Uurimistöö - Foobia tänapäeva ühiskonnas (1)

Tallinna 32. Keskkool  
 
 
 
 
 
Margaret  Muilas 
11.d klass 
 
FOOBIA  TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS 
 
Praktiline töö 
 
 
 
 
Juhendaja : õpetaja  Kerstin  Vessik 
 
 
 
Tallinn 2013 
 
 
 
 
 
 
Olen uurimistöö koostanud  iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite  
tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on 
viidatud. 
 
 
/ allkiri / 
Koostaja  ees- ja  perekonnanimi  
 
 
 
Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada 
retsensendile. 
 
 
/allkiri/ 
Juhendaja ees- ja perekonnanimi 
 
 
2 
 
SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 
1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 
1.1Mis on foobia? .............................................................................................................. 5 
1.2. Foobia tunnused .......................................................................................................... 5 
1.3. Foobia tekkepõhjused ...……………………………………………………………..6 
1.4. Hirmude  klassifikatsioon   ........................................................................................... 7 
1.4.1. Enim levinud foobiad  .......................................................................................... 8 
1.4.2. Veidrad ja eriskummalised foobiad……………………………………………...9 
1.5. Foobia ravi .................................................................................................................. 9 
1.5.1. Käitumisravi …....………………………...…………………………………….9 
1.5.2. Tunnetusel põhinevad  ravimeetodid   ................................................................. 10 
1.5.3. Haiguslike hirmude farmakoloogiline ravimine …………………...…………..11 
2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS ...................................................... 12 
KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 15 
KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................... 16 
RESÜMEE ...……………………………………………………………………………...17 
SUMMARY………………………………………………………………………………...18 
 LISA.  Intervjuu küsimused................................................................................................. 19 
 
 
3 
 
SISSEJUHATUS 
 
Uurimustöö  teemaks  on  „Foobia  tänapäeva  ühiskonnas“.  Töö  eesmärk  on  suurendada 
inimeste  teadmisi  foobia  valdkonnas.  Peamiseks uurimisülesandeks  on  vaadelda   foobiaid  
ja  seda  mõne  foobia  all  kannatava  inimese  silmade  läbi.  Antud  teema  on  oluline,  sest 
inimesed peaksid rohkem teadma sellest, mis neid ohustab ja ümbritseb.  
Sisupeatükkides  on  lähemalt  käsitletud  foobia  tunnuseid,  tekkepõhjuseid,  ravi  ning 
hirmude klassifikatsiooni. Teoreetiliste allikatena on kasutatud üheksat allikat, millest neli 
on  internetiallikad.  Enim  informatsiooni  on  saadud  teostest  „Haiguslikud   hirmud “  (2002) 
ning E. Bourne „Ärevushäirete ja  foobiate käsiraamat“ (2007).  
Töö praktiliseks osaks on jaanuaris valminud lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ja 
ühest vaheklipist. Filmi eesmärgiks on  edastada  vaatajaile foobia läbi selle all kannatavate 
inimeste  silmade  ning  seda  koos  Tallinna  32.  Keskkooli  koolipsüholoog  Kristi  Raava 
seletustega.  
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
1.  FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED 
 
1.1.  Mis on foobia? 
 
Haiguslik   kartus  ehk foobia on ängistustunne. Seda iseloomustab kõikehaarav hirm mingi 
kindla  objekti,  looma,  sündmuse  või  situatsiooni  ees.  Sõna  „foobia“  pärineb    kreeka-
keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. (Haiguslikud... 2002: 9) Foobia on 
hirm millegi ees sellisel määral, et see  segab  töötamist, suhtlemist ning häirib igapäevast 
elu ( Waters 2004: 9). 
Richard    Watersi   sõnul  (2004:  6,  9)  on  foobia  kõige  sagedamini  esinev  psüühiline  haigus 
igas vanuses naistel ja sageduselt teine üle 25-aastaste meeste hulgas. Foobia  võib tekkida 
millal tahes, ükskõik kus ja kellega iganes, mitte keegi pole foobiate suhtes  immuunne.  
Foobiat  eristavad   Edmund   Bourne  järgi  (2000:  69)  igapäevastest   hirmudest   kolm 
iseloomulikku joont. Esiteks,  kardetakse  püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja 
vältel.  Teiseks,   teatakse ,  et  hirm  on  põhjendamatu,  kuigi  see  teadmine  ei  aita  hirmu 
hajutada.   Kolmandaks   iseloomulikuks   jooneks   on  kardetud  olukorra  vältimine,  see  on  ka 
foobiale  kõige  iseloomulikumaks  tunnuseks.  See,  kui  inimene  midagi  põhjendamatult 
kardab ,  pole veel foobia; foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida karde-
takse. 
Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, 
ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse 
olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka 
ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu  tuhat  
aastat tagasi piinasid inimesi needsamad hirmud, mis tänagi (Waters 2004). 
 
1.2.  Foobia tunnused 
 
Foobses  situatsioonis  tuntakse  suurt  ärevust.  Ärevuse  tugevus  võib  varieeruda  ebamuga-
vustundest  kuni  paanilise  hirmuni.  Südamelöögid  sagenevad  ning   rinnus   võib  hakata 
puperdama.  Inimene  võib  muutuda  jalust  nõrgaks  ning  ta  keha  võib  katta  külm  higi. 
5 
 
Mõningatel inimestel võib tekkida ka hirm kokkukukkumise või isegi surma ees. Foobiale 
iseloomulikuks tunnuseks on vältiv-käitumine ning  paanika . (Waters 2004:6) 
Paanikahoo sümptomid on tõsised ja füüsilised, need ei ole ette kujutatud. Tüüpilisemateks 
tunnusteks on pulsi  kiirenemine , õhupuudus ning lämbumistunne, raskus ja valu rindkeres, 
peapööritus ja  minestamine . Sageli võib paanikahoos inimest tabada ka  iiveldus , külma- ja 
kuumahood.  Halvimal  juhul  võib  inimest  tabada  hirm  hulluks  minemise  ees  või  hirm 
kaotada  kontroll  oma  keha  üle.  Need  sümptomid  jõuavad   haripunkti   kümne  minutiga  ja 
kaovad  umbes  sama  kiiresti.  Paanikahood  on  üsna   tavalised   umbes  kolmandiku  inimeste 
juures.  (Haiguslikud...  2002:  16-17)  Paanikahoog  ise  ei  kuulu  foobia  alla.  Foobses 
situatsioonis  tekkinud  paanikahoogu  käsitletakse  aga  foobia  raskuse  avaldusena  ja  mitte 
paanikahäirena. 
 
1.3.  Foobia tekkepõhjused 
 
Kõige  sagedamini  põhjustavad  foobiaid  kahte  tüüpi  protsessid:  tingimine  ja   trauma . 
(Bourne 2000:  70).  Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinat-
sioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad  paljudele  foobiatele, mis 
on  ka  nende  suguvõsas.  Seega  võib  järeldada,  et  foobia  võib  mõnes  olukorras  olla  ka 
päritav.  Paljud   spetsiifilised   foobiad  võivad  olla  põhjustatud  hirmutava  õnnetuse  või 
situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Tysen: 2012) 
Martin Seligman, Ameerika psühholoog, õppejõud ning eneseabiraamatute autor, on teinud 
kuulsa  katsetuse.  Ta  näitas  inimestele  kahte  pilti,  ühel  pildil  oli  lill  ning  teisel   madu . 
Enamikule  inimestest  pakkus  võigastust  madu  kujutav  pilt.  See  tekitas  neis  halbu  ning 
hirmutavaid  emotsioone.   Lillega   pildi  peale  ehmatavaid  reaktsioone  aga  ei  tulnudki. 
(Tysen: 2012) Sellest võib järeldada, et inimestel on hirmudest kujunenud  eelarvamused  ja 
eelsoodumused. Mao näol võib tuua ka näite, et mõned olendid või olukorrad põhjustavad 
meis  geneetilist  hirmu,  mis  võib  olla  seletatav  sellega,  et  juba  varajasest  east  on  lapsele 
seletatud,  mis  on  halb  ja  mis  on  hea,  ja  samuti  võtavad  lapsed  väga  kergelt  vanemate 
kartusi endale ning  suuremaks saades võivad need  kartused süveneda.  
Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. 
Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ka ainuüksi geneetilisel teel saada.  Noores  
6 
 
eas  jälgib  laps  tähelepanelikult  oma  vanemate  käitumismudelit,  seega  paneb  ta  ka  tähele 
vanemate käitumist  foobses situatsioonis ning  hakkab neid  tahtmatult jäljendama. Sellest 
võib tuleneda ka see, et lapsel on sama foobia mis vanemalgi. (Šlik: 2002) 
 
1.4. Hirmude klassifikatsioon  
 
Raamatus  „Haiguslikud  hirmud“(2002:12)  on  välja  toodud  foobiate  erinevad  küljed. 
Selgitatud   on  erinevaid  ravimeetodeid  ning  rõhutatud  on  just  seda,  et  21.  sajandil  pole 
foobiaohvritel  enam  mingit  vajadust  oma  probleemiga  üksi  jääda.  „Haiguslikud  hirmud“ 
(2002:13) põhjal võib öelda, et kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 
1)  lagedakartus 
2)  suhtlemiskartus 
3)  spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide  alagruppi 
 
Lagedakartus ehk „ agorafoobia “, phobus  agora , tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi ees. 
Laiemas  mõistes  kardab  selle  foobia  alla  kannataja  avatud,  avalikke  või  rahvarohkeid 
kohti,  eriti  slliseid,  kust  pole  kerget  taganemisteed.  Lagedakartus  on  suhteliselt  levinud 
tervisehäire.  Selle  all  kannatab  umbes  4%  naistest  2%    meestest.  Enamikul  juhtudel 
avaldub  see  esimest  korda  pärast  20.   eluaastat .  Paljud  asjatundjad   eraldavad   kahte 
haigusvormi:  lagedakartus  ilma  paanikahoogudeta  ja  lagedakartus,  millega  kaasnevad 
paanikahood.  Lagedakartust  saab  ravida  käitumisteraapiaga,  tunnetusteraapiaga  ning 
ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-15, 20-24) 
Suhtlemiskartus  avaldub  ängistuses,  mille  all  kannatavad  mehed  ja  naised  enam-vähem 
võrdselt.  Kõige  sagedamini  avaldub  see  15.  kuni  20.   eluaasta   vahel.  Suhtlemiskartuse 
põhitunnuseks  on  hirm  sattuda  piinlikku  olukorda  ja  tunda  ennast  alandatuna.  Tavaliselt 
kardetakse,  et  tuntav  ängistus  on  teistele  nähtav.  Seda  võib  reeta    näiteks  punastamine, 
värisemine,  värisev  hääl  või  kokutamine,  võimetus  teistele  silma  vaadata,  kidakeelsus, 
iiveldus,  oksendamine  ja  tugev  vajadus  urineerida.  Kõige  raskem  suhtluskartuse  vorm  on 
inimeste  vältimine.  Üldiselt  on  suhtlemiskartlikel  inimestel  madal   enesehinnang . 
Suhtlemiskartust  saab  ravida  käitumis-  ja  tunnetusteraapiaga  ning  ravida  ka 
medikamentidega. (Haiguslikud... 2002: 25-33) 
7 
 
Spetsiifiline hirm on üldjoontes ekstreemne ning kohatu hirm, mida tekitab mingi eriline 
objekt  või  olukord.  Normaalse  elu  ja  tegevuse  häirimise  aste  sõltub  hirmutekitajast  ja 
sellest,  kui  kerge  on  seda  vältida.  Ameerika  Psühhiaatrite  Liit  on  jaotanud  spetsiifilised 
hirmud viide alagruppi: 
1)  loomahirmud 
2)  loodusliku keskonna hirm 
3)  vere-trauma-süstimiskartus 
4)  situatsioonikartus 
5)  teised hirmud  (Haiguslikud... 2002: 34-38) 
Spetsiifiliste  hirmude  kategooria  on  kolmest  hirmude  kategooriast  kõige  mahukam, 
arvukam ja kõige levinum – nende all kannatab umbes 7% naistest ja umbes 4% meestest. 
Spetsiifilisi  hirme  ravitakse enamasti käitumisraviga, kuid häid tulemusi on saavutatud ka 
tunnetusteraapia, käitumistunnetusteraapia kombinatsiooni või mõne muu vastava  raviga . 
(Haiguslikud... 2002: 34-38) 
 
1.4.1.  Enim levinud foobiad 
 
Järgnevalt  on  väljatoodud  erinevad  foobiad,  mis  esinevad  Richard  Watersi  raamatu  
„Tuntud ja tundmatud foobiad“ (2004) andmetel inimeste hulgas kõige sagedamini: 
  Ofidiofoobia – hirm madude ees. 
  Arahnafoobia – hirm ämblike ees. 
   Astrafoobia  – hirm pikse /äikese ees. 
   Klaustrofoobia  – hirm suletud ruumide ees. 
   Akrofoobia  – hirm kõrguste ees. 
  Aviofoobia – hirm lendamise  ees. 
  Hemofoobia – hirm vere ees. 
  Nosofoobia – hirm haiguste ja haigestumise ees. (Waters 2004) 
Kõik  eelnimetatud  foobiad  kuuluvad  spetsiifiliste  hirmude  alagruppi.  Põhjus,  miks 
need  foobiad  enimesinevad  võib  olla  põhjustatud  šokist.  Näiteks  paaniline  hirm 
lendamise  ees  võib  olla  põhjustatud  mõnest  läbielatud  turbolentsist,  paaniline  hirm 
8 
 
haiguste  ees  võib  aga  olla  põhjustatud  näiteks  lähedase  inimese  hukkumisest  mõne 
raske haiguse tagajärjel. 
 
1.4.2.  Veidrad ja eriskummalised foobiad 
 
Järgnevalt  on  väljatoodud  foobiad,  mille   esinemissagedus   pole  just  kuigi  suur.  Ometi  on 
oluline, et inimesed oleksid teadlikud ka harvemini esinevatest foobiatest. 
  Lahhanofoobia – hirm köögiviljade ees. 
  Fengofoobia – hirm päevavalguse/päikesepaiste ees. 
  Skolinofoobia – hirm kooliskäimise ees. 
  Ambulofoobia – hirm kõndimise ees  
  Ablutofoobia – hirm pesemise ees 
  Teatrofoobia – hirm teatris käimise ees. 
  Geliofoobia – põhjendamatu hirm naeru/ naermise  ees. 
  Kathisofoobia – põhjendamatu hirm istumise ees. 
  Metrofoobia – põhjendamatu hirm luule ees. (Waters 2004) 
Kõik eelnimetatud foobiad kuuluvad spetsiifiliste hirmude alagruppi. Need foobiad võivad 
tunduda naeruväärsed, kuid tegelikult on ka need suureks probleemiks ning kui neid mitte 
ravida, võib elukvaliteet oluliselt halveneda. 
 
1.5.  Foobia ravi 
 
Foobiast  vabanemist  tuleks  alustada  koos  spetsialistiga,  seejärel  saab  ise  väikeste 
sammudega  edasi  minna  ( Piirsalu    2012:  17).  Spetsialistiga alustades  on  kindel, et  raviga 
liigutakse  õiges  suunas.  Ise  ravitsedes  võib  lõpptulemusena  jõuda  punkti,  kus  foobia  on 
suurem kui alguses, kuna on kasutatud valesid ravitehnikaid. 
1.5.1.  Käitumisravi 
 
Käitumisravi koosneb kustutamisest ja harjutamisest.  Kustutamise  alla käivad ohutud kok-
kupuuted või kogemused hirmustimulaatoriga. Selle tulemused tingivad hirmureaktsiooni 
9 
 
nõrgenemise ja lõpuks ka täielikku kadumise.  Harjutamine  tähendab millegagi harjumist. 
Psühholoogias mõistetakse harjutamise all hirmu taandumist, mis  saavutatakse  korduvates 
kokkupuudetes  hirmustimulaatoriga.  Lõpuks  võib  hirmutunne  täiesti  kaduda.  
(Haiguslikud... 2002:203) 
Süstemaatilise  ülitundlikkuse  vähendamisega  on  eriti  edukalt  ravitud  foobia  all  kannata-
vaid lapsi. Selle puhul töötatakse iga lapsega välja hirmude  hierarhia . Hirmude hierarhias 
tuuakse  välja  kõige  olukorrad  kõige  vähem  kardetumast  kuni  kõige  enam  kardetuma 
olukorrani. Patsiendile õpetatakse lõõgastumist. Lõõgastumisele järgneb rida kujutluslikke, 
järkjärgulise harjutamise elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on 
patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 ) 
Emotsioone  tekitavad  kujutelmad  –  see  on  süstemaatilise  ülitundlikkuse  vähendamise 
mugandatud   versioon .  See  käitumisteraapia  vorm  on  samuti  suunatud  lastele.  Hirmude 
hierarhia  töötatakse  välja,  kuid  lõõgastumistehnika  asemel  palutakse  ette  kujutada,  et 
järkjärguline  harjutamine  leiab  aset  kas  lapse  enda  või  lemmikkangelase  abiga.   Koosta -
takse   seiklusjutt ,  kus  laps  ja  kangelane  teevad  koos  läbi  kõik  hirmude  hierarhia   faasid . 
(Haiguslikud... 2002: 205 ) 
Jäljendamine  on  protsess,  kus  arst  „näitab  ette“  raviülesandeid  ja   patsient   vaatab  pealt. 
Seejärel aitab arst patsiendil neid ülesandeid ise täita. Ka oma võimete treening ja hirmust 
üle  saamine  juhendaja  käe  all  on  teraapiline  lähenemine.  Antud  juhul  on  rõhk  asetatud 
oskustele  ja  strateegiatele,  mida  patsient  järk-järgult  hirmu  tekitavas  situatsioonis 
omandab. Programmi ülesanded koostab arst. Arst aitab ja juhendab  patsienti  ning abistab 
patsiendil   ülesandeid  täita. Niipea kui  võimalik,  vähendab arst oma toetust,  nii et  abi  on 
minimaalne ja haige õpib uskuma enda võimetesse. (Haiguslikud... 2002: 206 ) 
Lõõgastumis-  ja  hingamistreeningu  vältel  õpetatakse  patsiendile  lõõgastumistehnikat  ja 
hingamisharjutusi.  Need  aitavad  mitmetele  hirmu  füüsilistele  tunnustele  vastu  töötada. 
Kliinilistes tingimustes käib lõõgastumine ja hingamistehnika alati kaasas teiste ravidega. 
(Haiguslikud... 2002: 207 ) 
1.5.2.  Tunnetusel põhinevad ravimeetodid  
 
Tunnetusteraapia  käigus  üritab  patsiendiga  tegelev  arst  vestluse  ning  käitumiseksperi-
mentide abil teha kindlaks ja muuta väärarvamusi ning turva- või toimetulekustrateegiaid. 
10 
 
Tunnetusravi eesmärk on osavalt juhtida ja muuta foobilise isiku vääraid ja irratsionaalseid 
veendumusi hirmustimulaatori kohta. ( Haiguslikud... 2002: 208) 
Raamatu  „Haiguslikud  hirmud“  (2002:  208-209)  järgi  jagunevad  tunnetusel  põhinevad 
ravimeetodid veel omakorda kolmeks. 
1)  mõistuspärane tunderavi - see ravi õpetab patsienti, kuidas enesele vastu  vaielda  ja 
esitada väljakutse oma väljakujunenud veendumustele; 
2)  eneseinstrueerimise  treening  -  see  põhineb  positiivsetel  instruktsioonidel  või 
väidetel,  foobia  erinevate  aspektide  kohta,  mida  patsient   kordab   alguses  valju 
häälega; 
3)  paradoksaalne  eesmärk  -  see  on  meetod,  kus  patsienti  palutakse  liialdada  talle 
hirmu ja foobiat  tekitavaid  asjaolusid, et foobia enda jõud väheneks. Seda lõbusat 
lähenemist,  kus  liialdustest  saab  sageli  vürtsikas  huumor,  kasutatakse  peamiselt 
koos teiste ravimeetoditega.  
 
1.5.3.  Haiguslike hirmude farmakoloogiline ravimine  
 
Medikamente  on  kasutatud   lageda -  ja  suhtlemiskartuse  puhul,  sageli  paanika  kergenda-
miseks või esinemishirmu füüsiliste tunnuste leevendamiseks. Foobiate raviks on kasutatud 
kolme  ravimiklassi  ehk siis  ravimine  antidepressantidega,  bensodiasepiinidega  või  beeta-
tõkestitega. (Haiguslikud...2002: 209)  
Foobiat saab ravida käitumis-, tunnetusel põhineva- ning farmakoloogilise raviga.  Kombi-
neerides  farmakoloogilist  ning  psühhoteraapilist  ravi,  saavutatakse  parem  tulemus  kui 
kasutades  vaid  üht  ravistiili.  Paremaid  tulemusi  saavutatakse  farmakoteraapiaga,  sest  see 
on     kiirema   mõjuga,  samas  psühhoteraapia  soodustab  paremaid  kaugtulemusi.  Kui  need 
kaks ravistiili ühendada, siis on ravi tulemus pikaajaline ning efektiivne.  
Viisin  läbi  ka  diskussiooni  perearstiga,  kes  väitis,  et  foobiaid  ravitakse  edukalt  Eestis. 
Foobia  raviarstideks  on  üldjuhul  psühhiaatrid,  kuid  vajadusel  liituvad  hiljem 
ravimeeskonnaga  ka  psühholoogid.  Ravi  on  üldjuhul  ambulatoorne,   haiglaravi   on  vaid 
teatud raskemates olukordades vajalik. 
 
 
11 
 
2.  METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS 
 
Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. 
Kaks  intervjuud  on  foobia  all  kannatavate  inimestega  ning  üks  Tallinna  32.  Keskkooli 
koolipsüholoog  Kristi  Raavaga.  Vaheklipp  on  lavastatud  ning  teemaks  on  „ Koolifoobia  
(skolinofoobia)“.  
Esimeseks  intervjueeritavaks  oli   Janet   Vavilov,  kellel  on  tule  foobia  (arsonofoobia). 
Teiseks intervjueeritavaks oli  Carmen   Seljamaa , kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). 
Intervjueeritavad  räägivad  oma  kogemuste  põhjal  foobiast,  mis  on  selle  põhjustanud, 
millised  tunded  foobses  situatsioonis   valdavad   ning  elust  foobiaga  üleüldiselt.  Intervjuu 
küsimusi  näeb  uurimistöö  lõpus   asuvas   LISAs.  Intervjuudest  võib  järeldada,  et  mõlema 
intervjueeritava  foobia  on  alguse  saanud  šokist.  Foobses  situatsioonis  valdavad  mõlemat 
intervjueeritavat  ärevus  ja  paanika.  Lisaks  tekivad  Janetil  foobses  situatsioonis  ka  hinga-
misraskused.   Carmenil   hakkab  süda   peksma   ning  ta  ei  suuda  enam  kontrollida  oma 
käitumist.  Carmen  Seljamaa  teadvustab,  et  tegelikult  ei  tee   vihmaussid   talle  viga,  kuid 
siiski  ei  suuda  ta  foobiast  võitu  saada.  Mõlemad  intervjueeritavad  väldivad  foobset 
situatsiooni ning see on ka üks põhilisi foobia tunnuseid. Nii Janet Vavilov kui ka Carmen 
Seljamaa ei ole pöördunud oma foobiaga arsti, psühhiaatri ega ka psühholoogi poole. See 
tõestab  väidet,  et  inimesed  alahindavad  oma  probleeme.  Mõlemad  intervjueeritavad 
tunnistasid, et neil on foobia, kuid laususid, et pöörduvad arsti poole alles siis, kui asi on 
tõsisemaks  muutunud  või  elu  otseselt  häirima  hakkanud.  Intervjueeritavad  laususid,  et 
nende arvates ei ole foobia tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks, sealjuures mainisid 
mõlemad, et foobset situatsiooni on võimalik vältida ning foobia koldega ei pea ilmtingi-
mata  kokku   puutuma .  Janet  Vavilovi  sõnul  on    probleemiks  suuremad  foobiad  ning 
nendega  tuleks  kindlasti  pöörduda  arsti  poole.  Tegelikult  ei  ole  aga  foobiakolde 
väldimisest kasu ning see ei ole ka lahendus. Pidevalt foobset situatsiooni vältides foobia 
ainult kasvab ning muutub veel häirivamaks. Intervjuud on olulised just sellepärast, et näha 
foobiaid, läbi nende all kannatavate inimeste silmade.  
Kolmas   intervjueeritav   oli  koolipsühholoog  Kristi  Raava.  Tema  sõnul  on  foobia  segu 
depressioonist  ning  ärevushäiretest,  kuid  foobia  ravi  on  keerulisem.  Foobia  on 
mõtlemisega  seotud  haigus  ning  kui  seda  mitte  ravida,  siis  võib  foobia  muutuda 
krooniliseks ning elu häirivaks. Psühholoog  lausus , et foobiat ei ole võimalik ravida ainult 
12 
 
medikamentidega, kõige efektiivsem on medikamentidele lisada ka psühhoteraapia. Kristi 
Raaval  on  ka  endal  foobia,  nimelt  kinnise  ruumi  vastu.  Temagi  pole  sellega  arsti  poole 
pöördunud  ja  üritab  ise  harjutusi  tehes  sellest  vabaneda.  Psühholoogi  sõnul  on  foobia 
vältimine   halvim   mõte,  sest  siis  võib  tekkida  lumepalliefekt  ning  lõpptulemus  võib  olla 
väga   muserdav .  Inimestel  on  ilma  abita  väga  raske  foobiaga  toime  tulla,  sest  vältiv 
käitumine ei vii  kuhugi , see ainult suurendab probleemi. Tänapäeva ühiskonnas on foobia 
probleemiks  just  sellepärast,  et  palju  on  varjatud  foobiaid,  millest  ei  räägita  ning 
tegelikkuses ei tea keegi kui palju on foobiaid kokku.  
Vaheklipp  on  lavastatud  ning  selle  sisuks  on  koolifoobia  (skolinofoobia).  Koolifoobia 
teema on  aktuaalne , sest tänapäeva õpilastel esineb seda rohkem kui kunagi varem. Seda 
väidet  kinnitas  ka    koolipsühholoog  Kristi  Raava,  kelle  poole  on  selle  probleemiga 
pöördutud  mitmeid   kordi .   Klipis   on  üks  tegelane,  keda  kehastab  Ireen  Peegel,  kellel  on 
koolifoobia.  Video  näitab  tema  hommikust  teekonda  kooli.  Teel  kooli  valdavad  tüdrukut 
paanika,  ärevushood  ning  võitlus   iseendaga .  Lõpuks  koolini  jõudes  on  hirmukolle  väga 
lähedal  ning  tüdruk  ei  suuda  enam  oma  käitumist  kontrollida  ja   jookseb   ära  ehk  väldib 
kooli minekut. Klipp on oluline ka sellepärast, et näidata inimestele, mis juhtub inimesega, 
kui ta foobia koldele läheneb. Algselt täiesti normaalne, elurõõmus inimene võib foobses 
situatsioonis muutuda ennast mittekontrollivaks ning isegi hirmutavaks.  
Praktilise töö ülesandeks oli uurida foobia all kannatavaid inimesi ja võrrelda seda  teooria 
ning  psühholoogi  poolt  antud  selgitustega.  Intervjuudest  koosnev  lühifilm  on  parim 
uurimismeetod  just sellepärast, et filmi vaadates näeb kõige paremini inimeste emotsioone. 
Kuna  teemaks  on  foobia,  siis  on  oluline,  et  uuritaks  seda,  mida  foobia  all  kannatavad 
inimesed tunnevad . Neid tundeid on aga kõige parem viis edastada läbi filmilindi.  
Kõik kolm intervjuud ning üks vaheklipp on filmitud jaanuarikuus Tallinna 32. Keskkoolis 
või selle lähiümbruses.  Filmimine  võttis aega paar päeva,  monteerimine  oli aeganõudvam. 
Kuna  valisin  praktiliseks  tööks  lühifilmi  tegemise,  siis   arendas   see  töö  ka  mind  ennast, 
kuna tegin seda esmakordselt ja sain hea kogemuse. 
Kaamera  on  laenatud  koolist,  mille  usaldas  mulle  kooli  IT  juht  Erko  Valdmets.  Kaamera 
failid olid algselt AVCHD  formaadis , et nad ühilduksid töötlusprogrammiga  pidin  ma nad 
ümber  konverteerima,  selleks   kasutasin   programmi  Total  Video  Converter.  Failid 
salvestasin wmv  formaati  ning seejärel monteerisin kogu lühifilmi kokku  Windows  Movie 
Maker 2.6’s. Monteeritud filmi kvaliteet halvenes veidi konverteerimise tõttu.  
13 
 
Lühifilm on üles laetud YOUtube’i ning seda näeb lingilt:   
http://www.youtube.com/watch?v=a9XQ0MnBfnU&feature=youtu.be 
Samuti on uurimistöö tagakaanel DVD plaat koos sama lühifilmiga.  
Uurimistöö valmimise protsessis aitasid mind mitmed inimesed. Esiteks  sooviksin  tänada 
oma juhendajat, õpetaja  Kerstin  Vessikut,  tänu kellele on see uurimistöö  valminud  ja kes 
on mind alati aidanud ja toetanud. Seejärel sooviksin tänada intervjueerituid: 32. Keskkooli 
koolipsühholoog  Kristi  Raavat  ning  klassiõdesid  Janet  Vavilovit  ja  Carmen  Seljamaad. 
Sooviksin  tänada  Ireen  Peegelit,  kes  oli  nõus  mängima  lühifilmis  koolifoobia  all 
kannatavat tüdrukut. Suured tänud Tõnu Tammele, kes aitas intervjuusid filmida ning oli 
abiks  monteerimisel.  Tahaksin  tänada  kooli  IT  juht  Erko  Valdmetsa,  kes  usaldas  minu 
kätte koolikaamera. Mina tänan võimaluse eest, et sain teha uurimistöö, tänu millele õppi-
sin ja arendasin iseennast .  
 
 
 
14 
 
KOKKUVÕTE 
 
Foobia on põhjendamatu hirmutunne kindla olukorra, olendi või nähtuse ees. Enamasti ei 
ole  foobiat  põhjustav  allikas  aga  tegelikult  ohtlik.  Foobia  peamisteks  tunnusteks  on 
pearinglus,  südamelöökide  kiirenemine  ning  lämbumistunne.  Ühte  kindlat  foobia  tekke-
põhjust  pole avastatud,  kuid  eeldatavasti tekib foobia kas geneetiliste soodumuste käigus 
või mõne ekstreemolukorra tõttu. Foobiat ravitakse käitumisteraapiaga, tunnetusteraapiaga 
ning medikamentidega. Kasutades mitut ravivõimalust koos on raviefektiivsus parem ja on 
suurem tõenäosus, et patsient saab oma foobiast võitu.  
Foobiatest ei räägita just kuigi palju, kuid ometi on nad meie praeguses ühiskonnas väga 
olulisel kohal. Paljud inimesed arvavad, et foobiad on tühised ja inimese enda  ettekujutus . 
Tegelikult  see  nii  ei  ole.  Foobiad  on  tänapäeva  ühiskonnas  suureks  probleemiks,  seda 
tõestab ka fakt,  et  maailmas on lugematu arv foobiaid,  sellepärast  peaksime nende kohta 
rohkem teadma.  
Töö  eesmärgiks  oli  uurida  foobiat  läbi  foobia  all  kannatava  inimese  silmade  ning  seda 
võrrelda teooria ning psühholoogi poolt antud selgitustega. Töö täitis oma eesmärgi ning 
tõestas,  et  teooria  ja  praktiline  töö  on  omavahel  tihedalt  seotud.  Põhitulemused  on,  et 
peamiselt on foobia põhjustatud šokist ning enamsti ei pöördu inimesed oma foobiaga arsti 
või  psühhiaatri  poole.  See  selgitab  ka  fakti,  miks  on  väga  paljudel  inimestel  foobia, 
inimesed lepivad olukorra ning  teadmisega , et neil on foobia, kuid ei otsi sellele  lahendust  
ega ravi.  
Teemat  saaks  edasi  arendada  näiteks  erinevaid  foobia  ravivõimalusi  ning  nende 
efektiivsust   uurides,  samuti  saaks  teha statistikat  foobia leviku kohta.  Põnev oleks uurida 
ka  seda,  milleni  võib  välja  viia  ravimata  foobia.  Antud  uurimistöö  on  kasulik  foobia  all 
kannatavatele inimestele, et saada rohkem teada oma haiguse kohta. Uurimistöö on kasulik 
ka inimestele, kellel foobia ei esine, aga kellel on huvi ennast arendada ning saada rohkem 
aimu foobiatest.  
 
 
 
15 
 
KASUTATUD MATERJALID 
 
Bourne, E. 2007. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat. Tallinn:  Pegasus . 
Dlik, J. 2002. Ärevushäirete diagnostika ja ravi esmatasandi arstiabis. Eesti Arst, nr 81, lk 
645-654; 
http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:czH3hE73diwJ:www.eestiarst.ee/static/files/085/are
vushairete_diagnostika_ja_ravi_esmatasandi_arstiabis.pdf+eesti+arst+foobia&hl=et&gl=ee&pid
=bl&srcid=ADGEESirvsUtrGekYYx7S7x68UfWlkvz9pnWqwYHtckNZUvea1LvIADixYIWusK1pmE
6RWxc3dyH3M0AhwiP4xMh3a82pugchDkjouXjrCjjkMlle6l53RTcQwBiPimm_nkJu84TACJ&sig=
AHIEtbTeOqR2TJTbsK4MtU21RO6n6yLd-w   (27.11.2012) 
Haiguslikud... = Haiguslikud hirmud 2002. Tallinn:  Ersen . 
Piirsalu,M. 2012. Hirmu suured silmad. – Kodutohter, nr 6, lk 17. 
Raielo, R. Laste hirmud. 2012 ;  http://tnk.tartu.ee/0laste.html  (27.11.2012) 
Šlik, J. 2002.  Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik; 
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/ANX/anx-1page.htm 
(24.11.2012) 
Tysen. Phobias;   http://theshrinkshow.com/015-phobias /  (11.11.2012) 
Waters, R. 2004. Tuntud ja tundmatud foobiad. Tallinn: Koolibri  
 
 
 
 
 
 
 
 
16 
 
FOOBIA TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS 
Resümee 
Foobiad  on  tänapäeva  ühiskonnas  suureks  probleemiks.  Inimeste  teadlikus  erinevatest 
foobiatest,  nende   tekkest   ning  ravivõimalustest  on  aga  suhteliselt  väike.  Oluline  on,  et 
inimesed  saaksid  foobiatest  rohkem  teada  ning  mõistaksid,  et  tegu  on  tõsiseltvõetavate 
haigustega. Teema on aktuaalne, sest igapäevaselt tekib ühiskonnas juurde uusi, erinevaid 
foobiaid.  Inimene  ei  ole  suuteline  foobia  tekkimist  ära  hoidma,  küll  aga  on  ta  suuteline 
foobiat ravima ja kontrolli all hoidma.  
Uurimistöö  eesmärgiks  on  uurida  foobia  olemust  ja  ravivõimalusi.  Uurimusliku  osa 
moodustab  lühifilm,  mis  koosneb  kolmest  intervjuust,  kaks  neist  foobia  all  kannatavate 
inimestega  ja  üks  psühholoogiga,  ning  ühest  vaheklipist.   Intervjuude   eesmärgiks  on 
vaatajatele  tutvustada  foobiate  all  kannatavate  inimeste  kogemusi  ja  elu,  samuti 
psühholoogipoolseid lahendusi ning  seletusi .  
Teoreetilistes  peatükkides  on  lahti  seletatud  foobia  mõiste,  kirjeldatud  erinevaid  foobia 
tunnuseid. Lähemalt on räägitud hirmude klassifikatsioonist ning foobiate tekkepõhjustest. 
Informatsiooni saab ka erinevate ravivõimaluste ning nende efektiivsuse kohta.  
Mõlema  intervjueeritava,  Tallinna  32.Keskkooli  11.klassi  õpilase  Carmen  Seljamaa  ja 
Janet  Vavilovi  foobia  on  põhjustatud  šokist.  Mõlemad  intervjueeritavad  laususid,  et  pole 
mõelnud oma foobiaga  arsti  ega psühhiaatri poole pöörduda,  samas tõdedes, et  võib-olla 
teevad  seda  hiljem,  kui  foobia  tunduvalt  süveneb.  See  selgitab  ka  fakti,  miks  on  väga 
paljudel  inimestel  foobia.  Inimesed  lepivad  olukorra  ning  teadmisega,  et  neil  on  foobia, 
kuid ei otsi sellele lahendust ega ravi. Intervjueeritud koolipsühholoog Kristi Raava väitis, 
et  ka  temal  endal  on  foobia  ning  ka  tema  pole  sellele  abi  otsinud,  küll  aga  üritab  ta  ise 
sellest  üle  olla.  Psühholoog  lausus  ka  seda,  et  foobia  on  tõsiseltvõetav  haigus  ning  seda 
mitte  ravides  võivad  tagajärjed  olla  väga  muserdavad.  Psühholoogi  sõnul  pole  foobiat 
vältides sellest  vabanemine  eriti tõenäoline, mõistlikum on pöörduda arsti, terapeaudi või 
psühholoogi poole. 
Uurimistöö  lõpptulemusena  saab  öelda,  et  enamus  foobiaid  tekib  mingi  sündmuse 
tagajärjel.  Foobiaid  on  võimalik  ravida,  sealjuures  seda  ka  väga  efektiivselt.  Foobia  on 
tänapäeva moodne haigus, mida peab võtma vägagi tõsiselt.  
 
17 
 
PHOBIA IN TODAY’S SOCIETY  
Summary 
Phobias  make  a  big  problem  in  today's  society.  People's  awareness  of   different   phobias, 
their  genesis  and treatment options is  quite  small. It is  important  for people to  know  more 
about phobias  and to  understand  that it should be taken as a  serious    disease . A  person  is 
not   able   to  prevent    the  genesis  of  a  phobia,  but  is  able  to  treat  and   control   different 
phobias.  The  aim  of  the   study   is  to  explore  the   essential   nature  of  a  phobia  and  its 
treatment  options.  As  a  research   part ,   there   is  a  short  movie,  which   consists   of  three 
interviews,  two  of   them   with  persons  who  are  suffering  from  a  phobia,  and  one  with  a 
psychologist,  and  there  is  also  one  miniclip  in  a  movie.    The  aim  of  the  interviews  is  to 
introduce the topic to viewers  through  the  eyes  of a person who suffers from a phobia and 
by the solutions and explanations given by a psychologist.  
In  the  content  chapters  there  have  been  explained  the  concepts  of  phobias  and  also  are 
given the  descriptions of phobias and different features of phobias. There are also chapters 
about the  classification  of fears and the  causes  of phobias. There is also some information 
about  the  effectiveness  of  various  treatment  options.  As  a  theoretical  source  there  have 
been used eight sources,  four  of them are from the  Internet .  
Both   of  the  interviewees  (Carmen  Seljamaa  and    Janet  Vavilov)  phobias are  caused  by  a 
shock.  Both  of  the  interviewees  said  that  they  have  not   gone   to  see  a   doctor   with  their 
phobias; they also pointed out that maybe some day their phobia will get  worse  and then 
they would neet to  visit  a doctor or a psychiatrist. This  fact  also explains why there are so 
many people with phobias. A person may know and  even  accept that he has a phobia, but 
he  or  she  is  not   looking   for  a  fix  or   cure .  Another  interviewee,  the  school  psychologist 
(Kristi  Raava)   claimed   that  she  has  a  phobia  of her  own,  and  she  has  not  looked  for  any 
help or advice to cure it. According to the psychologist’s phobia is a serious disease and if 
it is not treated, the  consequences can be very devastating.   
The  conclusion  is  that the  majority  of phobias  arise  as  a result of an event  or a shock. A 
phobia can be cured, even very effectively, but for some reason people find that a phobia is 
not  a big problem and they think that they can  happily live with  it, but  actually  a phobia 
needs to be cured out. Phobia is a modern disease, but it must be taken very seriously. 
18 
 
LISA. Intervjuu küsimused 
 
Küsimused koolipsühholoog Kristi Raavale: 
1.  Kuidas selgitaksite mõistet „foobia“ ? 
2.  Kuidas foobia tekib? 
3.  Kas foobia on mõtlemises kinni või on see tõsiseltvõetav haigus? 
4.  Kuidas foobiat ravida? Milline moodus on kõige efektiivsem? 
5.  Kust maalt lõppeb hirm ja algab foobia? 
6.  Kui suur on tõenäosus, et inimene, kellel on foobia, saab sellest 100% võitu? 
7.  Kas Teil endal on ka mõni foobia?  
8.  Kuidas peaks inimene foobses situatsioonis käituma?  
9.  Kas Te  arvate , et hirmukolde vältimisega võib foobiast üks hetk vabaneda? 
10. Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks? Miks? 
 
Küsimused foobia all kannatavatele inimestele Janet Vavilovile ja Carmen 
Seljamaale: 
1.  Mis foobia teil on? 
2.  Kuidas see alguse sai?  
3.  Kas foobia segab teil elamast täisväärtuslikku elu? 
4.  Kirjeldage mõnda foobset situatsiooni! 
5.  Kas te olete pöördunud oma foobiaga ka arsti poole? 
6.  Kas teie lähisuguvõsas/pereliikmetel on ka mingeid foobiaid? 
7.  Kas te pigem väldite foobset situatsiooni või üritate siiski sellest üle olla ja 
vajadusel foobse situatsiooniga kas või värisedes kokku puutuda? 
8.  Mida teete, kui olete sunnitud foobse situatsiooniga kokku puutuma? 
9.  Kuidas kavatsete oma foobiast võitu saada? 
10. Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks? Miks? 
  
19