Sel puhul jällegi ei pidanud mina minema Teliasse rääkima, vaid nad ise ajasid kõik asjad korda ning mul lihtsalt vahetus pakett. Kokkuvõttes, nii Telia kui ka Elisa kasutasid suhetekeskse müügi oskuseid, et sooritada müük rahuldades kliendi soove. JUHTUM 2: KOHVIK PONTŠIK Müük oli alguses paljulubav – aknalt oli näha ekraan, millel jooksis sõbralik ja ahvatlev reklaam sõõrikutest. Pontšikukokk klipis naeratas ning jagas klientidele lahkelt ilusaid rasvaseid pontšikuid. Nii tuli ka minul isu just nende pontšikute järgi. Läksin siis kohvikusse, mis nägi seest välja üsna tagasihoidlik paari koristama lauaga. See polnud otseselt müüki soodustav keskkond, aga ka mitte meeletult häiriv. Jõudsin pontšikute leti juurde. Vaatasin neid õhtuks kokku kuivanud, väsinud sõõrikuid. Kuid ei kohviku kesine atmosfäär ega ka pontšikute kehv välimus polnud
looduslähedust ning et rohelise ja valge värviga elemendid assotseeruvad just loodusläheduse ja Eestimaisusega). Maakeral on kokku 6 telereklaami ning pea kõigis on kasutatud ikonograafilist visuaalsete kujutiste kodeerimist: ühes reklaamis on tegu sügisese romantilise lehesajuga (värviliste looduslike lehtede asemel on kasutatud roosiõie lehti, see teebki selle sündmuse eriti romantiliseks), teises on aga tegemist jõuludega ning kolmandas klipis on kasutatud aastaaja motiivina kevadet. Reklaamiklipp, mille ma oma analüüsi aluseks võtsin, kannab nime ,,Käbe Maakera". Antud essee jaoks ei osutunud see reklaam valituks mitte oma käbeduse, vaid pigem kevademotiivide kasutamise tõttu. Siinkohal tahan ära tuua reklaami teksti, mida lausub oranz olevus, kes meenutab oma välimuse poolest rebase/orava laadset looma: ,,Minu käest on väga palju küsitud, et kuidas ma sel kevadel ästi-ästi-ästi rõõmus olen. Aga näete(
kuid tema enesehinnang oli madal. Ka Anna ema ja isa puhul oli tegemist kuulekust nõudvate vanematega. (Baumrind 2008, Karton 2015). Vanemad ei aktsepteerinud noorte suhet ning keelasid neil omavahel läbi käia. Anna ema väitis mitmeid kordi, et tema emana teeb endast kõik oleneva, et laps selliste inimestega kokku ei puutuks. Siinpuhul ongi tegu madala soojusega – vanematel nõudsid, et noored ei suhtleks omavahel ning nad ei olnud nõus mitte mingiteks läbirääkimisteks. Ühes klipis pidid Anna ja Toomas koos kontserdile minema, kuid Anna vanemad pidasid ta kinni. Siinpuhul mängisid rolli ka hetkeemotsioonid – vanemad olid väga vihased ja karjusid, sest tütar oli keelust üle astnud. Toomas küll pakkus, et arutaks koos probleemi mõistlikult, kuid vanemad olid endiselt sama põikpäised ja ei olnud nõus. Anna vanemate puhul võis märgata ka üht levinumat isikutaju mehhanismi, mis tihti põhjustab vääritimõistmist: stereotüüpide kasutamine
korrutisega. 25. Impulssmomendi teoreem. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Selles klipis näeme selle jäävusseaduse erinevaid ilminguid. 26. Energiateoreem. Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja selle ühik SI- süsteemis on 1 dzaul. Tugevusõpetus 1. Elastne ja plastne deformatsioon. Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist
vaatajat ainult 72 tunniga. Järgmisel päeval, oli too Youtube video populaarseim artikkel Digg'is. Nädalaga oli vaadatud videot ligi 66 miljonit korda ja tema elulugu wikipedias oli ligi meelitanud pool miljonit külastajat. Ligikaudu 103 miljonit vaatamist kahekümnel veebisaidil kokku, täitus kõigest üheksa päevaga. Los Angeles Times kirjutas, et tema populaarsus Youtube'is võis olla tingitud paljudest emotsioonidest ühes ja samas klipis, mis oli internetile täiuslik. 2009. aasta detsembris tema esinemist nimetati kõige vaadatumaks videoks Youtube'is, ligi 120 miljoni vaatamisega, mis oli 3 korda kõrgem kui teise koha vaatamised. Lisaks, Boyle'i esimene kaamera intervjuu koos Soti ajakirjaniku Richard Mooney'ga, tema kohalikus ajakirjas Lothian Courier, sai nimetuse kui Yotube'i kõige meeldejäävam video. Video läks viiruseks, peale üleslaadimist Youtube'i, 14. aprillil 2009.
kolm eripalgelist videot. Pooleldi animeeritud "Benzin" kujutab üle kõige ettejääva maailma päästma suunduvat tuletõrjeautot, mis pealkirjaga haakudes moodustab teatud ühiskonnakriitilise tagamõtte. Kunstiliselt perfektne "Rosenrot" toob vaatajate ette inkvisitsiooniaegse romaani külaühiskonna: patustanud rändmunka kehastav Lindemann reedetakse ning hukatakse tuleriidal. Süzee poolest väheütlev "Mann gegen Mann" lööb massiga, provotseerivas klipis astuvad bändiliikmed lavale ihualasti. Liikvel on ka kuuldusi võimaliku neljanda singli kohta, kuid ametlikku kinnitust neile veel pole. Liveis pole ühtki "Rosenroti" lugu peale "Benzini" ette kantud ja aasta 2006 on ansamblil plaanitud üldiselt puhkuseks. Samas võib usutlustest välja lugeda vihjeid juba uute ülesastumiste kohta ja kavatsuste kohta välja anda veel vähemalt kaks stuudioalbumit.
Tänapäeva ühiskonnas on foobia probleemiks just sellepärast, et palju on varjatud foobiaid, millest ei räägita ning tegelikkuses ei tea keegi kui palju on foobiaid kokku. Vaheklipp on lavastatud ning selle sisuks on koolifoobia (skolinofoobia). Koolifoobia teema on aktuaalne, sest tänapäeva õpilastel esineb seda rohkem kui kunagi varem. Seda väidet kinnitas ka koolipsühholoog Kristi Raava, kelle poole on selle probleemiga pöördutud mitmeid kordi. Klipis on üks tegelane, keda kehastab Ireen Peegel, kellel on koolifoobia. Video näitab tema hommikust teekonda kooli. Teel kooli valdavad tüdrukut paanika, ärevushood ning võitlus iseendaga. Lõpuks koolini jõudes on hirmukolle väga lähedal ning tüdruk ei suuda enam oma käitumist kontrollida ja jookseb ära ehk väldib kooli minekut. Klipp on oluline ka sellepärast, et näidata inimestele, mis juhtub inimesega, kui ta foobia koldele läheneb
Enamik publikust saab teada, mida nad arvavad olevat faktid sotsiaal probl kohta. Massim kasutab seda, kuidas avalikkus sots probl seletab. Kas läbi individualistkikke või sotsiaalsete seletuste. Mis on massimeediale iseloomulik? Massim personaliseerib. Kui massim-s räägitakse sots probl, siis enamatel juhtudel räägitakse seda läbi kindlate inimeste elu. Habemiku klipp rääkis tööpuudusest ja ajendiks oli tööbörs, mille TLV lauluväljakul korraldas. Habemik esindas klipis töötut. Tahame või mitte, kandub see, mis habemiku puhul nägime, üle kõikidele töötutele. Saame aru, et see on vale ja reporteri väljaotsitud ohver mis tunnet mmeil ei tekkinud ta tõmbas vaatajat, tõmbas tähelepanu. Kui habemik oleks olnud tartu ülikooli professor, oleks rääkinud tööpuuduse määrast, ei oleks see sama põnev olnud. Kui meedia räägib kodutusest, siis räägib ühe kodutu eluloost. Kui vaesest siis mõne vaese eluloost
annaabi.ee 
