Stalinismist (Materjalid ajakirjast Ogonjok nr 47/1987, Argumentõ i faktõ 7/1988, Ogonjok 13/1988, E. Radzinski. Stalin. Tln. 2000, Jüri Ant. Eesti 1939-1941: rahvast, valitsemisest, saatusest. Tallinn, 1999) Bolsevike võimuletuleku järel kujunesid uued eetilised normid ja neid põhjendati ka teoreetiliselt. Moraal olevat seotud klassialusega. (Lenini teosed vene k 41. kd: ,,Moraalne on see, mis aitab purustada vana ekspluataatorliku ühiskonna ja ühendada kõiki töötajaid proletariaadi ümber, kes rajab uue ühiskonna. Me ei usu igavesse moraali... Moraal on selleks, et inimühiskonda aidata tõusta kõrgemale...") Seega: moraalne on kõik see, mis on bolsevikele kasulik! Vägivald kutsus esile võimsa vastupanu, mida omakorda suruti maha vägivallaga. Vägivalda hakati kasutama kui imerohtu. Algul suruti vägivallaga maha revolutsiooni vaenlased, seejärel potentsiaalsed vaenlased (punane terror) ja peagi hakati...
sõjalist võimu · Plaanimajandus ei toodeta nõudluse alusel, vaid ette antud koguse järgi vms. Hrustsov(sündinud 1894, suri 1971) · Valitses 1953-1964 · sündis Kurski kubermangus talupojaperekonnas ning hakkas iseseisvalt tööle varases nooruse · 12-aastaselt asus tööle Donbassi kivisöebasseini tehastes ja kaevanduses · 1918. aastal astus VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus- ja parteitööl Haridustee · Lõpetas külakooli · Keskhariduse omandas Hrustsov pärast kodusõda töölisfakulteedis Sisepoliitika · ,,Sulaperiood" o Ühiskonnaelu muutus liberaalsemaks o Tühistati piirangud erinevates eluvaldkondades o Hrustsov kritiseeris avalikult Stalini kuritegusid o Hrustsov koondas enda kätte kogu võimutäiuse asudes ka ministrite
1978 üle NLKP KK sekretariaati 1982 edutati ta NLKP KK poliitbüroosse Valiti peale Tsernenko surma parteijuhiks Alustas korruptsiooni- ja alkoholivastast võitlust Käivitas avalikustamise Pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise Üritas peatada võidurelvastumist 1989 valiti ta riigipeaks ja 1990. a märtsis viieks aastaks laiendatud õigustega presidendiks 18-22 august 1991 tehti Gorbatsovi vastu riigipöördekatse, mille Boriss Jeltsin nurjas Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku partei 1996. aastal kandideeris Venemaa presidendiks Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov http://hy4104historyproject.blogspot.com/2010/03/family-of-mikhail-gorbachev.html http://www.opendemocracy.net/od-russia/lilia-shevtsova/gorbachev-history-will-be-faire
esimees Aastal 1992 esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Peterburi nõukogu kiitis 8. mail 1992 töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtsakil Putin erru saata Märtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja 1996 asus Putin tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja Pavel Borodini asetäitjana. Mais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks. Boriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999. Ta sai ka Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimeheks. Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks. 26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. 14
poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) – mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) – suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) – oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s süvenes 70-ndail veelgi maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus” dissidendid – ...
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine
Vladimir Iljitš LENIN Vladimir Iljitš Uljanov Koostas Helar Kalev 5.B klass Lapsepõlv o Sünniaeg: 22 aprill 1870 aastal o Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk (praeguse nimega Uljanovsk) o Vanemad: isa Ilja Nikolajevitš Uljanov ema Marija Aleksandrovna Uljanov õed Anna Uljanova-Jelizarova Marija Uljanova vennad Aleksandr Uljanov Dmitri Uljanov Haridustee o aastatel 1879-1887 õppis Simbirski gümnaasiumis ja lõpetas selle kuldmedaliga o 1887 aastal astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kust 3 kuud hiljem välja visati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
