Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel (0)

Tartu Forseliuse Gümnasium
Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel
Uurimistöö
Koostaja : Liis Pindis
Juhendaja : Lii Paabo
Tartu 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3
1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4
1.1 Mis on foobia ?........................................................................................................4
1.2 Mis on paanika ?......................................................................................................4
1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6
1.3 Agorafoobia ...................................................................................................................... 6
1.3 Sotsiaalfoobia.................................................................................................................... 7
1.3Spetsiifiline foobia ............................................................................................................. 9
2. FOOBIATE LEVIK TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUMI 10.-12.KLASSI ÕPILASTE SEAS……………………………………………………………...................12
2.1 Uurimismeetodid .................................................................................................12
2.2 Küsitlustulemused...............................................................................................12
2.2 Õpilaste pingesolek....................................................................................................... 12
2.2 Õpilaste foobsed hirmud ................................................................................................ 15
2.2 Õpilaste ärevus............................................................................................................... 18
2.2 Õpilastel esinevad foobiad..............................................................................................21
2.2 Küsitlustulemused kogu gümnaasiumis..........................................................................24
2.3 Järeldus ................................................................................................................28
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................29
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................30
LISAD...................................................................................................................................31
Lisa 1 Küsitlus .......................................................................................................................31
Lisa 2 Tulpdiagrammid...........................................................................................................32
SISSEJUHATUS
Uurimistöö eesmärgiks oli jõuda selgusele, milliste hirmude ja ärevusnähtuste all kannatavad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 10., 11,. ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega.
Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele:

• Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat?
  
• Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda?
  
• Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus?
  
• Milliste foobiate all kannatavad gümnaasiumiõpilased?
  

Uurimistöö empiiriline materjal on kogutud ja analüüsitud TFG 10.- 12. klassi õpilaste vastuste põhjal. Uurimuse materjal on saadud küsitluse (lisa 1) tulemustest. Küsitlusele vastas 80 õpilast.
Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas annan ülevaate enamlevinud foobiatest, tuginedes peamiselt Edmund J. Bourne teadusliku käsiraamatu andmetele. Teises osas analüüsin küsitluse tulemusi. Selgus, et enamus uurimuses osalenud õpilastest põeb akrofoobiat, vähem levinud on gatofoobia.
1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS
Mõisted:
1.1 Mis on foobia?
FOOBIA on tugev ja põhjendamatu hirm mingi kindla olukorra, nähtuse või elusolendi ees, mida enamik inimesi ei karda . Nad kogevad äärmist ärevust olukordades , mis enamikule inimestest ei valmista mingit raskust. (Didibau: lk 30)
Foobiatele on iseloomulik:

• Tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt punastamine ).
  
• Vältimiskäitumine
  
• Ärevuse tugevus võib varieeruda (ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni).
  
• Kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu.
  

( Kliinikum , 2008)
1.2 Mis on paanika?
PAANIKA on äkiline ootamatu ärevushoog, mida sageli saadavad füüsilised tundemärgid , nagu valu rinnus, peapööritus või hingamisraskused . Tavaliselt lõpeb asi sellega, et inimene püüab kiiresti väljuda olukorrast, milles ta parasjagu on. ( Bourne, 2007 : 23)
Paanikahäiret iseloomustavad liigse kartuse või tugeva hirmu ootamatud episoodid, mis tekivad ilma nähtava põhjuseta. Tugev paanikahoog ei kesta tavaliselt kauem kui paar minutit, kuid harvem võib see kuni kahe tunni jooksul lainetena tagasi pöörduda. (Bourne, 2007: 23-24)
Paanika korral toimub aju hingamiskeskuse liigne aktiveerumime (meenutab lämbumist), tekib hüperventilatsioon (hingeldus) ja suur soov põgeneda. Paanikahoog avaldub sageli ootamatult. (Kliinikum, 2008)
SÜMPTOMID
Psühholoogilised

• Pidev ärevustunne
  
• Väsimus
  
• Keskendumisvõime puudumine
  
• Ärrituvus
  
• Halb uni
  

Füüsilised

• Südamepekslemine
  
• Higistamine
  
• Lihaspinge ja valud
  
• Peapööritus
  
• Nõrkustunne
  
• Seedehäired
  
• Kõhulahtisus
  

(Bourne, 2007: 24)
1.3 LEVINUMAD FOOBIAD
1.3.1 Agorafoobia (avarusekartus)
Agorafoobia on ärevushäiretest kõige levinum. Arvatakse, et erinevas raskusastmes
agorafoobia all kannatab üks inimene kahekümnest või umbes viis protsenti kogu
rahvastikust.
Sõna agorafoobia tähendab avarusekartust. Depressiivne meeleolu lisandub tavaliselt just avaruskartusele (Kliinukum, 2008). Sellegipoolest on agorafoobia põhiolemuseks hirm
paanikahoogude ees. Kui kannatatakse agorafoobia all, kardetakse olukordi , kus väljapääs
võib olla raskendatud või kus pole võimalik abi saada, juhul kui peaks ootamatult paanikahoog tekkima . Võib juhtuda, et välditakse näiteks toidupoode või kiirteid, mitte
niivõrd neile omaste tunnuste pärast, kuivõrd seetõttu, et need on kohad, kus paanika korral
võib väljapääsemine olla raskendatud või tekitada piinlikkust. Hirm piinlikkustunde ees
mängib põhirolli. Enamus agorafoobe ei karda mitte ainult paanikahoogude tekkimist, vaid
seda, mida teised inimesed mõtlevad, kui tema paanikahoogu näevad (Bourne, 2007: 26 ).
Agorafoobidele on omane erinevate olukordade vältimine. Levinumate hulka kuuluvad:

• rahvarohked avalikud kohad, nagu toidupoed, kaubamajad, restoranid
  
• suletud või piiratud kohad, nagu tunnelid , sillad või juuksuritool
  
• ühistranspordi vahendid, nagu rongid , bussid, lennukid
  
• kodus üksi olemine (Bourne, 2007: 26)
  

Agorafoobia kõige tavalisem tunnus on ehk ärevus kodust või „turvalisest isikust” lahkuda
(tavaliselt abikaasast, partnerist, vanemast või lihtsalt kellestki, kes on eriti tähtis) eemaloleku
pärast ning nimetatud foobia tekitajaks on paanikahäire. Võib juhtuda, et välditakse täielikult
üksinda autoga sõitmist või kardetakse üksinda sõita kaugemale kui teatud punktini kodu
lähedal. (Bourne, 2007: 26).
Kui tegemist on agorafoobiaga, ei kardeta mitte ainult mitmesuguseid olukordi, vaid ollakse
üldjuhul enamus ajast ärevuses. Selline ärevus tekib aimdusest, et võidakse sattuda olukorda,
milles tekib paanika. Mis juhtuks näiteks siis, kui kutsutakse kohta, mida tavaliselt välditakse
ja peaks selgitama, miks ei taheta sinna minna? Või mis juhtuks siis, kui äkitselt jäetakse
üksinda? Tõsiste piirangute tõttu oma tegevuses ja elus võidakse olla depressioonis .
Depressioon tekib tundest, et ollakse olukorra haardes , mille üle mingit kontrolli ei ole või
mille muutmine pole foobiku võimuses (Bourne, 2007: 26-27).
1.3.2 Sotsiaalfoobia
Sotsiaalfoobia on üks levinumaid ärevushäireid. See kujutab endast hirmu häbi- või
piinlikkustunde ees olukordades, kus teised vaatavad või kus peab esinema . Selline hirm on
palju tugevam kui tavaline ärevus, mida enamik inimesi suhtlemis- või esinemisolukorras
tunneb. Tavaliselt on hirm lausa nii tugev, et välditakse üldse selliseid olukordi. Mõned
sotsiaalfoobia all kannatavad inimesed peavad suhtlemisolukordades siiski vastu, ehkki
tunnevad märkimisväärset ärevust. Tavaliselt kardetakse seda, et öeldakse või tehakse midagi,
mille põhjal teised peavad seda inimest rahutuks, nõrgaks või rumalaks. Mure vastava
olukorra kohta on enamasti liiga suur ning saadakse aru, et nende hirm on liigne.
Kõige levinum sotsiaalfoobia on hirm avaliku esinemise ees. See on tegelikult kõige levinum
foobia üldse ning mõjutab esinejaid, kõnepidajaid, inimesi, kelle töö nõuab ettekannete
tegemist, ja õpilasi, kes peavad klassi ees rääkima. Avaliku esinemiste foobia all kannatab
suur protsent rahvastikust ning see on võrdselt levinud nii naiste kui ka meeste seas (Bourne, 2007: 28)
Teiste levinud sotsiaalfoobia hulka kuuluvad:

• hirm avalikus kohas punastamise ees
  
• hirm selle ees, et avalikus kohas söömise ajal ajab toit läkastama või kukub maha
  

• hirm selle ees, et tööl jälgitakse
  
• hirm avalike tualettide kasutamise ees
  
• hirm teiste juuresolekul dokumentide kirjutamise ja neile allkirja andmise ees
  
• hirm rahvahulkade ees
  
• hirm eksamite tegemise ees
  
• Ootushirm (rambipalavik) (Bourne, 2007: 29)
  

Mõnikord ei ole sotsiaalfoobia nii konkreetne ning seisneb üldises hirmus igasuguse olukorra
ees, mis hõlmab suhtlemist või seltskonda, kus tunnetakse hinnangu saamist. Kui kardetakse
mitmesuguseid suhtlemisolukordi (näiteks vestluse alustamist, pidudel käimist) nimetatakse
seda seisundit üldistunud sotsiaalfoobiaks (Bourne, 2007:29)
Kuigi sotsiaalärevus on laialt levinud, pannakse ametlikult sotsiaalfoobia diagnoos vaid sel
juhul, kui teatud olukordade vältimine segab tööd, ühiskondlikku tegevust või olulisi suhteid
ja/või põhjustab märkimisväärseid kannatusi. Nagu ka agorafoobia puhul, võivad
sotsiaalfoobiaga kaasneda paanikahood, kuigi paanika on seotud rohkem piinlikkus- ja
häbitundega kui piiratuse või lõksusoleku tundega.
Sotsiaalfoobiad kalduvad ilmnema varasemas eas kui agorafoobia ning võivad alata hilises
lapsepõlves või noorukieas. Tihti ilmnevad need ujedatel lastel ajal, mil nad peavad kokku
puutuma eakaaslaste suurenenud survega koolis. Tavaliselt püsivad need foobiad läbi
noorukiea ja varase täiskasvanuea, kuid hiljem nende raskusaste enamasti väheneb (Bourne, 2007: 29-30)
1.3.3 Spetsiifiline foobia
Spetsiifiline foobia tähendab tavaliselt tugevat hirmu ühe teatud tüüpi eseme või olukorra ees
ja selle vältimist. Ei esine spontaanseid paanikahooge ega hirmu paanikahoogude ees nagu
agorafoobia puhul. Ei esine ka hirmu häbi- või piinlikkustunde ees suhtlusolukordades nagu
sotsiaalfoobia puhul. Sellegipoolest võib otsene kokkupuude kardetud eseme või olukorraga
vallandada paanikareaktsiooni. Hirm ja vältimine on piisavalt tugevad, et segada harjumusi,
tööd või suhteid ning põhjustada märkimisväärseid kannatusi. Kuigi saadakse aru, et see ei
ole mõistuspärane, võib spetsiifiline foobia tekitada küllaltki suurt ärevust. (Bourne, 2007: 31)
Spetsiifilised foobiad on laialt levinud ja nende all kannatab ligikaudu 10 protsenti rahvastikust. Need foobiad ei põhjusta tõsist kahju, otsib ravi väike osa nende foobiate all kannatavatest inimestest. Meestel ja naistel esineb neid foobiaid peaaegu võrdselt, loomafoobiad on rohkem levinud naiste hulgas, haigusfoobiad aga enam meeste seas (Bourne, 2007: 31-3,R. Waters , 2008:6-7)
Kõige levinumate spetsiifiliste foobiate hulka kuuluvad:

• Loomafoobiad. Need võivad kujutada endast hirmu madude, nahkhiirte ,
  

rottide, ämblike, mesilaste , koerte ja teiste olendite ees ning nende vältimist.
Tihti algavad sellised foobiad lapsepõlves, mil neid peetakse normaalseteks
hirmudeks. Vaid siis, kui need kestavad noorukieani ja segavad elu või
põhjustavad olulisi kannatusi, võib neid liigitada spetsiifiliste foobiate alla.

• Akrofoobia (kõrgusekartus). Akrofoobia puhul kaldutakse kartma majade
  

kõrgeid korruseid või mägedel , küngastel ja kõrgetel sildadel viibimist.
Sellistel olukordades võib kogeda 1) vertiigot (peapööritus) või 2)
vastupandamatut soovi alla hüpata – tavaliselt tajutakse seda välise jüuna, mis
kisub serva poole.

• Liftifoobia. See foobia võib kujutada endast kartust, et trossid katkevad ja lift
  

kukub alla või kartust, et lift jääb kinni ja jäädakse sellesse lõksu. Võidakse
kogeda paanikareaktsioone.

• Lennukifoobia. See tähendab kõige sagedamini kartust, et lennuk kukub alla.
  

Teise võimalusena võib see tähendada kartust, et lennuki salongis väheneb
õhurõhk, mille tagajärjel hakatakse lämbuma. Viimasel ajal on muutunud
tavaliseks kartus, et lennuk kaaperdatakse või et lennukis on pomm. Lennu ajal
võib tekkida paanikahoog. Lennukihirm on väga levinud foobia. Ligikaudu 10
protsenti rahvastikust keeldub üldse lendamast, lisaks tunneb veel 20 protsenti
lendamise ajal märkimisväärset ärevust.

• Arsti- või hambaarstifoobia. See võib alata hirmuna valulike protseduuride
  

(süstide, hammaste plommimine ) ees, mida viiakse läbi arsti või hambaarsti
juures. Hiljem võib see laieneda kõigele, millel on pistmist arstide või
hambaarstidega. Oht seisneb selles, et võidakse hakata vältima vajalikku ravi.

• Kõue- ja/või välgufoobia. Peaaegu eranditult saab kõue- ja välgufoobia alguse
  

lapsepõlves. Kui see kestab kauem kui noorukieani, liigitatakse see
spetsiifiliste foobiate alla.

• Verejooksuga vigastuste foobia. Foobia on ainulaadne selles mõttes, et on
  

kalduvus pigem minestada kui paanikasse sattuda, nähes verd või tundes valu
süstimisel või ootamatult viga saades . Muus osas on inimesed, kellel on foobia
verejooksuga vigastuste suhtes, enamasti füüsiliselt ja psühholoogiliselt terved .

• Haigusefoobia. Tavaliselt kujutab see foobia endast hirmu konkreetse haiguse
  

ja/või lõpuks selle tagajärjel suremise ees, näiteks südameataki või vähi ees.
Haigusefoobia puhul oodatakse , et arstid pidevalt kahtlusi hajutaks.
Haigusefoobia erineb hüpohondriast, mille puhul on kalduvus endale ette
kujutada mitmesuguseid haigusi, mitte keskenduda ühele (Bourne, 2007: 31-32)
2. FOOBIATE LEVIK TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUMI 10.-12.KLASSI ÕPILASTE SEAS
2.1. Uurimismeetodid
Küsitlus on läbiviidud Tartu Forseliuse Gümnaasiumi 10., 11., ja 12. klassis. Küsitlus pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega.
Kokku vastas küsitlusele 80 õpilast, neist 51 olid tüdrukud ning ülejäänud 29 olid poisid.
2.2. Küsitlustulemused
2.2.1 Õpilaste pingesolek
Kui tihti tunnete end pinges olevat?
Joonis 1. 10. klassi õpilaste pingesolek
Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 10. klassi kahekümne üheksast küsitletust 52% aeg-ajalt. 17% vastanutest tunnevad ennast sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges vaid 14% küsitlusele vastanud 10. klassi õpilastest. 17% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat.
Kui tihti tunnete end pinges olevat?
Joonis 2. 11. klassi õpilaste pingesolek
11. klassi kahekümne neljast vastanust 54% leidsid , et nad on aeg-ajalt pinges. Küsitletutest 25% vastasid, et nad on sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges vaid 4% küsitlusele vastanud 11. klassi õpilastest. 17% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat.
Kui tihti tunnete end pinges olevat?
Joonis 3. 12. klassi õpilaste pingesolek
Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 12. klassi kahekümne seitsmest küsitletust 81% aeg-ajalt. 15% vastanutest tunnevad ennast sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges olevat 0% vastanud 12. klassi õpilastest. 4% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat.
2.2.2. Õpilaste foobsed hirmud
Kuivõrd tunnete foobset hirmu ehk hirmu, nagu võiks midagi juhtuda ning te olete hakanud seda vältima?
Joonis 1. 10. klassi õpilaste foobsete hirmude olemasolu
Küsimusele, kuivõrd esineb teil hirmu, nagu midagi võiks juhtuda, vastasid 31% küsitletud 29-st 10.klassi õpilasest, et taoline hirm on neil keskmiselt väljendunud. 41% vastanutest nentisid veidi sellise hirmu olemasolu ja 7% õpilastest vastasid foobsete hirmude kohta käivale küsimusele tugevalt väljendunud. Üldse mitte vastasid 21% küsitletutest.
Kuivõrd tunnete foobset hirmu ehk hirmu, nagu võiks midagi juhtuda ning te olete hakanud seda vältima?
Joonis 2. 11. klassi õpilaste foobsete hirmude olemasolu
24-st õpilasest, kes antud küsimusele vastasid, märkisid 8%, et foobne hirm on keskmiselt väljendunud. Selle hirmu lugesid veidi väljendunuks 34% vastanutest ning 54% leidis, et foobset hirmu neil ei esine. Tugevalt väljendunud foobset hirmu esines 4%.
Kuivõrd tunnete foobset hirmu ehk hirmu, nagu võiks midagi juhtuda ning te olete hakanud seda vältima?
Joonis 3. 12. klassi õpilaste foobsete hirmude olemasolu
Pisut alla poole ehk 45% 27-st vastanust 12. klassis leiab, et nimetatud hirm on neil veidi
väljendunud. Samuti 45% vastanust leiab et neil puudub hirm täielikult. Paanilise kartuse all ei kannata küllaltki suur, nimelt 28% küsitluses osalenu. Keskmiselt väljendunuks loeb sellist hirmu 7% õpilastest ja kõigest 3% arvas , et foobne hirm on tugevalt väljendunud.
2.2.3. Õpilaste ärevus
Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus?
Joonis 1. 10.klassi õpilaste ärevuse esinemine
Küsimusele, kas teil tekib põhjendamatu ärevus mingis kindlas situatsioonis, vastasid 10. klassi õpilased 14% sageli ja 69% aeg-ajalt. 7% 29-st vastanust leidis, et ärevus tekib enamasti ning 10% õpilastest ei koge ärevust ilma põhjuseta.
Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus?
Joonis 2. 11. Klassi õpilaste ärevuse esinemine
23-st õpilasest 65% märkis, et põhjendamatut ärevust esineb aeg-ajalt, samas 22% leidis, et ennetusteta rahutust esineb sageli. 11.b klassi vastanutest 13% arvab , et neil ei ole sellist psühholoogilist disharmoonia tunnust. Mitte keegi ei vastanud küsimusele ärevuse kohta enamasti.
Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus?
Joonis 3 12.klassi õpilaste ärevuse esinemine
12. klassi 27-st küsitlusele vastanust leidis, et põhjendamatut ärevust aeg-ajalt esineb 56%.
Üldse ei esine 33%. Vastuse sageli kasuks otsustas 4% nimetatud klassis õppivatest inimestest ning 7% vastanuist tunneb põhjendamatut ärevust enamasti.
2.2.4 Õpilastel esinevad foobiad
Kas teil esineb mõnda levinud foobiat?
Joonis 1. 10. Klassi õpilastel esinevad foobiad
Õpilastel oli valida levinud foobiate vahel või nimetada mõni muu ning märkida ära need, mis neil esinevad ja kui ei esine, siis märkimata jätta. 29-st inimest, kes vastasid küsitlusele, tundsid 17% end kannatavat agorafoobia all. 10% vastanutest märkisid ära sotsiaalfoobia, 35% õpilastest leidsid, et neil on akrofoobia, 10% küsitluse ära täitnust põevad lennukifoobiat 7% vastanutest märkis ära künofoobia. Arstifoobia esines 4% õpilastest. Gatofoobiat ei esinenud kellelgi . Osa õpilastest olid täitnud ära „muu” lahtri, kuhu oli sõnastatud sellised hirmud nagu pimedusekartus(10%), rotid ja hiired(3%), ämblikud(4%).
Kas teil esineb mõnda levinud foobiat?
Joonis 2. 11. klassi õpilastel esinevad foobiad
11. klassis oli kõige rohkem arstifoobia all kannatavaid õpilasi, 19% vastanuist. Lennukifoobia all kannatab 5% küsitlusele vastanutest. Agorafoobiat põdevaid inimesi oli 14% 24-st vastanust. Sotsiaalfoobia märkis ära 14% vastanutest, akrofoobia samuti 14% vastanutest. Võrdselt 5% esineb ämblikukartus, rekkate, kitsaste ruumide kartus ning künofoobia. Gatofoobia all kannatas 14% vastanutest.
Kas teil esineb mõnda levinud foobiat?
Joonis 3. 12.klassi õpilastel esinevad foobiad
14% 27-st vastanust leidis, et nad kannatavad arstifoobiat. 45% 12. klassi õpilastest tunneb end kannatavat akrofoobiat. Sotsiaalfoobia tõttu end rõhutuna tundvaid oli 24% inimestest, kes vastasid küsitlusele. 4% vastanutest arvas end põdevat agorafoobiat. Künofoobia märkis ära 10% vastanutest. Lennukifoobiat ja gatofoobiat ei esinenud 10. Klassi õpilastel. 3% õpilastest põdes homofoobiat.
2.2.5 Küsitlustulemused kogu gümnaasiumis
Kui tihti tunnete end pinges olevat?
Joonis 1.Gümnaasiumi klasside õpilaste pingesolek
Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 80-st küsitletutest üle poole ehk 66% aeg-ajalt. 14% õpilastest leidis, et nad tunnevad end sageli pinges olevat. Samas enamasti tunnevad end pinges olevat vaid 7% vastanutest ning üldse mitte 13%
Kuivõrd tunnete foobset hirmu ehk hirmu, nagu võiks midagi juhtuda ning te olete hakanud seda vältima?
Joonis 2. Gümnaasiumi klasside õpilaste foobsete hirmude olemasolu
Küsimusele, kuivõrd esineb teil hirmu, nagu midagi võiks juhtuda, vastasid 80-st õpilasest 41% veidi väljendunud. 38% õpilastest nendis, et neil ei esine üldse foobset hirmu. 16% vastanutest loeb foobset hirmu keskmiselt väljendunuks ning ainult 5% küsitletutest tugevalt väljendunuks.
Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus?
Joonis 3. Gümnaasiumi klasside õpilaste ärevuse esinemine
Küsimusele, kas teil tekib põhjendamatu ärevus mingis kindlas situatsioonis, vastasid üle poole ehk 58% aeg-ajalt. 22% vastanuil ei esine üldse põhjendamatut ärevust. Sageli esineb 13% ning enamasti ainult 7% õpilasel.
Kas teil esineb mõnda levinud foobiat?
Joonis 4. Gümnaasiumi klassides esinevad foobiad
13% 80-st vastanust leidis, et nad kannatavad arstifoobiat. 37% gümnaasiumi õpilastest tunneb end kannatavat akrofoobiat. Sotsiaalfoobia tõttu end rõhutuna tundvaid oli 19% inimestest, kes vastasid küsitlusele. 13% vastanutest arvas end põdevat agorafoobiat. Künofoobia märkis ära 8% vastanutest. Lennukifoobiat esines 6% ja gatofoobiat vaid 4%.
2.3. Järeldus
Foobiate esinemine TFG klasside seas on suhteliselt levinud. Paljud õpilased tunnevad end kannatavat mingi foobia all. Kõige enamlevinumaks osutus akrofoobia ehk kõrgusekartus.
Siia alla kuulub hirm ka näiteks kõrgetel küngastel, sildade jm viibimise ees. Mõnikord tuntakse hirmu ja tekivad peapööritused ka üheksakordsete majade viimastel korrustel viibimise ees. Gümnaasiumiõpilaste seas tundis kõrgusekartust 37 % vastanuist, järgnes sotsiaalfoobia all kannatavad õpilased - 19% vastanuist. Tegemist on hirmuga, mis teeb raskeks suhtlemise või esinemise avalikkuse ees. Kardetakse jääda rumalasse olukorda ja hirmu süvenedes võivad kaasneda ka paanikahood, mis tekivad seoses kindlat tüüpi suhtlusolukorraga. Arstifoobia oli samuti esindatud suhteliselt suure näitajaga: 13%. Seda võib seletada hirmuga valulike protseduuride ees, see võib laieneda paanilise hirmuni igasuguse ravi suhtes. Hirm võib olla alguse saanud juba lapsepõlvest ja kui sellele vajalikku tähelepanu ei pöörata, võib ta aina süveneda. 13% vastanuist kannatab ka agorafoobia all, mis väljendub avarusekartuses, siia kuulub ka hirm rahvarohkete kohtade või kodus üksi olemise ees. Mõningatel juhtudel on hirm ka rongide, busside lennukite (6% ) kasutamise vastu. Kuna küsitluses polnud täpsustatud, milline agorafoobia vorm hirmu tekitab, siis saame järeldada, et tuntakse hirmu mitmesuguste olukordade ees, millest võib tekkida paanika Pidev hirmutunne võib aga üle kasvada depressiooniks. Hirmu koerte ja marutaudi vastu tunnevad 8% vastanuist , kassihirmu aga 4% , mis on suhteliselt üllatav vastus. Ilmselt ka siin ulatuvad juured lapsepõlve, kus väikeseid lapsi võidi näiteks koerte-kassidega hirmutada, või on neil endil mingi halb kogemus seoses loomade rünnakuga.
KOKKUVÕTE
Uurimistöös püstitasin eesmärgi, teada saamaks , milliste foobiate all võivad kannatada TFG gümnaasiumiastme õpilased. Selleks viisin läbi küsitluse, kus palusin anonüümselt vastata enamlevinud foobiate ja hirmude kohta .
Küsitlust analüüsides selgus, et kõige rohkem on levinud akrofoobia ehk kõrgusekartus, mis oli ka suhteliselt eeldatav, järgnes sotsiaalfoobia, mis on eelkõige avalikkuse ees esinemise hirm.
19% TFG gümnaasiumiõpilastest arvatavasti tunneb muret just suurte rahvahulkade ees esinemise pärast. See on seletatav just kriitilise suhtumisega oma teadmistesse ja väljendusoskusesse. Järgnevad enamlevinud hirmud, nagu arstihirm, samuti hirm loomade ees.
Tuginedes uurimustöö tulemustele, võib väita, et TFG vanema astme õpilased saavad hakkama aeg-ajalt esineva foobse hirmu ja seoses sellega esineva pingega. Foobiad, mille all õpilased end tunnevad pinges olevat, koolitööd ei sega, kui siis mõningal määral sotsiaalfoobia all kannatavad õpilased.
KASUTATUD KIRJANDUS

• Bourne, E. Ph.D ÄREVUSHÄIRETE&FOOBIATE käsiraamat ,lk533
  

• Waters, R. Tuntud ja tundmatud foobiad,Koolibri, 2000.lk128
  

Interneti materjalid:

• TÜ Kliinikum. Ravitavad foobiad.
  

www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/40Foobiad.htm. 21.04.2009.

• Didibau. Foobialeksikon. http://www.hot.ee/didibau/303.ht m. 03.05.2009.
  

LISAD
Lisa 1 Küsitlus
Klass: Vanus: M/N

Kui tihti tunnete ennast pinges olevat?
a) Enamasti
b) Sageli
c) Aeg-ajalt
d) Üldse mitte

Kuivõrd tunnete foobset hirmu ehk hirmu, nagu võiks midagi juhtuda ning te olete hakanud seda vältima?

Tugevalt väljendunud

Keskmiselt väljendunud

Veidi väljendunud

Üldse mitte

Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus?

Enamasti

Sageli

Aeg-ajalt

Üldse mitte

Kas teil esineb mõnda levinud foobiat?

• Agorafoobia (hirm avatud ja rahvarohkete kohtade ees)
  
• Sotsiaalfoobia (hirm saada halb hinnang)
  
• Akrofoobia (kõrgusekartus)
  
• Arstifoobia ( hambaarst jne)
  
• Lennukifoobia
  
• Künofoobia (koertekartus)
  
• Gatofoobia (kassikartus)
  

Lisa 2 Tulpdiagrammid
10. klass
11. klass
12. klass
10, 11, ja 12. klass
43