Selles staadiumis kaotavad patsiendid ka kontrolli oma põie ja päraku sulgurlihaste üle. Viiendas, terminaalstaadiumis, kaotavad patsiendid võime närida ja neelata. nad muutuvad vastuvõtlikuks kopsupõletikele, nakkustele ja teistele haigustele. Esinevad probleemid hingamisega, eriti kui patsiendid jäävad täielikult voodihaigeteks. 5. Kuidas saab meditsiin aidata? Ravivõimalused Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega: · Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist
- Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud Dementsuste ravi Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega: · Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti
................................................................................8 1.4.2. Veidrad foobiad.......................................................................................................10 1.5. Sõna foobia päritolu.......................................................................................................12 2. Foobiate ravi.........................................................................................................................13 2.1. Käitumisravi...................................................................................................................13 2.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid..............................................................................15 2.3. Kognitiiv-käitumisteraapia............................................................................................15 2.4. Foobiate farmakoloogiline ravimine..............................................................................16 2
.......................................................................................... 7 1.4.1. Enim levinud foobiad .......................................................................................... 8 1.4.2.Veidrad ja eriskummalised foobiad......................................................9 1.5. Foobia ravi .................................................................................................................. 9 1.5.1. Käitumisravi ................................................................................9 1.5.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid ................................................................. 10 1.5.3. Haiguslike hirmude farmakoloogiline ravimine......................................11 2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS ...................................................... 12 KOKKUVÕTE ....................................................................................
Ainult et nüüd on kinnitus sisemine - ise-enesele-kohaldatud hüvitus või karistus. Ja selle nimel võib inimene mõnikord otsustada ignoreerida ilmselget välist hüvitust või karistust. “Igaüks, kes on püüdnud muuta patsifisti agressoriks või andunud usuinimest ateistiks, on üsna pea aru saanud käitumise kontrolli sisemiste allikate tähtsusest” (Bandura, 1977, lk. 128-129). Tänapäevased depressioonimudelid ja siit tuletatud kognitiiv-käitumisravi tehnikad toetuvad paljus Bandura tähelepanekule, et tajutud enese-efektiivsus on otsustav tegur selles, kas inimene julgeb uut käitumisviisi katsetada või kas ta sellest saadavat head tulemust omistab enesele või terapeudile, situatsioonile vms. juhuteguritele. Bandura sotsiaalse õppimise teooria on andnud veel ühe olulise idee - retsiprookse determinismi: käitumine ei tulene otseselt ei sise- ega välisteguritest, vaid kõik need kolm tingivad vastastikku üksteist.
annaabi.ee 
