Miks I maailmasõda kestis nii kaua? 18. Miks lagunesid sõjaga Türgi ja Austria- Ungari impeerium , mitte aga Prantsusmaa ja Suurbritannia impeerium? 19. Mida tähendab väljend- I maailmasõda oli moodne sõda? 20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29
7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska. 14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus. Maapäev oli omamoodi kohalik partei millel olid piiratud volitused
veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II üritas ülestõusu maha suruda, kuid ei õnnestunud. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika-Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodust. revol. käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi esindajaks Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku
Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917.a toimus eestlasteel meeleavaldus Peterburgis ( 40000 osavõtjat). Selletagajärjel : Eesti saavutas autonoomia. Tulemusena Maapäev esimene Eesti rahvaesindus. Oktoobrirevulatsiooni juhib V Kingsepp. Võim Eestis läheb enamlaste ehk kommunistide kätte. 28 nov. 1917
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03
". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus. 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Kaksikvõim: · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: · Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
1917. aasta Venemaal: miks sai oktoobripööre võimalikuks? Oktoobripöördele eelnesid rahutused sõjaväes, kaos majanduses, keisrivõimu autoriteedi lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada
+ uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Nikolai II poliitikaga · Naiste demostratsioon Tulemus Nikolai II kaotas (sõjavägi toetas rahvast) Tagajärg 3.märts 1917 lõppes tsaari võim (1918a. Lastakse tsaar maha) Kaksikvõim märts-okt 1917 Ajutine Valitsus TSS Nõukogud (Kodanlus) Bolsevikud (enamlased) Lvov Lenin Kerenski 1. apr-rahulikul teel 2. okt- relvastatud ülestõus Vn astus välja I MS-st. · Oktoobripööre 24.okt (vana kalender), uus 7.nov
Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Venemaal tekkis kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad: Enamlased ehk kommunistid(Uljanov Lenin) ja Vähemlased (juht oli Kerenski) 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti Rahvaesindus) 10
Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha
kaitset võimaliku Saksa rünnaku vastu. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Peale oktoobripööret kujunes Eestis välja kaksikvõim. Maanõukogu otsustas,et Asutav Kogu on kokkuastumisel kõrgema võimu kandja, kuna aga Asutava Kogu tegevust katkestasid enamlased, otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada revolutsiooni teel. Jõuti otsusele, et kõige parem hetk saada võim enda kätte, on hetk mil enamlased põgenevad ja sakslased saabuvad. Sakslaste pealetund algas 18.veebruar 1918, kes lõid enamlased Eestist välja. 21.veebruar otsustati, et rahvale tuleb ette lugeda iseseisvusmanifest, kuna aga Päästekomitee katse
20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? Riigid polnud nõus selliste tingimustega. Võrdne maailm. 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? Tekkisid rahutused, toimud võimuvahetus, oli sõjas rängalt kannatada saanud. Lahkus sõjast Bresti rahuga. 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? Majanduslangus,tsaar oli kaotanud usalduse, ääremaad olid rahutud, suurlinnades ei jätkunud toitu. 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas? Millal kaksikvõim lõppes? Kujunes kui keisrivõim oli langenud.(Peteogardi Töölised ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus) Üritasid parandada rahva olukorda. Tekkisid parteid. Lõppes 25.10.1917. 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? Ei taganud vabariiki. Jäi sõjast väljumata. 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? Olid saanud populaarseks suurlinnadess. Lubasid rahu, leiba, maad
Miks olid need tingimused ohtlikud? Umbes 1/8 territooriumist tuli loovutada, sõjaväes võis olla 100000 meest, reparatsioonid(sõjamaksud), 15 aastaks moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa suruti alla ja sellega ei saanud leppida. 11. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused, esile kerkis USA, Demokraatia kriis tugevdas äärmuslasi, kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. 12. Mida tähendas kaksikvõim Venemaale? Oli kaks võimu, tekkis olukord, kus keegi ei suutnud end kehtsetada, mõjutas valitsuse autoriteeti. 13. Miks langes Ajutise Valitsuse autoriteet? Sõda Saksamaaga jätkus, olulised reformid jäid Asutava Kogu hooleks. 14. Mida lubasid enamlased rahvale? Rahu, leiba ja maad. 15. Mille poolest oli tähtis Preisti rahu? Suured alad Saksamaale, Saksamaa lõpetas sõja tegevuse idarindel.
Venemaa kahe maailmasõja vahel 1917 veebruarirevolutsioon Kukutatakse vene tsaar ja võim ajutiselt valitsusele kaksikvõim, Kodanlus, intelligent Lenin-töölised, talupojad, haritlased Tsaaripooldajad üritavad riigipööret Oktoobrirevolutsioon-kuulutati nõukogude võim Kuulutati välja rahudekreet Maadekreet.kõik soovijad said tasuta maad Rahvaste enesemääramisõigus(soome, eesti) Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim
loosungeid "Maha sõda!", "Maha isevalitsus!". Revolutsioon, mis kannab ajaloos Veebruarirevolutsiooni nime, algas 23. II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu
aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920. Eesti vabadussõda (punane ja valge terror) Venemaal kodusõda- enamlased, punane ja valge. Nõukogude võimu taheti likvideerida. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.
eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, ühtlane kirjakeel samuti ka kirjaoskuse tase , mi soli tollal väga kõrge rahvastiku seas. Meil oli ka oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris erinevate seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, et suurendada rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust. Pärast Venemaa oktoobrirevolutsiooni tekkis Eestisse kaksikvõim. Olemas olid Maanõukogu ja Maavalitsus, tehti ettevalmistusi Eesti Asutava Kogu valimiseks, kelle teha jäid ka seadused, mis hakkasid kehtima Eesti aladel. Otsus selleks tehti 15. Novembril. Kogu see eestlaste tegevus näitas, et meil on plaan luua oma riik. Eesti iseseisvuse eest sõdijad ootasid ning tahtsid ära kasutada hetke mil sakslased ei olnud veel Eesti aladele jõudnud, kuna Venemaa oli väga nõrk siis olid meil head eelised. Loodi
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal
Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Eestis kujunes aga välja kaksikvõim nagu ka Venemaal. Tegelik võim hakkas üha rohkem minema Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule, kus pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist ega autonoomiast midagi teada. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele. Enne kui jõuti selleks midagi teha toimus 1917. aasta oktoobris enamlaste võimupööre. Nende mõju kasvas kiiresti vene sõdurite ja rahvamasside hulgas. 1917. aasta 24.
järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1
ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim venemaal. Oktoobrirevolutsioon- Ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki.
demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega. Revolutsiooni tulemusena loobus Nikolai II troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodustasid Ajutine Valitsus ning teisel poolel oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Algselt lubas Ajutine Valitsus tagada demokraatlikud vabadused. Kuna sõda Saksamaaga jätkus, algatati vähemalt reforme, mis rahva olukorda parandasid. Rahvas muutus aga üha närvilisemaks, sest demokraatia tulekut polnud kusagil näha. Algas Ajutise Valitsuse autoriteedi langus. Ajutise Valitsuse ettevõtmised kukkusid aga järjest läbi ning see tekitas segaduse
k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Peep Reimer 6 2.1.3. Kaksikvõim: (Vt. ka õpik lk.68-70) · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
See, mida peame demokraatiaks meie, ei ole see, mida pidasid demokraatiaks näiteks ateenlased. Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Siideriik on riik, mis pole saavutanud täieliku demokraatia, kuid siiski püüdleb selle poole. Eesti on olnud siirderiik 1990. aastatel, kuid ta on suutnud seda staatust muuta demokraatlikuks. Peale Eesti Taasiseseisvumist olime saanud vabaks, kuid siiski oli palju probleeme mida lahendada. 1990. aastatel kujunes kaksikvõim, Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. Eesti kommunistlik Partei lõi NLKP-st lahku ning peale seda on riik suutnud ennast ise majandada ning rahva soove täita. Põhiseaduse koostamist ning selle vastuvõtmist võib tuua üheks siirderiigi tunnuseks. Majandus oli tollal vägagi arenemata. 1992. aasta rahareformiga võeti Eestis kasutusele Eesti Krooni. Kuna mindi üle rubla pealt kroonile, siis algas hinnatõus, mis mõjus paljudele eestlastele raskelt
4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest'' 1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus) 1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid - Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur - Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks
kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus (enamlased/bolsevikud) Enamlaste esiletõus väga disiplineeritud kord. lubasid kõike, mida rahvast tahab. Neid toetas Saksamaa
neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt sõjatehnika areng allveelaevastik, lennuvägi, tankid Venemaa kokkuvarisemine: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse kasv veebruar 1917 Veebruarirevolutsioon; ajend oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega; Nikolai II loobus 3. märtsil troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus Tähtsamad parteid: Rahva Vabaduse Partei Sotsialistide-revolutsionääride Partei Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei VSDTP marksistlik organisatsioon Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Oktoobripööre: 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26
toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle. Kujunes kaksikvõim. Ajutise Valitsuse etteotsa sai Lvov, hiljem vahetus A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema. Peterburgi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 1)mensevikud 2)bolsevikud **Esimese maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste
Elatustase langes järsult, toidupuuduse teke, levisid epideemiad. Naised pidid üle võtma meeste rollid Genotsiid Armeenia vastu Türgi ründas Vene alasid ning süüdistasid armeenlasi neile vastuhakkamises. Armeenlastele seati karmid piirangud, paljud tapeti ning inimesi saadeti Süüria kõrbe. Veebruarirevolutsioon 1917 veebruari lõpu poole puhkes revolutsioon Peterburi toiduainete halva varustamise tõttu. Tulemusena loobus Nikolai 2. troonist ning Venemaal kujunes välja kaksikvõim. Bresti rahu Venemaa ettepanek Saksamaale sõlmida vaherahu. Sakslased seadsid rängad tingimused, mille peale tahtsid enamlased läbirääkimisi venitada, kuid sakslasd alustasid uuesti sõda Venemaa vastu. Seepeale andis Venemaa ära territooriumi, kus oli veerand oma riigi elanikest ning tööstusest. 06.04.1917 alustab USA Saksamaa vastu sõda. Saksamaa löödi tagasi, mille peale nad tahtsid läbirääkimisi. Compiegne’i vaherahu Saksamaa sõlmis vaherahu vastastega.
valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Enamlaste reformid · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid. Ettevalmistused iseseisvumiseks · Otoobripöördejärgsed nädalad kaksikvõim. · Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest.
väed nõrgenenud peale Esimest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSV Liidus vastuvõetud „Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon “ ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga. 1917. aasta Eestis kujunes sündmuste rohkeks. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega,
23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon. Oli rahumeelne. Järgnevatel päevadel demonstratsioonid jätkusid. Sõdurid keeldusid rahvast tulistamast. 1. märtsil 1917 loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, sest poeg Aleksei oli väga haige ja temale ei tahetud nii ränka ülesannet nii raskel ajal peale panna. 2. märtsil andis Nikolai II troonist loobumise teksti Pihkvasse saabunud Gutskovile ja Sulginile. Mihhail loobus samuti troonist (3. märtsil) 1917. Kaksikvõim Kehtestati kaksikvõim: Ajutine Valitsus ja nõukogud. 1 Lenin oli Veebruarirevolutsiooni puhkedes Sveitsis ja kibeles Venemaale. Rootsi sotsiaaldemokraat Fritz Platten astus läbirääkimistesse Saksa võimudega ja need lubasid Leninil koos kaaslastega sõita raudteevagunis läbi Saksamaa (kestis veel I maailmasõda!). Lenin lahkus 27. märtsil 1917. a Zürichist, sõitis läbi Saksamaa, seejärel läbi Rootsi vagunis, millel oli eksterritoriaalsuse staatus, 3. aprillil 1917 saabus
ja varitsusteede läbilõikamiseks. Lennukite areng - neid varustati kuulipildujate ja pommidega, lennukid muutusid kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. UUS SÕJAMASIN tank - võib läbi murda kaitseliinidest ja okastraatidest, liigub teedeta maastikul, kuulide eest kaitseb teda soomus ja lühikese vahemaa tagant saab avada sihtmärgile tule 8. Venemaa kokkuvarisemine: kriisi põhjused, veebruarirevolutsioon, kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre. Enamlaste võimu laienemine ja Bresti rahu Saksamaaga. Venemaa kriisi põhjused: Rahutused sõjaväes, 6 miljn sõjameest oli lahingutes surma saanud Majanduslik kaos - suur tööjõu- ja toorainetepuudus, trantspordi- ja kütusekriis. Suuremates linnades oli suur nälg. Keisrivõimu autoriteedi langus - nende maine oli alla viidud tänu Grigori Rasputinile,
27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim venemaal. · Oktoobrirevolutsioon: ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6
27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim venemaal. · Oktoobrirevolutsioon: ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6
okt). Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast NB! Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Nõukogude võimu nõrkust ära kasutades astus Maapäev 15. novembril (uue kalendri järgi 28. novembril) 1917 tähtsa sammu tuli Toompeale kokku erakorraliseks istungiks ja võttis seal vastu deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on Eestis ainus kõrgema võimu kandja! Enamlased ajasid istungi seejärel kohe laiali, J. Tõnisson saadeti Eestist välja, kuid ta läks Lääne-Euroopasse iseseisvumise asja ajama
rahulepingute koostisosaks. Rahvasteliit on Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvahelise majanduse ja kultuurilise koostöö korraldamine. 7. Milline oli veebruari revolutsiooni tulemus? *keisrivõim kukutati *viimane vene keiser Nikolat ll oli sunnitud troonist loobuma. *Romanovite dünastia lagunemine *hõim läks ajutise ajutise valitsuse kätte *kujunes kaksikvõim *Bolševikud tulid võimule 8.Millised 2 olulist dokumenti töötati välja Eesti asutava kogu poolt 1919. aastal? Põhiseadus ja maaseadus Miks saatsid enamlased Venemaal laiali asutava kogu? Asutav kogu võttis enamlaste vastase hoiaku, kuna seal olid ülekaalus esseerid. 9.Millised olid Eesti omariikluse saavutamise eeldused? a)majanduslikd eeldused *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoega oma maa peremeheks. *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused
rahutused suruti veriselt maha, G.Rasputini populaarsus tsaari perekonnas, ebaedukas I ms, vilets raudteede võrgustik, linnad näljas, riigiasjadega tegeles tsaarinna, kes oli rahvustel sakslane Sündmused: streigid ja demostratsioonid, naised nõudsid leiba, rahu ja mehi, armee läks üle rahva poolele, Duuma moodustab Ajutise Valitsuse, mängu tulid sotsialistid (tööliste ja soldatite saadikute nõukogu), kaksikvõim, tsaar sunnitakse troonist loobuma. Tagajärjed: enamlaste võimuletulek 1) Sotsialistliku majanduse dominatsioon 2) Tööliste ja talupoegade rahulolu 3) Mõisnike, haritlaste, usklike protest 4) Kodanlike parteide väljaastumised 5) Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks 6) Kodusõda 7) Revolutsioon Saksamaal Kaksikvõimu periood Venemaal: Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim
1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt
1märtsi õhtuks oli rahval võim ja Moskvas. Tsaar kaotas täielikult sõjaväe toetuse. 3märts kirjutas Nikolai II alla troonist loobumise aktile ja moodustati Ajutine Valitsus. Venemaa liikus demokraatia poole. Ühelt poolt muutus Venemaa kõige vabamaks maaks kõigist sõdivatest riikidest, teisalt ei suutnud ta aga stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Valitses Ajutine Valitsus, kuid tema sotsiaalne kandepind oli napp ja tekkis kaksikvõim. Riiki üritati võimalikult järje peale saada, aga viga mis tehti oli see, et siiski otsustati jätkata sõda. Jätkus rahva protesteerimine ja Ajutine Valitsus pidi üle elama üsna mitu poliitilist kriisi. Augusti lõpupäevil pärast Riia langemist sakslaste kätte otsustas Kornilov kehtestada sõjalise diktatuuri, mis oli täiesti vastuvõetamatu. Samas pärast tema väljaastumist muutus rahva meeleolu vasakule ja järsku hakkas kasvama blosevike populaarsus. Oktoobrirevolutsioon
· 1915 Luisitania uputamine (USA ajend sõtta astumiseks 06. 04.1917. aastal) Kriisi küpsemine Venemaal: · Rahutused sõjaväes · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus · Rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon: · Ülestõusu ajendiks sai Petrogradi halb varstamine leivaga · Rahva massiline ülestõus 27.02. 1917, sõjavägi läks rahva poolele üle · 03.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu Ajutise Valitsuse kätte Kaksikvõim Venemaal: · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus jagasid võimu · Parteide esiletõus: nende hulgas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) marksistlik organisatsioon (enamlased) Enamlasten esiletõus: · Lubasid rahvale kõike (leiba, rahu ja maad) · Saksamaa toetus, ka rahaline · Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu ja nõudis Venemaa sõjast väljaastumist Oktoobripööre:
03.03.1917 loobus Nikolai 2. Troonist. Veebruari revolutsiooni taga oli: 1)saksa salateenistus raha vene äärmuslaste 2) enamik poliitilisi parteid ei toetanud tsaari= kihutustöö haritlastele, nälg ja sõjaraskused kirjaoskamatule * peale pööret läks juhtimine Ajutise Valitsuse kätte, peterburis ja teistes linnades. Tekkisid revolutsiooni käigus tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Riigifunktsioneerimine oli halvatud nö kaksikvõim. *AV pidi kokku kutsuma venemaa asutava kogu, mis pidi otsustama edasise riigikorralduse *AK pidi venemaale valima liikluse vormi Oktoobrirevolutsioon *sügis 1917 oli AV autoriteet sedavõrd vilets, et riigipööre oleks võinud teha ükskõik kes *07.11.1917 haarasid bolsevikud pealinnas võimu * moodustati esimene nõukogude valitsus ehk rahvakomissaride nõukogu, juht lenin * andis välja rahu ja maadekreedi. Senine majandus-, rahandus-, halduskond likvideeriti.
7) Miks astus Vm. I MS-st välja ja millal see oli? Kodsõda mõjutas, majanduskriis ja raske olukord riigis. Bresti rahuga sõlmiti leping, 3. Märtsil 1918 8) Millised uued riigid tekkisid I MS järel? Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Balkani poolsaarel tekkis uus liitriik Jugoslaavia 9) Nimeta I MS uued relvad Kiire tulega kuulipildujad, mürkgaas- kloor, sõjalennukid 10) Mis on kaksikvõim ja millal see oli? Riigiduuma ajutine komitee korra tagamiseks pealinnas ja suhtlemiseks asutuste ning isikutega. Järgnes veebruarirevolutsioonile, 1917, kestis pool aastat 11) Nimeta Saksamaa lüüasaamise põhjused I MS ajal? Sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal, USA astumine sõtta 1917, Saksamaa liitlaste välja astumine sõjast, ei osatud arvestada nii suure sõjaga, loodeti palju lihtsamalt vallutada Prantsusmaa 12) Kes võitsid kodusõja Venemaal, miks?
Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes 10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale.Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Neg : Palju hukkunuid, hinnad tõusid, poe letid olid tühjad. Pos: Iseseisvumine, tekkis ohvitserkond, saadi rindekogemus? 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Valitsesid enamlased ja vähemlased? 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26.märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburis 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Meeleavaldus Peterburis 26.märts Autonoomne Eesti riik 30.märts Maapäev valimised mai lõpus Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik 24.veb
Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali. 4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali. 5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt Enamlaste tegevus: · kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära
pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati
Muudatused sõja väliselt: Elatustase langes. Haiguste levik. Soorollide vahetus, olid ju mehed sõjas. Toidupuudus VENEMAA TSSN Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei Veebruaris 1917 mäss sõja vastu Majandus oli kehvas seisus. Nälg. Mässu käigus sõdurid läksid rahva poole üle. Tsaar Nikolai II astus tagasi. Ajutine Valitus sai valitsema, koos TSSNiga kaksikvõim. Peamised sõdijad olid töölised ja naised. Esile tõusid enamlased Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin. Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks, sest rahvas soovis sõja lõppu. Oktoobripööre Ajutine Valitsus oli väga nõrk Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga. Enamlaste võimu laienemine Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti.
*Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimus Mida kujutas endast kaksikvõim? Korraga eksisteerisid rahva poolt valitud Ajutine Valitsus ning soldatite ja tööliste poolt valitud Nõukogud. Valitses Ajutine Valitsus, aga Nõukogude ülesandeks oli nende tööd kontrollida. Tõesta 4 näitega et nõukogude võim Venemaal ja Eestis oli ebademokraatlik. *ei respekteeritud kodanike usuvabadust *valimistel said valimisõiguse vaid töörahvas
annaabi.ee 
