parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi võis riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini · Isolatsionism - Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika · Demokraatia kriis demokraatlike ideede võim langes järsult · Propaganda inimeste meelsuse pidev töötlemine · Interventsioon välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. · Sõjakommunism kodusõja eelne poliitika · Uus majanduspoliitika kodusõja järgne poliitika, vabam kui sõjakommunism · Industrialiseerimine suutööstuste eelisareng · Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. · Kollektiviseerimine eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse · Kolhoos põllumajandusettevõtte võte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühiomand.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupoegi. Hiljem see likvideeriti, sest see oli liiga kapitalistlik. 7 Kes oli V.Lenin ja J.Stalin?
Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nõukogude segamajandus. Talupoegadel toitlusmaks. Nepman- uusrikas. Kooperatiivid- rahareform, tservoonets. Raha pole käibel. Kes ei tööta see ei söö. Sõjakommunism- Tööstusettevõtteid riigistati. Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika. Talupoegadel toiduaineteandmise kohustus- toiduained anti riigile. Ülestõusud. Vilja kogumiseks- toitlusarmee. Maapiirkondades relvastatud toitlussalgad. Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism. Industrialiseerimine- tööstuslikuks muutmine, on vaja sõjatööstust, vovhoos- riiklik majand (töö- palk). Suurtööstuse arendamine. 2
Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama
autoritaarne diktatuur valitsemisvorm, kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte totalitaarne diktatuur valitsemisvorm, kus rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks, sunnitakse tegutsema täpselt kindlaksmääratud viisil, riik kontrollib kõike nii inimeste eraelu kui ka tööalaseid suhteid, kehtib range tsensuur propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust sõjakommunism - oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga. industrialiseerimine suurtööstuse arendamine
Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks
olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid . Miks sekkusid välisriigid ? Sellepärast et ka välisriigid soovisid nõukogude võimu likvideerimist . Välisriigid olid enamlaste vastu . Miks õnnestus nõukogude võimul püsima jääda ? Nõukogude võim suutis luua Punaarmee Kui edukad olid enamlased maailmarevolutsiooni teostamisel ? Ei olnud üldse edukad , kõik katsed revolutsiooni õhutada ebaõnnestusid . Iseloomulikud jooned : Sõjakommunism Tasuta teatrid , transport ja korterid . Anti vaesematele toitaineid tasuta . Uus majanduspoliitika Kaotati ära tasuta teenused , korterid , teatrid jne. Vaesematele ei antud enam toitaineid .
süsteem- GULAG. NSV Liidu põhapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Kommunistliku diktatuuri võib pidada verisemaks diktatuuriks 20.saj. ajaloos, sest tapetuid oli umbes 40 miljonit. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimuall hoida. See määras välispoliitika agresiivseks. 5. Majanduspoliitika Nõukogude Venemaal. Sõjakommunism oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga.
isikutega. Järgnes veebruarirevolutsioonile, 1917, kestis pool aastat 11) Nimeta Saksamaa lüüasaamise põhjused I MS ajal? Sotsiaalse revolutsiooni puhkemine Saksamaal, USA astumine sõtta 1917, Saksamaa liitlaste välja astumine sõjast, ei osatud arvestada nii suure sõjaga, loodeti palju lihtsamalt vallutada Prantsusmaa 12) Kes võitsid kodusõja Venemaal, miks? Enamlased, sest Kesk-Venemaa tööstus jäi nende kätte, ''valgete'' rivaalitsemine ja terror, sõjakommunism I rida 1) Nimeta kaks I MS põhjust Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa. Imperialism, mitmed suurriigid tahtsid tervet maailma oma võimu alla. Agressiivsed ideoloogiad 2) Kes kuulusid Antanti ja mis oli selle bloki eesmärk? Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Rumeenia. Loodi, et vajadusel Saksamaale vastulöök anda, kuid neil olid ka omad sõjalised eesmärgid kirja pandud.
Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste võimuletulekuga
vastu, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised tegid „meeste“ tõid, lõppkokkuvõttes aitas kaasa naiste iseseisvumisele, liberaalne maailma pilt varises kokku, riik sekkus majandusse, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, piirati teatud toiduainete kasutust, ersatskaubad, etniline puhastus, kadunud sugupõlv, arenes keemiatööstus, allveelaevad, lennuvägi, tankid. 6. Mõisted: etniline puhastus, ersatskaubad, kadunud sugupõlv, reparatsioon, Rahvasteliit, sõjakommunism, terror, Weimari vabariik, interventsioon – ersatskaubad – kaupad, mis on mingi muu kvaliteetse kauba järgi tehtud odavat tööjõudu ja materjale kasutades. Etniline puhastus – poliitika, mida mõned riigid rakendasid, pidades mõnda rahvust mittevääriliseks endaga koos eksisteerima. Kadunud põlvkond – nähtus, mille puhul sõja ajal kasvanud põlvkond ei toibunudki sõjast. Terror – inimest mõjutav vägivallaakt, millega rikutakse vabadust ja õigusi
5. Millal loodi NSV Liit? Mida see tähendas? 1922. aastal. NSVL ühendas erinevaid nõukogude vabariike: Venet, Ukrainta, Valgevenet. Lõplikult kujunes välja 1936 vastu võetud põhiseadusega. 6. Millal toimus Venemaal kodusõda? Mis oli selle tulemuseks? 1918-20, tapeti plaju inimesi 13 miljonit nii punastele kui valgetele. Tapeti keiser Nikolai 2 Kodusõda puhkes, sest enalaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. 7. Mis oli sõjakommunism ja kus seda rakendati? Sõjakommunism oli kodusõja ajal Venemaal olnud poliitika, kehtestati riigile andmise kohustus. Kehtestati üldine töökohustus, tehit tasuta teenused 8. Milline oli uus majanduspoliitika ehk NEP? Millal ja kus seda rakendati? Olid kindlaksmääratud maksud, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust, kaotati toidainete riigile andmise seadus, leevendus majanduslikku olukorda. Pärats kodusõda 1921 Venemaal. 9
*rahva arvukuse meeltu langus *kommunisimi marksismi esile tõus *venemaast saab totalitaar riik kust kaob demokraatia *saab alguse ühiskonna allakäik nii vaimselt kui majanduslikult-vaimne terror Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused: · valged tõrjusid oma potentsiaalseid liitlasi eemale (nt mittevene rahvaid), polnud palju pooldajaid · enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada · enamlased kasutasid terrorit sõjakommunism · enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada · lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud · valgete tegevus ei olnud läbimõeldud killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita · enamlaste oskuslik propaganda mõjus vaestele, palju vabatahtlikke 10. Kirjelda sõjakommunismi poliitikat.
okupatsioon nendel aladel Valgevene, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina. 1918-1920 kodusõda Kuni suvi 1918 lubati tegutseda mitmel parteil, siis kehtestati ühe partei süsteem kommunistlik partei Kodusõda lõppes enamlaste võimuga, võidu põhjused: · valged tõrjusid oma potentsiaalseid liitlasi eemale (nt mittevene rahvaid), polnud palju pooldajaid · enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada · enamlased kasutasid terrorit sõjakommunism · enamlaste valduses olid olulisemad tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mistõttu said nad oma vägesid kiirelt ümber paigutada · lääneriigid ei sõdinud enamlaste vastu, nad olid sõjast kurnatud · valgete tegevus ei olnud läbimõeldud killustatud, Punaarmee võitlusvõimelisel sõjaväel oli lihtne võita · enamlaste oskuslik propaganda mõjus vaestele, palju vabatahtlikke
eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse planeerimine 5 aasta kaupa. Majandust juhatatakse tsentrist. Lenin - Oktoobri revolutsiooni läbiviija, sotsialistliku vabariigi väljakuulutaja. Suri 1924.a. raskesse haigusesse
Taheti rassilist puhtust.Jälgiti , et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi.Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu.Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja 1935.a jõustus mitu seadust, millega piirati juutide õiguseid.Need juudid kes ei jõudnud riigist lahkuda saadeti surmalaagritesse.Toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. 4. Võrdle kahte majanduspoliitikat NV-s , iseloomulikud jooned , erinevused. Sõjakommunism Majanduspoliitika NEP Toiduainete ülejääkide tasuta riigile andmine Kaotati riigile toiduainete andmise kohustus, see asendati kindlaks määratud maksuga Üldine sunduslik töökohustus Taastati kauplemise vabadus Enamik tööstusettevõtteid riigistati Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas
Sotsialistrid, eseerid jne, kellele ei meeldinud demokraatilike vabaduste jõhker rikkumine enamlaste poolt. Vähemusrahvad, kes taotlesid omavalitsust. Kasatkad olid harjunud tsaari ajal laialdase omavalitsusega. · Interventsioon-välisriikide sekkumine teise maa siseasjadesse. · Antanti riigid hõivasid Venemaa sadamad ja toetasid valgeid materiaalselt, kuid sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja võitsid.Kehtestati kord sõjaväes, majandus allutati riigile. · Sõjakommunismi poliitika: Kaotati palgad (tasuti kaupades, sest rahal polnud väärtust). Tasuta teenused ( korter, transport). Talipoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus. Kehtis üldine töökohustus. 1918
Kommunistlik Venemaa Valitses: Rahvakomisaardie nõukogu Seadusandlik võim: Ülemaailmne kesktäitev komitee Ametlik nimetus aastast 1918: Venemaa Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit NSV liit loodi 1922, ühendas: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia
Temast sai Itaalia rahva juht ehk duce. 4. Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? Bolsevike võimuletulek. Kommunistlik partei korraldas oktoobripöörde. Bolsevike poolt likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ning hiljem moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Endine sõjakommunism asendati uue majanduspoliitikaga (NEP). Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin. Peaeesmärgiks oli kommunistliku mõtteviisi laiendamine kogu maailmas ja Venemaa mõjuvõimu suurendamine ja võimu laiendamine. 5. Millised põhjused viisid natsistliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal? Saksamaad hirmutas kommunism. Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Selle põhivaenlaseks oli Saksa Töölispartei, mis nimetati hiljem
valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. • Valgetele olid abiks ka Antanti tegevus, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud. Punaarmee propagandaplakat: “Oled sa end juba vabatahtlikuna kirja pannud? Punane ja valge terror Punane terror • Koonduslaagrid, tapmised. • 1918 juulis mõrvati Nikolai II perega. Valge terror vastas samaväärselt. Kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Sõjakommunism Kogu majandus allutati riigi kontrollile: – kaotati palgad, – kaotati tasu paljude teenuste eest, – toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras, – toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Enamlus tungib läände • Saksamaa kokkuvarisemine 1918 andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad. • 1918a lõpuks olid enamlased hõivanud
Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa (rahuleping) Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega Lõppeb punaste võiduga Hukkunute arv- 13-16 miljonit(epideemiad, nälg, terror, lahingud) Punaste käes suured tööstuskeskused (relvad), teised alad nii punaste kui valgete terrori all Kahjud: raudtelinnad purutatud Punased võitsid: suurlinnad nende käes, sõjakommunism(talupojad pidid tasuta ära andma viljajäägid, töökohustus linnades, maksti esmatarbekaupades ja toidus, saun tasuta, Pärast kodusõda reformid Dets 1922 kuulutatakse Nõukogude sotsialistlik vabariikide liit (NSVL/NL) Alguses kuulus 6 liiduvabariiki- vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, Hiljem kokku 15 (viimased eesti läti, leedu) Tingimused olla liiduvabariik: 1 rahaarv, ühine piir mingi välisriigiga
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922
Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal Propaganda: teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Maffia: kuritegelik organisatsioon Sufrasetid: naiste õiguste eest võitlejad Plaanimajandus: majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kolhoos: põllumajandusettevõte Industrialiseerimine: suurtööstuse arendamine Gulag: venemaa vangilaagrite piirkond Põhjamere ääres Sõjakommunism: nimetatakse kodusõjaaegset poliitikat venemaal, kus vilja kogumiseks loodi eraldi toitlussalgad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. NEP: uus majanduspoliitika, kus toiduainete riigile andmise kohustus kaotati, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust Intervetsioon: välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt. Kõik katsed maailm kommunistlikuks muuta ebaõnnestusid. Mõneks ajaks heideti see mõte ka peast, kuid see tõusis jälle päevakorrale 1930. aastate lõpul. Kodusõja ajal toimis Venemaal eriline majanduspoliitika: sõjakommunism. Talupojad pidid kõik oma vilja ülejäägi tasuta riigile andma. kehtestati ka üldine töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati.jagati tasuta toiduaineid ja tööstuskaupu. mõnda aega oli ka Venemaa linnades korter, teater, transport tasuta, pärast kodusõda see poliitika ei õigustanud enam ennast. nüüd kehtestati talupoegadele kindlad maksud, ja ülejäägid võis talupoeg turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Selline osaline
Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam. Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt. Sõjakommunism kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921. uus majanduspoliitika, kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus.
vastased. Võitis Punaarmee Antanti armee abiga. 2. Mis oli Punaarmee eesmärk sõja lõpul? Kas õnnestus? V: Taastada Vene impeerium(vallutada endised liiduriigid tagasi: Eesti, Läti, Leedu, Soome jne), kehtestada kommunistlik impeerium ja kõik saada riigi kontrolli alla. Osaliselt õnnestus: vabadussõdades said Eesti, Soome, Läti ja Leedu vabaks, teised riigid liideti Venemaa alla. 3. Mis oli sõjakommunism? V: majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. Toidu ja tarbekaubad jaotati tsentraliseeritud korras, toiduained hakati konfiskeerima, millega tegelesid relvastatud toitlussalgad.Kehtsetati kõrgendatud kontroll. Põhjustas nälgimisi ja surma. 4. Mis oli Punane ja Valge terror? V: Asutati koonduslaagrid, tapmised sagenesid. Kohtuta võim- salapolitsei. Tsekaa- erakorraline komisjon viis läbi tapatöid
· Mitmel pool Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. · Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võtts Atant need oma kontrolli alla. ( märts 1918, Murmansk, Vladivostok, Musta mere sadamad ning osa Taga- Kaukaasiast ) Punane ja valge terror. Sõjakommunism · 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid,tapmised sagenesid. · Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga. · Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat : kogu majandus allutatu
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitami...
Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal? Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a. kasvas see üle kodusõjaks, mis toimus Nõukogude võimu Punaarmee ja Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel. 5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel? Sõjakommunism · Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma. · Kehtestati töökohustus · Tööstusettevõtted riigistati. · Tasuta teenused: teater, transport, korter jms. Uus majanduspoliitika (1921. aastal algas) · Kaotati toidu riigile andmise kohustus, asendati maksuga. · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 6. Kuidas sai Stalin NL võimule ja millist poliitikat hakkas ellu viima? 1921. a
Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Uus majanduspoliitika – sõjakommunism Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selleks loodi eraldi toitlusarmee, maapiirkondadesse saadeti relvastatud toidusalku. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete/tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid elanikkonnale normi järgi tasuta jaotama. Olid ka mõned tasuta teenused (lühikest aega): teater, transport, korterid jms. Sellist kodusõja aegset poliitikat on hakatud nim. sõjakommunismiks.
rohkem ka majandusse ning kõige selle tõttu ülistati ka Mussolinit ja nii ta koguski aina enam võimu. 9. Milline oli Mussolini õpetuse sisu? (lk 55) Ta tahtis, et kõige tähtsamat kohal oleks rahvus. Rahvus on tähtsam kui indiviid ehk üksikisik. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, sest rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 10. Mõisted: interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. sõjakommunism - Venemaa kodusõjaaegne poliitika, näiteks pidid talupojad andma kõik vilja ülejäägid tasuta riigile, kehtestati töökohustus kõigile ja riigistati enamik tööstusettevõtteid. industrialiseerimine -suurtööstuse arendamine. plaanimajandus - majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine - talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks.
Kuivõrd jätkusuutlik oli teie meelest diktatuur( Saksamaa või Itaalia näitel)? Pole jätkusuutlik, sest inimesed taipavad varem või hiljem, et nende inimõigusi on rikutud ning sellest tõuseb mäss. Esialgu surutakse need mässud küll maha, kuid lõpuks langeb ka kõige karmim diktatuur. 28. Kas Saksamaal oli turumajandus natside võimu all? Ei, sest natside võimu all Saksamaal oli diktatuur, mis oli välistanud igasuguse turumajanduse. 29. Kuidas ja miks eristuvad teineteisest sõjakommunism ja NEP? Miks NEP likvideeriti? Sõjakommunism: kõigi töötasu peaaegu võrdsustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid suure osa oma viljast valitsele andma, sest valitsuse meelest polnud neil seda tarvis. NEP: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete äraandmiskohustus asendus toitlustusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada, taastati eraettevõtlus, rahareform.
Versailles´i rahuleping 28.juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ja ka uutele riikidele nagu Poola, Leedu ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, omada lennuväge ja allvelaevu. Samuti pidi maksma reparatsioone ehk kahjutasusid võitjariikidele. 10. Kodusõda Venemaa ja enamlaste võimulejäämine: kes, miks ja kelle vastu võitlesid, terror ja sõjakommunism. Vene-Poola sõda ja kodusõja lõpp 1920-1922. Võtlesid punased (enamlased) ja valged. Valged tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Nende eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Terror: Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918 aastal mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee. Kokku erinevatel andmetel hukkus Venemaa kodusõjas 8-12 milj inimest.
Punaarmee võiduga kodusõjas, jäi Venemaale mulje, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nii hakkas Venemaa 1920. aastate esimesel poolel nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid. 5. NEP oli uus majanduspoliitika Venemaal. Seda rakendati sellepärast kuna varasem sõjakommunism ei olnud enam tõhus. Nüüd asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindlate maksudega. Talupoeg võis vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. 1920. aastate alguses kujunes venemaal välja segamajandus, kus enamik majandusvaldkondi jäi siiski riigi käsutusse, kuid oli lubatud ka kapitalismile omane ja turumajandusel tuginev erasektor. 6. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja
lahendamine lepituse kaudu. 1922-rapollo leping saksamaa ja venemaa rahu (sm hakkas venemaa abil oma sõjatööstust arendama, venemaa polnud rahul maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei
teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Nikolaid ei huvitanud riigi asjad. Saatis pigem usaldusisiku kui läks isel Natsionalieerimine e. riigistamine- eraomanikule kuuluva vara omastamine Kolhoos-talud pandi kokku Sovhoos-Nõukogude Liidu põllumajanduslik ettevõte, vili mida ei vajanud ise pidi ära andma sõjakommunism-maj. poliitika-kõigi töötasu ühtlustati NEP- uus majanduspoliitika, 1921.a kevadel, pakuti välja Lenini ja Trotski poolt. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Lõpetati 1929 a. Stalini poolt. Stalin väitis, et
Eesmärgid: 1.Kukutada Nõukogude võim ning taastada kas monarhia või vabariik. 2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks, mis tegutses tungitud sõja oludest, eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid kommunismile omaseid jooni, eriti veel sotsiaalsfääris nt. tasuta teenused. Sõjakommunismi abinõud: 1.Kogu majandus allutati riigivõimule. 2.Kaotati palgad, korteriüür, kirja saatmine, transport. 3.Toiduainete andmise kohustus 4.Hakati looma kollektiive või ühismajapidamisi. Nõukogude võimu võidu põhjused: 1.Maksimaalselt
olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud? Nõukogude Liidu tähtsad ninad üritasid mitmel moel kommunismi levitada ja seda käima lükata. Plaan oli, et see pidi toimuma astmeliselt. Venemaa kodusõja ajal aastatel 1918-1920 võeti kasutusele sõjakommunism. See oli ajutine lahendus, et riigi laostunud majandus uuesti jalgadele saada. Kodusõja lõppedes asendati see uue majanduspoliitika ehk neppiga. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Sellest omakorda pidi toimuma üleminek sotsialismile, mis
Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõjakommunism: -Toiduainete riigile andmise kohustus -Üldine sunduslik töökohustus -Tööstusettevõtete riigistamine -Toiduainete normeerimine ja tasuta jagamine Uus majanduspoliitika - NEP: -1921. aastast -Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus - Lev Trotski Punaarmee; Stalini peamine konkurent - V.I.Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht - Vjatseslav Molotov Stalini ustav abiline. 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga. Julm ja ohvriterohke 12.Ülemaailmne revolutsioon- võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile. 13.Komitern- Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal 14. Sõjakommunism- 15.NEP- Uus majandus poliitika Tunnused: · Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. · Talupoed võis viia vilja turule · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 16. Lenin Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht.
kommusim-teatud sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Fasism-on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.kolhoos- Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Dawesi plaan- rahandustegelase ja poliitiku juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Sõjakommunism oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal.nep- oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika.NSVL- sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. Kollektiviseerimine korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse.Locarno pakt- leping, mis kindlustas julgeoleku ja rahu Euroopas.Leping ise oli Saksamaa ja Parantsusmaa vahel. Vaikiv ajastu- periood Eesti ajaloos, kus K
Sõjaväe abil surus asjutine valitsus selle maha. 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6-7.nov riigipööre(eesotsas Lenin) võim läks üle nõukogudele, ametlikult vormistus see 8.nov. 8 nov oli ülevenemaaline nõukogude kongress seal moodustati esimene valitsus ,, rahva kommisaride nõukogu". Neid sündmusi nim oktoobri revolutsiooniks. 17.juuli 1918 hukati staari perekond. Kodusõja ajal kehtis sõjakommunism: töökohustus, talupojad pidid tasuta ära andma vilja ülejäägid. Tasuta korter, ühistransport, teater, kino, toitu jagati normi järgi. 1921- NEP- majanduspoliitika, lubatud väike ettevõtlus. Talupoeg pidi ära maksma kindla normi ja ülejäänuga võis teha mida tahtis. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Maailm pärast esimest maailmasõda: Pariisi rahukonverents (1919-20). selle käigus kirj alla Versailles rahulepingule. (Antaanti ja Saksamaa vahel)
Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Juurutati ka mitmeid tasuta teenuseid, lühikest aega olid korterid, transport, teatrid jms tasuta. Seda nimetati sõjakommunismiks. NEP oli uus
abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta kirjutas Hitlerijugent -natside noorsoo organisatsioon
Valitses üks partei. Isikukultus Hirmuvalitsemine, massirepressioonid. Valitsev ideoloogia. Riigikontroll inimeste meelsuse üle. Eelneva seadustiku hävitamine ja oma seadustiku kehtestamine. Sõjaks valmistumine. Vaenlastega võitlemine. (sise- ja välisvaenlane) Inimõiguste rikkumine Näited: Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV liidus. 1922- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit- kõrgeim võim neis riikides oli kommunistlikul parteil. Sõjakommunism- Majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras. NEP- 1921, uus majanduspoliitika: Eraettevõtlus lubati vähesel määral. Vabaturumajandus . Suurtööstus ja enamus majandusest jäi riigi kontrolli alla. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga. Toimus rahareform, mis taastas raha väärtuse. Jossif Stalin- kommunistliku partei juht.
Riiki hakati kutsuma Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Enamlaste võimuletulek tekitas teiste poliitiliste võimude ja ühiskonnakihtide rahulolematust, mis lõpes kodusõjaga. Algas interventsioon. Nõukogude Liidus tekkis Punaarmee, kes suutis survele vastu seista ja võita kodusõja. See pani neid uskuma, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. Nii hakkaski Nõugkogude Liit õhutama maailmarevolutsiooni. Kodusõja ajal toimus küll sõjakommunism, kuid pärast sõda see enam ei toiminud. See lepitas talupoegi võimuga. Pärast Lenini surma sai juhiks Stalin. Ta suutis kõik konkurendid ja vaenlased kõrvale tõrjuda ning enda võimu täielikult kinnistada. Kujunes välja Stalini ainuvõim. Ta oli veendunud et maailma saab kommunistlikuks muuta ka vaid Punaarmeega. Muudeti majanduspoliitikat ja panus tehti suurtööstuse eelisarengule. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine ja vägivalla poliitika muutsid riigi palet.
1917. aastal üritati kõigest väest nurjuda enamlaste võimuletulek Venemaal, tekitades kodusõja ning isegi välisriigid üritasid sekkuda. Siiski ei suutnud see takistada kommunismi levikut. Riigipeaks sai pärast Lenini surma Jossif Stalin, kes alustas kohe erinevate reformidega. Idee oli muuta kogu maailm kommunistlikuks. Üritati teistes riikides mässe korraldada Kominterni juhtimisel, kuid see jäeti üsna pea sinnapaika. Sõja ajal levis sõjakommunism. Oli töökohustus, toitu jaotati normi järgi ja tasuta ning paljud teenused olid üldse lühikest aega ilma rahata. Pärast sõda pandi alus uuele majanduspoliitikale. Toiduaineid ei pidanud enam riigile andma, määrati kindaks masud, võis taas kaubelda ning tasuta soodustused kaotati. Pöörati tähelepanu tööstuse edendamisele ning alustati massilise kollektiviseerimisega s.t liideti kõik talumajapidamised kolhoosidesse, alustades suurtootmsiega. See muutis Venemaa tööstusriigiks
mittearenemine. hukka mõistmine. Sisepoliitika Kommunism Diktaktuur diktaktuur Töö piltidega. Seleta lahti mõisted: NSVL - oli Nõukogude Liidu Ülemnõukogu juhtorgan (sisuliselt parlament Kodusõda - on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. Interventsioon - ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõjakommunism - oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal NEP - või nep tähendab ka Uut Majanduspoliitikat Nõukogude Liidus *Industrialiseerimine - Plaanimajanuds - on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Kollektiviseerimine - oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine
Compiegne'i vaherahu- 11.november kirjutas Saksa delegatsioon alla lepingule, millega lõpetati I ms Kolmikliit- sõjaline blokk, mis loodi Saksa ja A-U vahel, hiljem liitus Itaalia Bresti rahu- 3.märts 1918 Saksa ja Vene vahel, sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Vene rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põl.maj maast Ajutine Valitsus- moodustati Venemaa Riigiduuma poolt pärast Veebruarirevolutsiooni Sõjakommunism- maj.pol, kus maj allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, toiduaineid ja asmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras Dawes'i plaan- kergendati Saksamaa reparatsioonimakse, pikendati maksetähtaega Pariisi rahukonverents- avati 18.jaan 1919,1919-1920, osa võttis 27 riiki, tähtsaim leping Versailles'i marss Rooma Mussolini korraldatud marrs oma toetajatega, peale seda valiti ta peaministriks
annaabi.ee 
