Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon........................................................................
Mis on foobia? Foobia on sundmõtteil rajanev haiglane ja põhjendamatu hirmuseisund või ärevustunne kindla olukorra, nähtuse või olendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas foobiad tekivad? Foobia areneb tavaliselt eelsoodumusega isikuil psüühilise trauma tagajärjel. Usutakse, et pärilikkus, geenid ja ajukeemia segunevad elukogemustega ja mängivad suurt rolli foobiate arengus. See tähendab, et foobiad võivad olla ka päritavad. Lapsed jälgivad oma vanemate foobseid situatsioone ning see mõjutab neid samamoodi reageerima. Foobia võib põhjustada sümboolset kaitse- või tõrjetegevust s.t. kardetud objekte või situatsioone hakatakse vältima või tajutakse neid väga suure ebamugavustundega. Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Foobia on ravitav, kuid võib korduda. Mis on foobne situatsioon ja mis on selle sümptomid?
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid
Saku Gümnaasium Referaat Hirmud Meta Karasevits & Carmen Rooväli Saku 2008 Sissejuhatus Kartus ja hirm ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita.
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6
Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8
Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta ro hkem teada tahaksi d, ku id ei o ska kuski lt otsid a eg a kü si da . 3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku
Psühholoogia referaat Foobiad Tallinn Tallinna Reaalkool 2010 Mis on foobia? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda. Miks tekivad foobiad? ,,Psühholoogide väitel on ootamatu hirmu põhjuseks stressid, mis meid juba ammusest ajast jälitavad. Kunagised üleelamised ja vapustused ei kao jäljetult. Nad ootavad ajus oma aega nagu viitsütikuga pommid. Ning kunagi toimub plahvatus, mille nimi on foobia. Mis on foobia? Mille poolest erineb see tavalisest hirmust? Normaalne hirm on seletatav ja isegi kasulik. Kuid ohte on mitmesuguseid. Näiteks: Euroopas pole
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud.
..................................................................3 1.1 Biheivorism......................................................................................3 1.2 Biheivorismi puudused.....................................................................4 1.3 Psüühika.........................................................................................4 2.Hirm.....................................................................................................5 2.1 Foobiad...........................................................................................5 3.Halb kogemus ......................................................................................6 4.Meedia.................................................................................................6 5.Lennuhirmu ravi....................................................................................8 5.1 Alternatiivne ravi.................................................................
........................................ 8 3.1.2 ALKOHOLISMI KORRAL ............................................................................................................... 9 3.1.3 LIIGSÖÖMISE KORRAL................................................................................................................. 9 3.1.4 UIMASTITE KORRAL ................................................................................................................. 10 3.2 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED FOOBIATE KORRAL ........................................................... 11 3.3 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED UNETUSE KORRAL............................................................ 12 3.4 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED ALLERGIATE KORRAL ........................................................ 12 3.5 HÜPNOOSI KASUTAMISE VÕIMALUSED KOHTUS ........................................................................ 12 KOKKUVÕTE ...................................................................
teraapiaseansside jooksul kasutatakse enesehinnangut tõstvaid sisendusi. Sügavama sõltuvuse korral kasutatakse hüpnoosi, tugevdamaks patsiendi soovi leida spetsialistide abi (M. Streeter, 2004). Vaatamata paljudele Ameerika Ühendriikides tehtud uuringutele väidab Soome neuroloog S. Kallio, et rahva seas tuntud hüpnoosi kliiniliste rakenduste nagu alkoholismi, suitsetamise mahajätmise ning kaaluprobleemide korral pole tõhususest statistilist kinnitust saadud (H. Lainjärv, 2011). 2. Foobiad Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja neid on erinevaid, hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressi all (B. Goldberg, 2004). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamiseks. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivneabinou ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
.....6 1.3. Hüpnoosi ajalugu.................................................................................................7 1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval..............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad..........................................................................................9 1.5.1. Hüpnoosi kasutusvõimalused sõltuvuste korral...........................9 1.5.2. Hüpnoosi kasutusvõimalused foobiate ravis.............................10 1.5.3. Meditsiinilised rakendused........................................................10 1.5.4. Hüpnoos kohtupraktikas............................................................11 1.6. Hüpnoosi puudutavad eksiarvamused...............................................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle
jms), aga laiemas ja siinkohal sobivamas tähenduses inimese väärtust ja olulisust maailma silmis. (de Botton 2004) Sotsiaalne ärevushäire ja sotsiaalse ärevushäire ülemäärane emotsionaalne ebamugavustunne, ängistus, hirmu või muretsema sotsiaalse olukorra. Isik on erakordselt mures sotsiaalse olukorra, hinnatakse või kontrollida teiste inimeste poolt kõrgendatud hirm omavahelisele suhtlusele. Sotsiaalne ärevushäire on mõnikord viidatud kui sotsiaalse foobia. Foobia on irratsionaalne hirm teatud olukordades, esemete või keskkondades. Mure, et äkki me ei vasta eduideaalidele, mille meie ühiskond on seadnud, ja et me võime selle tulemusena jääda ilma väärikusest ja austusest- see mu on nii hukatuslik, et võib rikkuda suure osa inimese elust. Inimene võib leida, et ta asub ühiskonnaredelil liiga madalal või kardab ta madalamale pulgale langemist. Staatusemuret kutsuvad teiste tegrite seas esile majanduslik surutis, koondamine, edutamised,
mille eesmärk on organismi mobiliseerimine, et antud olukorraga paremini toime tulla. Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on: · üldistunud ärevushäire · paanikahäire · foobiad · somatisatsioonihäire · traumajärgne ärevushäire Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja targad inimesed. Ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust. Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. Mõned inimesed lihtsalt on kõrgema ärevusega. Uurimused näitavad, et 30-40%
Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse, kõrguse, lendamise, väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees. Agorafoobia hõlmab nii avatud ruumiga seotud kartust kui ka üldisemat kartust viibida
mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele.
suhtes kindlal ajamomendil (skisofreenia) Meeleolu muutused Meeleolu püsivam emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt. Eutüümne meeleolu normaalne meeleolu, puudub ülemääraselt kõrgenenud või alanenud meeleolu. Meeleolu muutused: Alanenud meeleolu: 1) lein või mure reaalsele kaotusule kohane kurvameelsus 2) kurvameelsus: depressioon e. haiguslik kurvameelsus psüühikahäire, mis ei piiru ainult meeleolu alanemisega. Düsfooria pahur, rahulolematu meeleolu. Ärrituv meeleolu kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud. 3) Labiilne meeleolu meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel. 4) Anhedoonia huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest
tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud); 2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud jne) kabuhirmus põgenemine 3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb) 2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga tal on võimalus varjuda ja põgeneda)
Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb
distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees
· Kiskjad o Kaitsemehhanismiks põgenemine, surnu teesklemine, võitlemine · Looduskatastroof (nt metsapõleng) o Ainus pääsetee põgenemine · Sama liigi dominantsed isendid o Mõttekas taandumine, alistumine (teha organiseeritult, et ei jääks arguse muljet) · Neofoobia, häirumine o Uute asjade ees hirm, nt lammast hirm värava ees, ei julge üks suurde maailma minna o Alalhoidlikkus · Irratsionaalsed hirmud (nt avaliku esinemise ees) ainult inimestel pole seotud otsese ohuga Hirmu tundmine · Hirmustressi mõõtmine o Käitumine hea ülevaade tema seisundist Saame mõõta kui kaugele ta on valmis minema Kui kaua kulub aega tema normaalse elutegevuse taastumiseks Käitumiskatseid raske läbi viia o Füsioloogia Stressohormoonitaseme mõõtmine o Neuroloogia
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumishäired, kuidas neisse haige
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE
·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid Noorematel 14-26% (Rutter, 1979) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999)
See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada Need tendentsid võivad olla ka vastandlikud, mis tekitab neuroose
Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt südamekloppimine, higistamine, kiire hingamine)
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud
Kon): - Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) - Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. - Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku - Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine - Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada - Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": - sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
