Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

II maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Holokaust -juutide massiline hävitamine
Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941)
ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon (1945)
Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940)
Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944)
El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943)
Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine.
Lend lease-Usa majandusabi brittidele.
Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta.
Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid.
II rinne – Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944.
Hiroshima - Little boy 6.august 1945
Nagasaki -Fat man 9.aug 1945
Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager
Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond.
Paulus -SM kindral , andis vägedega alla Stalingradis.
Rommel - SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas.
Churhill – Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta
Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär.
Roosevelt-USA President
Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja
Oppenheimer-aatomi pommi isa
Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni.
Eisenhower - USA pesident
DE Gaulle -PRM president
6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis
Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945
Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945
Hitler -SM liider
1.sept 1939 - Sm pealetung poolale
3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le
17.sept 1939- NSVL ründas poolat
Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda
15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt.
22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus.
14 aug 1941- Atlandi harta
7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt
Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein.
Juuni-august 1943- Kurski tankilahing
6 juuni 1944- II rinde avamine , Normandia dessant .
22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna
2 mai 1945- kapituleerus Berliin
8 mai 1945- kapituleerus SM
6-9 aug tuumapommi kasutamine
2 sept 1945 – sõja lõpp, kapituleerus Jaapan.
IIMS perioodid
I sept 1939-nov 1942 a)sept 1939- 22 juuni 1941 –sõja algus, sõja kuulutamine, Poola ründamine,SM edu läänes, Balti okupeerimine b)22 juuni 1941-7-8 dets 1941 SM-NSVL sõda. c) dets 1941- nov 1942 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine(usa sõttaastumine, SM edu NSVL vastu)
II nov 1942- juuli 1943 SM lüüasaamise algus- Stalingradi lahing,El –Alamein, Kursk
III aug 1943-aug 1945 Sakslaste ebaedu , Hitleri vastane koalitsioon, II rinde avamine euroopas, Sm kapitulleerumine, Hirošhima ja nagasaki aatompomm , 2.sept Jaapan kapitulleerus.
Lääneriikide nõrkus-ei olnud veel sõjaks valmis. Kui NSVL oleks astunud liitu lääneriikidega poleks SM julgenud sõda alsutada.
Eesti proovis teha kõik konflikti vältimiseks, NSVL aga sellele tähelepanu ei pööranud. Arvan et valitsus tegi õige otsuse, et Eesti käest ära andis ilma sõjata, sest vastasel korral oleks eesti pihuks ja põrmuks tehtud.
Hitler suutis kiiresti vallutada PRM – sõjatehnika oskuslik kasutamine, PRM polnud sõjaks valmis, õhurünnakud toetasid maavägede tegevust, üllatusmoment, tankide kasutamine.
Kui SM astus Venemaaga sõtta siis lääneriigid hakkasid koostööd tegema NSVL(kurskilahing), NSVL kodanike võitlusvaim, Venemaal oli nagunii plaanis SM rünnata.
Sõja mõju tavainimestele: olmetoodete defitsiit, elukohtade kaotus, palju inimõiguste vastaseid rikkumisi, sõjategevus inimeste vastu, nälg, sunnikorras tööle rakendamine
Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald.
Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised.
Totalitaarsete riikide eesmägid: taheti oma rahvust teistest paremaks teha, suurendada mõjuvõimu, laiendada oma uskumusi , tõekspidamisi ja maailmavaadet . Diktatuur ühines vägivallapoliitika , genotsiid .
II MS oli verisem - sõjatehinika oli rohkelt arenenud , vägesid sai kiiresti liigutada- positsioonisõda oleks aga liiga aeglane olnud-sõda aga taheti kiirelt lõpetada.
II maailmasõda #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raunz-111 Õppematerjali autor
kokkuvõte, mõisted, aastaarvud, nimed

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo Õppematerjal-2 Maailmasõda
5
doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941- 1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks? 1) Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean. 2) Polnud armeede, vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased. 3) Puudus rindejoon 4) Seniste väärtus hinnangute hülgamine 5) Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi miks hitler kaotas

Ajalugu
II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia
2
doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 ­ Pm ja SB kuulutasid 01.09 ­ Sm kallaletung Poolale ­ II ms algus. MRP ­ Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad

Ajalugu
II maailmasõda
2
doc

II maailmasõda

Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS

Ajalugu
Venemaa 1917-1922-diktatuuride esilekerkimine-II ms
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 ­ Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida,

Ajalugu
Venemaa kokkuvarisemine
38
doc

Venemaa kokkuvarisemine

sageli ohvrid endised liitlased  näidisprotsessid  hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond  ohvrid ka rahvusvähemused  ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel  kokku ligi 40 mln hukkunut  Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine:  diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem  Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist  Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga

Venemaa
Austria anšluss-totaalne sõda-holokaust
1
doc

Austria anšluss, totaalne sõda, holokaust

Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisa

Ajalugu
2-Maailmasõda - daatumid-isikud ja sündumused
3
docx

2. Maailmasõda - daatumid, isikud ja sündumused

massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/al

Ajalugu
Ajalugu II maailmasõda
24
odt

Ajalugu II maailmasõda

Sellega jagati ära mõjusfäärid ida-Euroopas (kui üks riikidest kuskil midagi teeb, siis teine vahele ei sega). Soome, Eesti, Läti Venemaa mõjusfääris. Leedu läks Saksamaa mõjusfääri. Poola jaotati pooleks (ida Venemaale, lääs Saksamaale). Venemaa sai selle osa, kus elasid ukrainlased ja valgevenelased. Venemaa sai ka Bessaraabia (Rumeenias idas). Lepinguga oli Saksamaa kindlustanud, et kui ta sõda alustab, siis vähemalt esialgu NSVL tegevusse ei sekku. II Maailmasõda (1. sept 1939 – 2. sept 1945) 1. septembril 1939. algas II maailmasõda. Kestis kuni 2. september 1945. Kolm suuremat perioodi: 1. september 1939 – november 1942 (Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Valitses arvamus, et võitjapool on Saksamaa ja tema liitlased). 2. november 1942 – juuli 1943 (murranguperiood – sel ajal läheb initsiatiiv Hitleri vastase koalitsiooni kätte) 3. august 1943 – september 1945 (Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine ning

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun