Venemaa Itaalia Saksamaa 1918 1922 faistid 1923 Hitler üritas üheparteisüsteem esitasid riigile võimu haarata, ei (kommunism) ultimaatumi, kui õnnestunud. 1921 soove ei täideta 1918 toimus kommunistidevastane korraldatakse mäss riigipöre, keiser ülestõus Kroonlinnas Rooma.Tehti. kukutati, vabariik 1924 veeb. suri Lenin 1925 saavutati 1922 Saksamaa ja
Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte, hirmuvalitsus, üheparteisüsteem, pruunsärklased, kollektiviseerimine, diktatuur, võim juutide soov teaostada koondub ühe või tagakiusamine, maailmarevolutsioon enama inimese rassilise puhtuse ja oma vaated peale kätte, ettevõtteid saavutamine, suruda, KGB, kontrollis riik, üheparteisüsteem,
aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem. Saksamaal algas diktatuuri teke sellega, kui 1933. aastal oli Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Selle tagajärjel saadeti kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei laiali ning kehtestati üheparteisüsteem. Keelati ära kõik ametiühingud ning Hindenburgi surmaga sai Adolf Hitler füüreriks ehk diktaatoriks. Suurbritannias säilis demokraatia tänu sellele, et riigil oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust ning nad ei lasknud diktatuuri tulemisega seda mõjutada. Lisaks säilis demokraatia ka Prantsusmaal, kus ei saanud kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid sealne demokraatlik kord oli üsna tugev. Esialgu majanduskriis ei mõjutanud
Andrea Mussolini), mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma. Nende liikmed kandsid tunnusena musta särki ja neid hakati kutsuma mustärklasteks. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid kommunistide ja nende toetajatega, võitlesid kurjategijatega. Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. 1914. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruarirevolutsooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks ajutise valitsusele
üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast sai sellest rühmitusest Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks sai Benito Mussolini. 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid fašistid võidu ning 1922. aastal määrati Mussolini peaministriks. Kuigi algselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem, mis kinnistas fašistliku diktatuuri. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aasta, kui veebruarirevolutsiooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Võim läks algselt küll Ajutisele Valitsusele, kuid pärast oktoobripööret kukutati enamlaste poolt ka Ajutine Valitsus. Võimule said kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. Kohe pärast enamlaste võimu laienemist kehtestati
Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks · Rahvuse huvide esiletõstmine Diktatuuri kujunemine Itaalias · 1922 määrati Mussolini peaministriks · 1925 kehtestati üheparteisüsteem · Salapolitsei ja koonduslaagrid, samas puudus ulatuslik terror · Majandus riigi kontrolli all · Kutsekogud ja korporatsioonid pidid ära hoidma streigid Natsionaalsotsialism Saksamaal · Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- Adolf Hitler · ,,Mein Kampf" esitab Hitleri põhisesukohad: · Tühistada Versailles' rahu, ühendada sakslased ühte riiki · Võita Sakslastele eluruumi · Kehtestada riigis kord, kõrvaldada demokraatia ja kommunism
b) pettumine Versailles' süsteemis c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses d) majanduslikud raskused Fasistlik diktatuur Itaalias · Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias · Fasism tekkis vastukaaluks kommunismile · 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks · 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem · Agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialism Saksamaal · Rahulolematud Weimari vabariigiga (1919-1933) · Suurenes Kommunistliku Partei toetajaskond · Vastuliikumisena tekkis Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu
Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini õpetus tugines diktatuuri põhimõtetele ja andis tänu sellele võtsid ka paljud teised riigid endale nende põhimõtete alusel diktatuuri. Mussolini tundis järjest oma mõjuvõimu kasvu ja sai endale peaministri koha. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei. Mussolini sai endale kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk duce. 4. Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? Bolsevike võimuletulek. Kommunistlik partei korraldas oktoobripöörde. Bolsevike poolt likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu
· Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtestatud kohe, Mussolini kõigepealt valitses vormiliselt demokraalike meetoditega. · Eemaldati kõik mittefasistid · Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust · Kiusati antifasiste, koonduslaagrid · Parlament kaotas oma tähtsuse · Kontroll koolide armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle · Mussolini isikukultus Prantsusmaa Suurbritannia USA sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem
lõppema klassikurnamine. võimsus. valitsemine teiste üle. Töörahvas peab võimule tulema kasvõi relvade abil. Majandusele iseloomulikud jooned: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism Plaanimajandus 5 aastat, Diktatuuri võimuletõus, tähtsamad aastaarvud ja sündmus: Kommunism Fašism Natsionaalsotsialism 1917- üheparteisüsteem 1921-parlamendivalimistel 1919-1933- Weimari saavutas f. partei võidu vabariik; 1922- Mussolini määrati 1919- luuakse peaministriks (võimul oli Natsionaalsots. Saksa kuningas). Töölispartei
2) aitab majandusel tõusta; 3) Itaaliast saab niisama võimas riik nagu oli Rooma Impeerium. Fasistid kogusid toetust, kandsid musta värvi särki, korraldasid kokkupõrkeid kommunistidega ning võitlesid kurjategijatega. Fasistliku diktatuuri algus Itaalias: 1921. a parlamendivalimised, mille fasistid võitsid. (Mussolini tahtis peaministri kohta, olles valmis mustsärklastega Rooma marssima!) 1922. a saigi B. Mussolinist peaminister. 1925. a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem ja sellega algas diktatuuri kinnistamine. Võimu kinnistamiseks: 1) üheparteisüsteem; 2) võitlus poliitiliste vastastega (salapolitsei ja koonduslaagrid); 3) seadused, mis tegid Mussolinist duce Fasistliku Itaalia majandus?, välispoliitika? Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (1933-1939) Natside võimuletulek Saksamaal tekkis kommunismivastane liikumine nimega Saksa Töölispartei, mis loodi vastukaaluks Saksamaa Kommunistlikule Parteile (1919)
· Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai kogu Itaalia rahva juht. Suured muudatused majanduses: · Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. · Ettevõtteid kontrollis riik · Töölised jagati kutsekogudesse · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone · Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine
Tegemist oli hirmuvalitsusega.(Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) FAsISTLIK ITAALIA Pettusid Pariisi rahukonverentsi tulemustes, poolehoid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk. Töölised kommunistide mõju all, kommunistide vastu fasistide liikumine, juhtis B.Mussolini, kujunes Rahvuslik Fasistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Fasism Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA
Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Lubas taastada riigis korra, ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha
See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad. NSVL-i diktatuurile pani aluse kommunistlik liikumine, mis nägi ette eraomani ja sotsiaalsete klasside kaotamist, muutes kõik inimesed nii majanduslikult kui sotsiaalselt võrdseteks. Sellisest arusaamast lähtudes
rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaen...
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks. 1925 kehtestas Mussolini Itaalias üheparteisüsteemi ning algas fasistliku süsteemi kinnistamine. Mussolini diktatuuri aitas ka see, et paljud riigid Euroopas tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul keelustati muud parteid peale kommunistliku partei ja kehtestati üheparteisüsteem. Samuti toimusid olulised muudatused majanduses algas Venemaa muutmine võimsaks tööstusriigiks, majanduse arendamine allutati plaanimajandusele ja rangele kesksele juhtimisele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas eraomandusele tugineva talumajapidamise vägivaldse ühendamise ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kolhoosidesse astumise vastaseid tituleeriti nõukogude võimu vastasteks.
1)Võimul ainult üks partei ja üks ideoloogia. 2)Juhikultus. 3)Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. 4)Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5)Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega 6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks 7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala ja julgeolekuteenistused Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, inimesi vahistati, inimesi saadeti koloonialaagritesse. 6)Vallutati Abessiinia, Albaania
suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt. Diktatuurile omaselt oli kõigis kolmes riigis koondunud võim ühe isiku kätte. Saksamaal kuulus piiramatu võim Adolf Hitlerile ehk Führerile, Itaalias Benito Mussolinile ehk duce'le ja Venemaal Jossif Stalinile. Kehtestatud oli üheparteisüsteem ja poliitilise opostisiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Hitleri juhitud partei nimeks sai Natsionaalsotialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), Nõukogude Liidus oli riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) ning Itaalias kujunes välja Rahvuslik Fašistlik Partei. Kõigis antud riikides aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda, mis veenis inimesi oma riigi vägevuses. Tänu tõhusale propagandale suudeti eksiteele viia
Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo) ja relvastatud rühmitused, üheparteisüsteem (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), üks juht (Adolf Hitler), valmistuti sõjaks, hirmutati rahvast tehes propagandat juutide vastu, kaotati demokraatia. 4. Miks tekkisid diktatuurid? (lk 42-43) 1) Tekkisid muutused ühiskonnas. 2) Sõja mõju. 3) Pettumine Versailles'i süsteemis. 4) Majanduslikud raskused. 5) Terav riigisisene võimuvõitlus. 6) Valimiskünnise puudumine ehk erakondi oli liiga palju. 5. Millised on diktatuuridele iseloomulikud jooned?
üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930.a toimunud ülemaailmses majanduskriisis süüdistasid kommunistid demokraatia nõrkust, samal ajal kasutas võimalust ka Hitler ja lubas rahavale kõikide probleemide lahendamist. 1933.a määrati Hitler kantslerik ja algasid mitmed ümberkorraldused. Venemaa:Kommunistlik diktatuur saavutait läbi relvastatud riigipöörde nin sellele järgnenud verise kodusõjaga. Kehtis üheparteisüsteem, kõik teised parteid(peale kommunistlike) olid keelatud. Seistes silmitsis rahulolematusega, pidid kommunistid majanduspoliitikat muutma nin loodi uus majanduspoliitika(NEP), kuid peale Lenini surma algas Stalini võimuletulek. Üksteise järgi hakkas Stalin oma konkurente välja sööma ning aastal 1927 suutis ta Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada ja Stalin oli saanud ainuvõimu. Fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku õpetuse põhisisu
korra ja muuta Itaalia sama võimsaks kui kunagi oli olnud Rooma Impeerium. Õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1921. a. valimistes olid faistid edukad, kuid enamust parlamendis ei saavutatud. Mussolini korraldas marsi Rooma . · 1922 määrati ta peaministriks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatlik riigikorraldus. · 1925 kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. · Majandus riigi kontrolli alla. 7. Natsiaalsotsialistid Saksamaal · Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. · 1923 üritas Hitler võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose "Mein Kampf"
Kommunistlik Venemaa Anni Petron XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine •Talupoegadele kehtestati töökohustus •Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan
opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist, isikukultus Alistumine NL-ile Vapside arreteerimine, Toimiv valitsus, riigikogu kokkulepped olemasolu, valimised, sotsialistidega Pätsil suur võim Nõrgestati Vapside arreteerimine, Kaitseseisukorra enesekaitsevõimet üheparteisüsteem, võimu kehtestamine, et vapsid koondumine kindlate ei saaks riigipööret teha isikute kätte, opositsiooni vaigistamine MAJANDUS Edu: riigipoolne põllumajandustoodete eksporditoetus, riik andis odavaid laene, pangad andsid ettevõtetele krediiti, välismaa nõudlus oli suur, krooni devalveerimine, riigi aktiivne sekkumine majandusse, põlevkivi- ja keemiatööstuse areng
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuri...
õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu.
Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus, töötus, kuritegevus. 1917. a. moodustati Nõukogude kongressil I nõukogude valitsus Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ülevenemaaline kesktäitevkomitee kui kõrgeim seadusandlik organ kongressidevahelisel ajal. Likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. 1918 võeti vastu I NK põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud rahul aga teised Vene poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Võitlusest selle vastu algas kodusõda, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. 1918. a. kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jt. oma väed Venemaale. See pani aluse interventsioonile e. välisriikide relvastatud sekkumisele Vene siseasjadesse
Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1930.aastal suurendasid nad Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932.aasta valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933.aasta algul sai Hitlerist kantsler. 1933.aasta märtsis võttis natslik Riigipäev vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitlerist sai ainuvalitseja. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, nad arreteeriti ja viidi koonduslaagritesse.
kuulusid Võitlusliitu. iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust: Tähtsaimal kohal oli rahvus. Tegemist oli natsionalistliku õpetusega. Ta väitis, et rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel oli igati õigustatud. mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias: Kehtis üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Mussolinil oli piiramatu võm (oli kogu Itaalia rahva juht). Ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. 4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61):
kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fasistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Sai võimule 1922.a peaministrina. Fasistlik diktatuur Itaalias 1925.a kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile võrdsed õigused kuningaga ning piiramatu võimu. Ettevõtteid kontrollis riik, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid, korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Weimari Saksamaast Kolmandaks riigiks Natside ridadesse tuli üha uusi liikmeid. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1933.a jaanuaris nimetas
relsvastatud rühmitused, Hitleri võimusambaks oli SS, mida juhtis Hitleri läghim kaastööline Himmler, sellele allus ka riiklik salapolitsei ehk Gestapom teisitimõtlejad arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärkideks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine,ehitati uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Venemaa- kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgenenud verise kodusõjaga, üheparteisüsteem, kõik teised partied peale kommunistliku olid keelatud, võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele vabariigile välja Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia-1922 ühendati need Nõukogude sotsialistlike vabariikide liiduks. 1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas.NEP-uus majanduspoliitika, toiduainete riigile
kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fašistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925. aastal algas fašistliku diktatuuri kinnitamine. Enamustes riikides võtab juhtimise üle üks isik, sellepärast on ka palju riike, kus valitseb diktatuur. Selliseid liite on näiteks Nõukogude Liit, kus enamlaste poolt likvideeriti kõik demokraatlikud rahvaesindused ja poliitilised erakonnad ning kehtestati üheparteisüsteem ehk kommunistlik partei. Enamlaste tegevuse ja poliitikaga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. Sellepärast puhkes kodusõda, mis kestis 2 aastat, mille võitsid rahvahulkade toetusel enamlased. Tänu enamlaste võidule kehtestatigi NSV-s kommunistlik partei ja kaotati demokraatia. Kommunistliku partei esimene esimees ja juht oli Lenin, kes rajas ka sotsialistliku riigi. Ka Saksamaal kehtestati diktatuur. Selleni viisid majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus, mis
2. Fašistliku erakonna asutamine (1921) 1921 aastal asutas Mussolino ametlikult “Rahvusliku Fašistliku partei” 3. Marss Rooma Majandusraskuste süvenedes kasvab fašistide toetus Mussolini nõuab peaministri kohta Vittorio Emmanuel määrab Mussolini peaministriks Kehtestati erakorraline seisukord Diktatuuri kindlustamine 1924- seatakse sisse tsensuur ajakirjanduse üle 1925- kehtestati üheparteisüsteem 1926- Mussolini saab endale õigusaktide väljaandmise õiguse MIS OLID DIKTATUURI PEAMISED TUNNUSED? 1. Ühe ideoloogia ja erakonna ainuvõim Keelustatakse kõik partied peale fašistliku Fašistlikus õpetuses on tähtsamal kohal rahvus ja riik- kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike riigi huvide teenimisele 2. Suur mõju sala- ja julgeolekuorganitel
vabatahtlikuna sõjaväkke. Oli hea kõnepidaja, oskas teisi end kuulama panna. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Pärast seda oli nende partei keelatud ja Hitler pandi vangi. 1932. aasta valimistel võitsid natsid ja 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler Saksamaa uueks kantsleriks. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Pärast seda kehtestati üheparteisüsteem, mis tagas natsidele ülima võimu. Pärast riigipresidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise
Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga. Majandus arenes vaikival ajastul kiiresti, peamiseks põhjuseks oli maailmamajanduse elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid
Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus. Ta väitis, et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Selle peamine idee oli, et: ''Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.'' Selline õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist. Mida kujutas endast Fasistlik kultuur Itaalias? 1921.a saavutas fasistlik pareti võidu ning 1922. a. tuli võimule Mussolini. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Suured muudatused olid ka majanduses, kus rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, kus ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone ning ametiühingud kuulutati ebaseaduslikuks. Kes olid Adolf Hitler ja natsid? Hitler oli natsi saksa töölispartei esimees, natsid ehk Hitlerlased lõid rünnakrühmad, mis kandsid pruune särke. Nii hakatigi
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahva võim, diktatuur aga mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Demokraatias valitseb rahvas, diktatuuris ainuvalitseja ja tema sõltlased. Diktatuuri kehtestamine või demokraatia säilitamise põhjuseid on mitmeid. Majandusliku raskuse ajal langes demokraatia kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Itaalia rahvas oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Seda olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. Kommunistidele astus vastu fasistide liikumine eesotsas Mussoliniga. Ta lubas taastata korra riigis ja Itaalia võimsuse, rõhutades sealjuures rahvust. 1922 a. tõusis Mussolini võimule kehtestades sellega Itaalias diktatuuri. Mussolini sai teiste Euroopa diktaatorite eeskujuks. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aastal pärast bolsevike võimule tu...
rahvahääletuste kaudu, valitud moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil parlamendil on seadusandlik puuduvad õigused, võib olla nõuandevorgan võim riigipea juures. 3) Tähtis on inimene ja tema 3) Kõige tähtsamad on riigi huvid. huvid 4) mitmeparteisüsteem 4) Erakondade 4) üheparteisüsteem 5) inimõigused on kaitstud ja tegevus piiratud või 5) inimõigused garanteeritud üheparteisüsteem puuduvad 5) inimõigused on piiratud 6) sõnavabadus 6) Range tsensuur, massiteabevahendid peavad võimu kiitma.
Hitleri diktaktuur Saksamaal ja Stalini NSV Liidus Fasistlik diktatuur Itaalias Teravnesid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid. Nende vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Benito Mussolini. Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi. Kirjutas raamatu. Aarjia rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Hitler jättis õigustest ilma
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliin, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja eest tekkis rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida juhtis Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Mussolinist sai tähtis isik Itaalias ning ta kehtestas oma võimu. 1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasi...
Oktoobril 1917. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi, kus otsustati alustada läbirääkimistega rahu sõlmimiseks ja likvideeriti mõisnike surmaomandus. Enamlased ei saanud võimu veel täielikult endale, tuli arvestada ka teiste vasakpoolsete parteidega. Eriti ohtlik vastane olid bolsevikele Asutav Kogu, kuid 1918. aastaks oli nende võim niivõrd suur, et suutis Asutava Kogu ja teda toetanud meeleavaldused maha suruda. Peale seda kehtestati Venemaal üheparteisüsteem. Rakendades sõjakommunismi, omades võimu tööstuspiirkondades, sõlmides rahu piiririikidega ja omades head juhti, Lev Trotskit, suutsid enamlased võita ka 1917-1922 aastatel kestnud kodusõja. Venemaa laiendas enda territooriumi ja temast sai esimene totalitaarne riik. Ma arvan, et enamlik Venemaa oli tol momendil ainuke variant, kuna enamlased olid ainukesed, kes tegutsesid vägivaldselt. Kui oleksid toimunud demokraatlikud valimised, mida
Mille poolest totalitarism nendes maades sarnanes, mille poolest erines? Majanduses olid need riigid pigem erinevad. NSV liidus ei olnud eraomandit, kõik oli riigistatud. Itaalias kontrollis riik ettevõtteid, kordopratsioonide (töö andjad ja töö võtjad koos) tegevust Fasistlik valitsus. Saksamaal toimis riiklik juhtimine(kogu maal ja rahval oli üks ja ainus eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Üheski nandes kolmes riikides ei saanud enam rääkida kodanikevabadusest. Erinevuseks olid ainult ebasobivate inimeste vaoshoidmiste meetodid:Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Juhikultuse poolest olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides oli üks juht.
Miks kujunes Saksamaal diktatuur ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid olid eelmisest riigikorrast pettunud ning nad arvasid , et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab riiki kergitada teistest riikidest tähtsamale kohale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kui...
· Moodustati valitustus, ehk Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga- · Enamlaste kaks tähtsamat seadus oli Rahudekreet, millega Venemaa astus sisuliselt sõjast välja Maandedekreet andis mõisnike maad talupoegadele. Detsembris toimunud Ülevenemaalistel Asutava Kogu valimistel said enamlased lüüa. Nad kogusid 25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem. Käivitati terror poliitiliste vastaste hävitamiseks. 1917 dets asutati Tsekaa. Kontrarevolutsiooni ja Sabotaazi Vastu Võitlemise Ülevenemaailmne Erakorraline Komisjon.See tegutses enamlaste valitsuse ja partei suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega. Bresti rahu · Läbirääkimised Saksamaaga venisid. Saksamaa nõudis Poola ja Ukraina alasid. Enamlased katkestasid läbirääkimised. · 17. veebruaril 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust
Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur , sest kommunistid võitsid üha enam poolehoidu. Hitler juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid ja arvati, et see võib kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes. Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia, sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord, sellepärast see ka säilis. Sellele jäi veidi alla Prantsusmaa, kus oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
