Foobiad uurimistöö (0)

Suure-Jaani Gümnaasium
Foobiad
Uurimistöö
Koostaja : Merris Kivisoo
11. klass
Juhendaja : Varje Aule
Suure-Jaani 2015

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Foobia 4
1.1. Foobia olemus ja tunnused 4
1.2. Foobia tekkimise põhjused 5
1.3. Foobiate klassifikatsioon 6
1.4. Erinevaid foobiaid 8
1.4.1. Tuntumad foobiad 8
1.4.2. Veidrad foobiad 10
1.5. Sõna foobia päritolu 12
2. Foobiate ravi 13
2.1. Käitumisravi 13
2.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid 15
2.3. Kognitiiv-käitumisteraapia 15
2.4. Foobiate farmakoloogiline ravimine 16
2.5. Alternatiivsed ravimeetodid 17
3. Küsitluse analüüs 18
Kokkuvõte 26
Lisa 2. Põhjendamatu kartus 33
Lisa 4. Veidrad foobiad 39
Lisa 5. Psühhoterapeudi kabinet 43

Sissejuhatus

Minu uurimistöö eesmärgiks on tutvuda erinevate foobiatega. Huvitav on uurida ka erinevaid ravimise võimalusi. Uurimistöö käigus tahan teada saada, kas Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel on foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse.
Uurimistöös püstitan hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti suuri foobiaid, vaid on erinevaid hirme , mis ei anna foobia mõõtu välja.
Valisin selle teema, sest mul endalgi on üks suur hirm – ma kardan väikseid suletuid ruume . Tahan teada, kas see liigitub juba foobiate alla või on lihtsalt hirm.
Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga . Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga.
Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast. Alapeatükkides kirjutan ma selle olemusest ja tunnustest. Uurin ka seda, millised faktorid foobiat põhjustavad. Veel kirjutan sellest, kuidas foobiad jagunevad ehk milline on nende klassifikatsioon. Tahan välja tuua erinevaid foobiaid, need jagan omakorda tuntumateks ja veidrateks ning uurin nende kohta ka lähemalt. Üritan teada saada ka sellise fakti, et kes ja millal pani kirja esimesed laused foobia kohta.
Uurimistöö teises peatükis uurin, kuidas ravida foobiat. Seal toon välja erinevad ravimeetodid, nagu käitumisteraapia, tunnetusel põhinev teraapia, kognitiiv-käitumisteraapia, farmakoloogiline ravi ja alternatiivsed ravimeetodid. Uurin, kuidas ravi käib ja kuidas see inimest aitab.
Kolmandas peatükis annan ülevaate küsitluse tulemustest. Küsitlusega tahan uurida, kui paljudel õpilastel on foobia, kuidas nad sellega hakkama saavad ja kuidas end ravivad . Küsitluse vastuste põhjal koostan analüüsi, näitlikustamiseks kasutan diagramme .
Neljandas peatükis teen intervjuu psühhoterapeudiga, et näha foobia olemust spetsialisti silmade läbi. Tahan küsida seda, kuidas eristada foobiat hirmust, mis on parim viis raviks, kas on võimalik sellest täielikult vabaneda, kes sagedamini foobiaga arsti juures käivad jne. Küsimused edastan meili teel.
Lisades esitan illustreerivat pildimaterjali.

1. Foobia

1.1. Foobia olemus ja tunnused

Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piirata, sest see on kontrollimatu . (Haiguslikud... 2002: 9) Süda taob justkui tahaks rinnust välja hüpata, jalad on nagu keedumakaronid, keha katab kleepuv külm higi, oled kindel, et nüüd on lõpp käes ja kohe kukud kokku. See võib kõlada dramaatiliselt, aga just sellised on paanikahoo sümptomid. Foobiad on kõige enam esinev psüühiline haigus. See võib tekkida millal tahes, ükskõik kus ja juhtuda igaühega meist, keegi pole immuunne. Enamik foobiaid pärineb juba Antiik- Kreekast . Sõna ’phobia’ tähendabki kreeka keeles hirmu või kartust. Hirm on väga vana fenomen ja ainult mõnikord kasvab kartusest irratsionaalne jõud, nagu sadade foobiate puhul. ( Waters 2005: 6) See kartuse jõud ei vasta tavaliselt mingil määral ohule, mida stimulaator endast tegelikult kujutab (vt Lisa 2), ja see põhjustab inimeses omakorda sügavat piinlikustunnet. Inimene püüab igati varjata oma foobiat ning paljudel juhtudel jääb selline tervisehäire teistele märkamatuks. (Haiguslikud... 2002: 10)
Foobiat eristavad igapäevastest hirmudest kolm iseloomulikku joont. Esiteks, kardetakse püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse , et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine , see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab , pole veel foobia. Foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida kardetakse. ( Bourne 2000: 69)
Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu tuhat aastat tagasi piinasid inimesi needsamad hirmud , mis tänagi. (Waters 2004: 7)

1.2. Foobia tekkimise põhjused

Peamiseks foobia tekkimise põhjuseks on mingis olukorras üleelatud šokk või hirm. Hiljem tekib hirm sarnaste olukordade kordumise ees. Hirmust hoidumiseks hakatakse sarnaseid olukordi vältima. Ja kui inimene ravi ei saa, siis võib vältimine edasi areneda foobiaks. (Callahan 2009: 144)
Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinatsioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud ka hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Bourne 2007: 68-69) Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda ainuüksi geneetilisel teel saada. Noores eas jälgib laps tähelepanelikult oma vanemate käitumist, seega paneb ta ka tähele vanemate käitumist foobses situatsioonis ning hakkab neid tahtmatult jäljendama. Sellest võib tuleneda ka see, et lapsel on sama foobia, mis vanemalgi. (Haiguslikud... 2002: 191)
Foobia põhjustajateks loetakse ka kahte tüüpi protsesse: tingimine ja trauma. Trauma võib olla foobia tekkimise põhjuseks, aga tingimine on see, mis foobia tekkele kõige rohkem kaasa aitab. Tingimisi on kahte sorti: tingimine assotsiatsiooni kaudu ja tingimine vältimise kaudu. Assotsiatsiooni kaudu tingimise puhul hakkab aeglaselt neutraalne olukord esile kutsuma tugevat ärevust, kuna ühel päeval sattuti samas olukorras paanikasse või saadi tugev ärevusreaktsioon. Näiteks, sõidetakse kiirteel ja äkitselt tekib inimesel paanikahoog, mida rakendavad igasugused hirmunud mõtted. Aju loob tugeva seose kiirteel viibimise ja ärevuse kogemuse vahel, nii et hiljem, kui sama inimene viibib kiirteel, selle läheduses või ainult mõtleb sellele, kutsub see esile ärevushoo. Assotsiatsiooni kaudu tingimine võib põhjustada hirmu tekkimist teatud olukorra või objekti ees, aga see ei tekita veel foobiat. See tekib siis, kui hakatakse teatud olukorda või objekti vältima. Iga kord, kui vastavat olukorda välditakse, saadakse sellest kasu ärevusest vabanemise näol ja seetõttu vältiv käitumine süveneb ning kaldub korduma. Siis tekibki foobia, mida elu eest välditakse. (Bourne 2007: 69-70)

1.3. Foobiate klassifikatsioon

Kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi:

Lagedakartus

Suhtlemiskartus

Spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi (Haiguslikud... 2002: 12)
Lagedakartus ehk agorafoobia tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi ( agora ) ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti selliseid, kust pole kerget taganemisteed. Kardetud situatsiooni iseloom on kannatajatel erinev, mõned kardavad rohkem lagedaid kohti, kus on vähe inimesi, teised tulevad paremini toime pimedas või siis, kui neil on kaasas usaldusväärne inimene. Ka hirmu suurus on erinev: paljud elavad üle paanikahooge või paanikaga sarnanevaid tunnuseid, teised mitte. Nii või teisiti, lagedakartuse all kannatava inimese normaalne elu on häiritud, kuna ta väldib kardetud olukordi. Selle kartuse all kannatab neli protsenti naistest ja kaks protsenti meestest. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Lagedakartust saab ravida käitumis-, tunnetus- ning ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-24)
Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel. Seda võib määratleda nagu kliiniliselt rasket ja irratsionaalset hirmutunnet, mida tekitab rida ühiskondlikke situatsioone (näiteks teiste ees esinemine). Tihti hakkavad inimesed oma foobiat vältima. See võib lõppeda üksinduse, eraldatuse ja piinlemisega, eriti siis, kui isik on teadlik oma kaotusest ja soovib teiste inimestega normaalselt suhelda. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese käitumine ei vasta tema enese poolt kujutatud normidele. Tavaliselt kardab isik, et tema ängistus on teistele nähtav punastamise, värisemise (eriti käte), kokutamise, iivelduse või mõne teise tegevuse näol. Suhtlemiskartust saab ravida käitumis- ja tunnetusteraapiaga ning medikamentidega. (Haiguslikud... 2002: 25-33)
Spetsiifilise hirm on üldjoontes ekstreemne ja kohatu hirm, mida tekitab mingi eriline objekt või olukord. Stimulaatorite hulk on äärmiselt lai ja mitmekesine . Hirmul on kliinilised tunnused ja seega on see piisalvalt kurnav, et sundida inimest vältima selle tekitajat. Spetsiifilise hirmu tekitatud häda võib suuresti normaalset elu laastada. Spetsiifilised hirmud on jaotatud viide alagruppi, mis on järgmised:

Loomahirmud – kokkupuutumine mingi teatud loomaliigiga (ämblikud, maod , kassid, koerad , putukad jne).

Loodusliku keskkonna hirm – torm, vesi (jõgi, meri), mäed, metsad jne.

Vere-trauma-süstimiskartus – tekitab vere nägemine, avariid , kõik süstlaga seotud või teised kirurgilised protseduurid.

Situatsioonikartus – tekitavad suletud kohad, liftid , tunnelid, lennukid või teised transpordivahendid , sildade ületamine jne.

Teised hirmud – tekitavad väga mitmesugused stimulaatorid, mis ei kuulu ülalmainitud alagruppide alla.
Spetsiifiliste hirmude kategooria on kolmest hirmudekategooriast kõige arvukam ja kõige levinum – nende all kannatab umbes seitse protsenti naistest ja neli protsenti meestest ning viis protsenti lastest. Kannatajate tegelik arv võib olla isegi suurem, sest paljud oskavad vältida oma foobiat, ei otsi arstiabi ega tunnista oma hirmu olemasolu. Spetsiifilist hirmu saab ravida käitumis- ja tunnetusteraapiaga, ravimid pole tõhusad. (Haiguslikud... 2002: 34-38)

1.4. Erinevaid foobiaid

Maailmas on olemas tuhandeid erinevaid foobiaid, mõned neist on tuntumad (vt Lisa 3), mõned aga veidrad (vt Lisa 4) ja mitte nii tuntud. Selles peatükis loetlengi erinevaid foobiaid ja seletan lahti, kust on pärit selle võõrkeelne nimetus ja mida foobia inimesele põhjustab.

1.4.1. Tuntumad foobiad

Arahnefoobia, arahnofoobia - kartus ämblike ees
‘Arachne’ on ämbliku kohta käiv kreekakeelne sõna ning siit on tuletatud ka selle sageli esineva foobia nimetus (Waters 2005: 19). See foobia mõjutab naisi oluliselt enam, kui mehi. Antud foobia ei puuduta mitte ainult ämblikke, vaid ka muid ämblikulaadseid elusolendeid, nagu näiteks skorpione. (Kümme... 2012)
Ofidiofoobia - kartus madude ees
Kreekakeelne sõna ‘ophis’ on otseselt aluseks nimele , mis väljendab erilist hirmu madude ees (Waters 2005: 17). Seda foobiat seostatakse tihtilugu just evolutsiooniliste põhjustega. Samas võib see olla seotud ka isiklike ebameeldivate kogemustega või kultuuriliste mõjudega. (Kümme... 2012)
Akrofoobia/Altofoobia/Hüposofoobia - kõrgusekartus
‘Akron’ tähendab kreeka keeles kõrgemat kohta või tippu ning ‘altus’ on kõrge ladina keeles. Mõlema termini sisuks on kabuhirm kõrgete kohtade ees. ‘Hypo’ on kreekakeelne eessõna selle kohta, mis asub allpool või all ning enamasti on see hirm akrobaatika ees. (Waters 2005: 58) See foobia võib inimese viia ängistushoogudeni. Tavaliselt inimesed siiski tõsisemate tagajärgedeni ei jõua, kuna seda foobialiiki kannatavad inimesed väldivad kõrgeid kohti. (Kümme... 2012)
Klaustrofoobia - hirm suletud ruumide ees
See on kõige sagedamini esinev foobia üldse ning on levinud kogu maailmas. Termin on tuletatud ladinakeelsest sõnast ‘claustrum’, mis tähendab suletud kohta. (Waters 2005: 52)
Künofoobia - kartus koerte ees.
Kreekakeelne sõna ‘kyon’ tähendab koer ning künofoobia on koertega seotud kabuhirm (Waters 2005: 12). See foobia on tihtilugu seotud ebameeldivate isiklike kogemustega, nagu näiteks koerahammustus lapsepõlves. (Kümme... 2012)
Agorafoobia - tegemist on hirmuga avatud paikade, suurte ruumide või väljakute ees. Antud foobia puudutab ka hirmu rahvarohkete kohtade ees.
Selle üsnagi levinud foobia nimetus tuleb kreeka sõnast ‘agora’, mis tähendab turuplatsi või väljakut (Waters 2005: 53). Selle foobia all kannatavad inimesed võivad sattuda avatud ja rahvarohketes paikades paanikahoogudesse. Need inimesed hakkavad selliseid paikasid oma elus vältima, eelistades elada oma elu koduses keskkonnas. (Kümme... 2012)
Astrafoobia – kõue ja välgu kartus
Selle termini juured peituvad kreekakeelses sõnas ’ aster ’, tähendusega täht või taevane . See on ebanormaalne kartus müristamise ja välgu ees. (Waters 2005: 28)
Aviofoobia/ aviatofoobia – hirm lendamise ees
Lind on ladina keles ‘avis’, sealt on tulnud ka termin. (Waters 2005: 63) See foobia on üks tuntumaid, sest lennukiga lendamine on paljudel inimestel, kas siis tööga seotud või sugulaste külastamisel vajalik asi. Paljudel juhtudel jääbki foobia pärast külla minemata või töö tegemata. (Top... 2015)
Müsofoobia – Hirm mustuse või pisikute ees
Hirm ebapuhtuse ees tuleneb kreeka keelsest sõnast ‘müsos’. (Waters 2005: 32) See foobia on seotud ka OCD-ga (sundkäitumine), kus inimene oma käsi pidevalt (liiga palju) peseb. (Top... 2015)

1.4.2. Veidrad foobiad

Skolinofoobia - kartus kooli ees
See termin väljendab põlgust koolis käia. Sageli ei taha laps kooli minna sellepärast, et ta kardab oma vanemast lahkuda. Koolihirmu arvatakse esinevat kümnel lapsel tuhandest. Alati ei pruugi olla tegu koolifoobiaga, kui laps kardab kooli minna. See võib olla seotud hoopis õpetaja, õpilaste või raske koolitööga. ( Koolifoobia )
Korofoobia - hirm tantsimise ees
Termin on moodustatud otseselt kreekakeelsest sõnast ‘choreia’. See foobia võib sageli sisaldada ka hirmu vastassugupoole puudutuste ees. (Waters 2005: 41)
Koulrofoobia - hirm klounide ees
See hirm on normaalne laste seas, kes klounidest ja sarnastest asjadest välja hakkavad kasvama. Kuid ka paljudel täiskasvanutel on sama hirm. Klounikartusega inimesed ei või kloune nähagi, ilma et nende hirm pead tõstaks, kuigi nad teavad, et see hirm ei ole loogiline. Ilma ravita nad oma hirmust jagu ei saa. (Maailma...)
Tafofoobia - hirm elusalt matmise ees
Aastaid tagasi ei olnudki see hirm nii väga põhjendamatu, sest mõnikord juhtus, et patsientidele pandi vale diagnoos ja nad tunnistati surnuks . Kuid säärased „ebasurnud” ärkasid hiljem kirstus üles. Sellele mõtlemine on tõesti kohutav. Kuid tänapäeval on meil palju väga efektiivseid seadmeid, mis teevad kindlaks, kas inimene on ikka tõesti surnud või mitte, nii et võimalus selliseks meditsiiniliseks eksituseks on väga väike. Kuid nagu teistegi foobiate puhul, on hirm ka siin täiesti põhjendamatu. Selle vastu aitab vaid eriravi. (Maailma...)
Krometofoobia - krematofoobia - hirm raha ees
Termini sisuks on tuline põlgus raha vastu. mõned selle foobia all kannatajad võivad tunda hirmu müntidelt pisikute saamise ees. (Waters 2005: 50) Selle foobia pärast ei pea väga palju muretsema, sest sellele probleemile on olemas mitmeid lahendusi. Kõige loogilisem neist – kasuta pangakaarti. (Maailma...)
Kathisofoobia - tasofoobia - hirm istumise ees
‘Kathedra’ on kreekakeelne sõna, mis tähendab istet või tooli ning sellest tüvest pärineb ka istumiskartuse termin (Waters 2005: 105).  See on üks ebatavalisematest  ja õudsamatest  hirmudest. Kujuta ette, mitu korda päevas sa ilma sellele mõtlematagi maha istud . Selle foobiaga inimesed ei saa istumist isegi ette kujutada, ilma et nad üle keha värisema hakkaksid. See foobia mõjutab inimese elu igat tahku. Kuidas käia restoranis, sõprade juures või ükskõik kus, kui sa kardad istuda, ent sulle pakutakse kindlasti tooli. (Maailma...)
Ablutofoobia - hirm pesemise ees
Termin tuleb ladinakeelsest sõnast ‘ablutio’ mis tähendab pesemine, loputamine (Waters 2005: 39). Pesemishirm on seotud nii isikliku hügeeni kui kartusega näha teisi pesemas. Need inimesed võivad karta mis tahes pesemist ja puhtuse hoidmist. See mõjutab oluliselt nende elu. Neil on palju suurem võimalus kehva hügieeni tõttu haigeks jääda ja neil on keeruline leida tööd, sest keegi ei soovi palgata halvasti lõhnavat inimest. (Maailma...)
Günofoobia - hirm naiste ees
Naine on kreeka keeles ’güne’ ja seega pärineb siit ka termin, mis tähendab foobiat naiste ees (Waters 2005: 73). Selle foobia käes kannatavate meeste elu on väga keeruline, sest nad ei saa naistega rääkida, koos töötada või nendega üldse kuidagi kontaktis olla. Keeruliseks teeb asja ka see, et ilmselt ei saa nad kunagi nautida intiimsust või suhtes olemist, mis on aga inimese normaalseks arenguks elutähtsad asjad. Nagu ka paljude teiste foobiate puhul, ulatuvad selle hirmu juured ilmselt lapsepõlve. Kui selle foobia käes kannatad, on oluline otsida professionaalset abi, et sinu elu oleks vähegi normaalne. (Maailma...)
Hipopotomonstroseskvipedaliofoobia - hirm pikkade sõnade lugemise või välja hääldamise ees
Üks huvitavamaid ja veidramaid foobiaid on hirm pikkade sõnade lugemise või artikuleerimise ees. Raske on aru saada, kust selline foobia alguse saab, kuid arvatavasti on sellel seos koolisüsteemiga. Kui tead kedagi, kes kardab pikki sõnu, siis jäta ta lihtsalt rahule, ära sunni teda takka. (Maailma...)
Pediofoobia – nukude kartus
Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast ‘ pais ’. See liialdatud hirm nukkude ees, võib laieneda ka lastekartuseks. (Waters 2005: 46)
Penterafoobia – ämma kartus
Oma ämma läheduses viibimise põlgus on tuletatud kreeka keeles ämma tähistavast sõnast ’penthera’. (Waters 2005: 70)

1.5. Sõna foobia päritolu

Inimesed teavad foobiate olemasolust juba tuhandeid aastaid, aga alles nüüd oleme nendest rohkem teadlikud, sest info kättesaadavus on väga hea.
Esimene säilinud info foobiast on kirjutatud Kreeka filosoof hippokratese poolt (470-410 eKr), kus ta seletas lahti oma patsientide probleemid. Ühes oma teoses kirjeldas ta mehe, nimega Nicanor, seisundit , kellel oli kartus flöödimängu ees. Hippokrates kirjutas: „Kui pillimees hakkas flööti mängima, siis see muusika tõi Nicanor’is esile sellise hirmu, et mees ei saanud seda kontrollida.” (Korgeski 2012)
Aga Hippokrates polnud see, kes tuli välja terminiga „foobia”. See juhtus alles 500 aastat hiljem, kui Rooma doktor, Celsus, tuli lagedale sõnaga ‚phobia’ ehk foobia. Ta kasutas sõna Hydrophobia, mis tähendab kartust vee ees. Sellega kirjeldas ta kedagi, kellel tundus olevat väga suur hirm vee ees marutaudi tõttu (inimestel, kellel oli arenenud marutaud, võis olla tohutu janu, kuid nad ei suutnud juua ja kartsid vett). Selle sõna tuletas ta ühest kreeka vee jumalast, kelle nimi oli Phobia. (Korgeski 2012)

2. Foobiate ravi

Foobiast vabanemist tuleks alustada koos spetsialistiga, seejärel saab ise väikeste sammudega edasi minna. Psühholoogiline ravi jaguneb laias laastus kahte kategooriasse - käitumisravi ja tunnetusravi, kuid praktikas võivad raviprogrammid sisaldada mõlemaid. Lisaks nendele kasutatakse veel kongnitiiv-käitumisravi, farmakoloogilist ravi (ravimitega ravi) ja alternatiivset ravi. (Haiguslikud... 2002: 203)

2.1. Käitumisravi

See teraapia rajaneb käitumuslikul ehk biheivioristlikul psühholoogia koolkonnal, mis määratleb inimese isiksust tema käitumise kaudu. Selle ravi juures on olulised kaks protsessi - kustutamine ja harjutamine . Need protsessid võivad olla ravi tulemus, kuid võivad toimuda ka iseenesest. Kustutamine on ohutud kokkupuuted või kogemused hirmustimulaatoriga, mille tulemusena tingitud hirmu reaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob. Harjutamine tähendab millegagi harjumist. See on hirmu taandumine, mis saavutatakse korduvates kokkupuudetes hirmustimulaatoritega. Lõpuks võib hirmutunne täiesti kaduda. Mittepsühholoogidele võib harjutamise ja kustutamise erinevus, tunduda väga väiksena. (Haiguslikud... 2002: 203-204)
Hirmusimulaatoriga harjutamisel on erinevaid vorme. Esiteks kujutuslik harjutamine, see on ebareaalne harjutamine, kus patsiendil palutakse oma foobiaga kokkupuudet ette kujutada. Seda juhib arst, kes aitab hirmu vähendada. Teiseks virtuaalne harjutamine, see on harjutamine fotode, video või arvutigraafika abil. See on ebareaalne harjutamine kaasaegse meedia abil. Kolmandaks harjutamine in vivo, see tähendab tegelikku reaalelus harjutamist foobiastimulaatoriga ning seda testitakse mitmel viisil:
1. Katkematu ehk intensiivne harjutamine - äkiline, pikaajaline ja intensiivne kokkuviimine hirmustimulaatoriga. See võib olla edukas, aga seda ravitüüpi kardetakse kõige rohkem.
2. Järkjärguline harjutamine - patsienti harjutatakse järkjärguliselt, intensiivsus suureneb iga ravikuuri vältel.
3. Vaheaegadega harjutamine - harjutamine kord nädalas, pika perioodi vältel.
4. Massiline harjutamine - harjutamine toimub iga päev
5. Arsti poolt juhitud harjutamine, mis võib sisaldada kõiki ülalmainitud meetodeid .
6. Enda poolt juhitud harjutamine - patsient tegutseb iseseisvalt (arst soovitab raviprogrmmi) (Haiguslikud... 2002: 204-205)
Käitumisravi alla läheb veel palju järgmisi tehnikaid:
Süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamisega on eriti edukalt ravitud foobia all kannatavaid lapsi. Selle puhul töötatakse iga lapsega välja hirmude hierarhia . Hirmude hierarhias tuuakse välja olukorrad kõige vähem kardetumast kuni kõige enam kardetuma olukorrani. Patsiendile õpetatakse lõõgastumist. Lõõgastumisele järgneb rida kujutluslikke, järkjärgulise harjutamise elemente. Edukalt omandatud ja harjutatud lõõgastumisoskus on patsiendile suureks abiks hirmu vastu võitlemisel. (Haiguslikud... 2002: 205 )
Süstemaatilise ülitundlikkuse vähendamise mugandatud versioon on emotsioone tekitavad kujutelmad. See käitumisteraapia vorm on samuti suunatud lastele. Hirmude hierarhia töötatakse välja, kuid lõõgastumistehnika asemel palutakse ette kujutada, et järkjärguline harjutamine leiab aset kas lapse enda või lemmikkangelase abiga. Koostatakse seiklusjutt, kus laps ja kangelane teevad koos läbi kõik hirmude hierarhia faasid . (Haiguslikud... 2002: 205 )
Jäljendamine on protsess, kus arst „näitab ette“ raviülesandeid ja patsient vaatab pealt. Seejärel aitab arst patsiendil neid ülesandeid ise täita. Ka oma võimete treening ja hirmust üle saamine juhendaja käe all on teraapiline lähenemine. Antud juhul on rõhk asetatud oskustele ja strateegiatele, mida patsient järk-järgult hirmu tekitavas situatsioonis omandab. Programmi ülesanded koostab arst. Arst aitab ja juhendab patsienti ülesannete täitmisel. Niipea kui võimalik, vähendab arst oma toetust, nii et abi on minimaalne ja haige õpib uskuma enda võimetesse. (Haiguslikud... 2002: 206 )
Lõõgastumis- ja hingamistreeningu vältel õpetatakse patsiendile lõõgastumistehnikat ja hingamisharjutusi. Need aitavad mitmetele hirmu füüsilistele tunnustele vastu töötada. Kliinilistes tingimustes käib lõõgastumine ja hingamistehnika alati kaasas teiste ravidega. (Haiguslikud... 2002: 207 )

2.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid

Tunnetusravi eesmärgiks on osavalt juhtida ja muuta foobilise isiku vääraid ja irratsionaalseid veendumusi foobia kohta.
Mõistuspärane tunderavi - see ravi õpetab patsienti, kuidas enesele vastu vaielda ja esitada väljakutse oma väljakujunenud veendumustele.
Eneseinstrueerimise treening - see põhineb positiivsetel instruktsioonidel või väidetel, mida patsient kordab alguses valju häälega - vahend foobilise hirmuga võitlemiseks. Väited sisaldavad foobia erinevaid aspekte , nagu ettevalmistus hirmustimulaatoriga silmitsi astumiseks, situatsiooniga toimetulek ja patsiendi toimetulekuvõime toetamine .
Paradoksaalne eesmärk - see on meetod, kus patsientil palutakse liialdada talle hirmu ja foobiat tekitavaid asjaolusid, et foobia enda jõud väheneks. Seda lõbusat lähenemist, kus liialdustest saab sageli vürtsikas huumor, kasutatakse peamiselt koos teiste ravimeetoditega. (Haiguslikud... 2002: 208-209)

2.3. Kognitiiv-käitumisteraapia

Nendest eelnimetatud tehnikatest on välja kujunenud teraapia, mis on foobia all kannatavatele patsientidele, kõige enam kasuks. See on kognitiiv-käitumisteraapia, mis sisaldab ühelt poolt kõike käitumisteraapiast. Teiselt poolt on aluseks kognitiivse psühholoogia koolkond, mille kohaselt on oluline see, kuidas inimene tajub ja tõlgendab oma käitumisi ja ümbritsevas keskkonnas toimuvaid sündmusi. (Kognitiiv...)
Teraapia kognitiivsete komponentidega osas uuritakse, millised on inimese uskumused, tõlgendused erinevatele olukordadele ja reeglid ning väärtused, millest käitumisel lähtub. Nii nagu käitumised, omandab inimene ka kognitsioonidega seonduva oma elu jooksul, mistõttu on erinevate meetodite abil võimalik mõtteid, tõlgendusi ja uskumusi ka muuta. Tõhusad on erinevad mõtete vaidlustamise tehnikad , eksperimendid. Kognitiiv-käitumisteraapia arendaja , Aaron Beck , on öelnud , et: „ Psühhoteraapia ülesandeks on anda kliendile tehnikad, mille abil üle saada oma moonutatud tajust, tõlgendustest ja hinnangutest, pimedatest punktidest ja enesetappudest”. Ravi eesmärgiks on anda kliendile selliseid teadmisi ja oskusi, mille abil ise toime tulla ka siis, kui teraapia on lõppenud. Kognitiiv-käitumisteraapia on koostöö kliendi ja terapeudi vahel, mille jooksul keskendutakse ühele või paarile konkreetsele probleemile. Psühhoterapeut ei paku patsiendile valmis vastuseid, vaid aitab tundma õppida oma mõtteviisi, et leida kohad, mis soodustavad negatiivsete tunnete tekkimist. Teraapia kestvus on enamjaolt lühiajaline (5-15 seanssi) ja ühe seansi pikkus maksimaalselt 60 minutit. Sageli teeb klient seansside vahepealsel perioodil koduseid ülesandeid, mis aitavad mõtlemist ja käitumist muuta. (Kognitiiv... )

2.4. Foobiate farmakoloogiline ravimine

Kui inimeste ärevuse tase on liiga kõrge või kui nad on pikka aega teatud olukordi vältinud, tuleb mõnikord kasutada ravimeid. Kuigi ravimid ei paku lõplikku lahendust , võivad need aidata üle saada esialgsetest tõketest, mis takistavad ravi alustamist. (Bourne 2007: 235) Enamus ekspertidest on arvamusel, et foobiate all kannatavatale inimestele pole ravimitest abi. Neid on kasutatud lageda - ja suhtlemiskartuse puhul, sageli paanika kergendamiseks või esinemishirmu füüsiliste tunnuste leevendamiseks. Foobia raviks on kasutatud kolme ravimiklassi:
antidepressandid - nende kasutamisel on väike risk sõltuvusse jääda. Need ei taanda ka haiguse sümptomeid. Nende toime algab alles mõni aeg peale sisse võtmist ja neil võib olla ebameeldivaid kõrvalmõjusid, mille tõttu pole need populaarseimad ravimid. Sellegipoolest vähendavad nad paanikatunnuseid.
bensodiasepiinid - need ravimid vähendvad haiguse sümptomeid, kuid tekitavad üsna kiiresti sõltuvust ning seetõttu kirjutatakse need välja lühiajaliseks kasutamiseks. Need ravimid hakkavad toimima kohe ja leevendavad inimese paanika- ja hirmutunnuseid.
beeta-tõkestid - neil on vähe kõrvalmõjusid. Need on tõhusad esinemis - ja suhtlemiskartuse all kannatavate patsientide füüsiliste hirmutunnuste leevendamisel, paanika puhul pole neist abi. (Haiguslikud... 2002: 209-210)
Kõikide ravimite puhul peab esiteks silmas pidama seda, et need on keemilised vahendid ja võivad tekitada kõrvalmõjusid, mõnel juhul sõltuvust ja haigustunnuste taandumist. Teiseks on risk, et ravikuuri lõppedes haigus retsidiveerub. (Haiguslikud... 2002: 211)

2.5. Alternatiivsed ravimeetodid

Paljud nõndanimetatud alternatiivsed ravimeetodid, mis ei mahu tavameditsiini ühise nimetaja alla, võivad pakkuda abi foobia all kannatavatele inimestele. See tuleneb sellest et suurem osa neist pakuvad lõõgastumistehnikat, mis vabastab stressist ja ängistusest, ning see omakorda on kasuks foobia all kannatavatele inimestele. (Haiguslikud... 2002: 219). Alternatiivseid ravimeetodeid on väga palju ja erinevaid. Lisan ka mõne näite:
Punktravi on idamaade vana ravitsemismeetod, mis sisaldab akupunktuuri (nõelravi) ja massaaži elemente. Selles mõjutatakse samu punkte, mida akupunktuuris, et tasakaalustada tervendava energia voogu kehas, kuid seda nõelte asemel sõrmedega punke masseerides. See aitab vähendada stressi, hirmu ja depressiooni ning seega tuleb kasuks foobia all kannatavale inimesele. (Haiguslikud... 2002: 219-220)
Akupunktuur on iidne Hiina ravimeetod, kus torgatakse spetsiaalsed nõelad naha sisse spetsiifilistesse, kehameridiaanidel asetsevatesse punktidesse. Traditsiooniline Hiina meditsiin teeb kindlaks, kas keha kaks vastasikust jõudu Yin ja Yang on omavahel tasakaalus. Kui ei ole, siis taastab tasakaalu. Nõelraviga saab vähendada valu, kuid ka stressi ja hirmu, sellest on kasu foobia puhul. (Haiguslikud... 2002: 220)
Aroomteraapia on tervendamismeetod, kus kasutatakse õli essentse, mis on valmistatud taimedest ja on sageli väga aromaatsed. Selle teraapiaga tegelev arst võib kavandada individuaalse kogu keha massaaži, valides õlid, mis sobivad kõige enam antud isiku temperamendi, sümptomite ja meditsiiniliste või emotsionaalsete sümptomitega. See teraapia aitab inimesel lõõgastuda ja leevendada oma foobiat. (Haiguslikud... 2002: 221)
Hüpnoosravi on protsess, kus patsient viiakse transitaolisesse seisundisse, et muuta patsiendi füüsilist või vaimset seisundit positiivses suunas. Hüpnoosi all on inimene tervistavatele muutustele vastuvõtlikum, kui teadvusel olles. See aitab paljusi foobia all kannatavaid inimesi, kuid sealjuures on vajalik, et patsient usaldaks täielikult oma arsti. (Haiguslikud... 2002: 234-235)

3. Küsitluse analüüs

Koostasin oma küsitluse (Lisa 1) foobiate uurimiseks Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Küsitluse koostasin google drives , õpilastele toimetasin küsitluse kohale facebooki ja meili teel.
Küsitluses osales 28 õpilast, nendest 14 (50 %) poissi ja 14 (50 %) tüdrukut. 10. klassist vastas 11 õpilast (4 poissi ja 7 tüdrukut), 11. klassist 7 õpilast (2 poissi ja 5 tüdrukut) ja 12. klassist 10 õpilast (8 poissi ja 2 tüdrukut) (vt. Joonis 1).
Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilased
Küsitluses esitasin 10 küsimust foobiate kohta.
Esiteks palusin neil oma sõnadega seletada, mis on foobia, et välja selgitada, kas nad saavad sellest mõistest aru. 17 (60,7 %) õpilast vastas sellele enam-vähem ühtemoodi. Nad kirjutasid, et foobia on kartus mingi kindla objekti või sündmuse ees. Ülejäänud 11 (39,3 %) õpilast kirjeldasid foobiat veidi põhjalikumalt ja õigemini. Nad vastasid, et foobia on paaniline, kontrollimatu, haiglane hirm mingi objekti või sündmuse ees, mis võib olla tegelikult täiesti tähtsusetu.
Edasi tahtsin uurida seda, kas õpilastel on tuttavaid, kes kannatavad foobiate all, et teada, kui suur on nende kokkupuude foobiatega. Gümnaasiumis vastanud 28 õpilasest 7 (25 %) on palju tuttavaid, kellel on foobia. 19 (67,9 %) õpilasel on mõni üksik tuttav, kellel on foobia ja 2 (7,1 %) õpilast ei tea mitte ühtegi tuttavat, kellel oleks foobia (vt Joonis 2)
Joonis 2. Kas tead kedagi, kellel on foobia?
Siis uurisin , kui paljudel õpilastel endal on foobia. 28 vastanust 20 (71,4 %) õpilasel on foobia ja 8 (28,6 %) seda ei ole. 10. klassist on foobia 9 õpilasel (6 tüdrukul ja 3 poisil ), 11. klassist 6 õpilasel (4 tüdrukul ja 2 poisil) ja 12. klassist 5 õpilasel (2 tüdrukul ja 3 poisil). (Vt Joonis 3)
Joonis 3. Õpilased, kellel on foobia
Järgmiseks küsisin neilt , kellel foobia esines, millised on nende foobiad. 9 (45 %) õpilasel on foobia kõrguse ees, 6 (30 %) õpilasel ämblike ees, 4 (20 %) suletud ruumide ees, 3 (15 %) on hirm madude ees ja 2 (10 %) õpilasel putukate ees. Veel oli ühel (5 %) õpilasel hirm avatud, rahvarohkete platside ees. 6 (30 %) õpilasel oli ka muid hirme, nagu näiteks kitsad , väikesed ruumid (mis läheb klaustrofoobia alla), haid , krokodillid, paranormaalsed nähtused ja hirm olla mina ise. (Vt Joonis 4)
Joonis 4. Õpilaste foobiad
Uurisin, kuidas nendel õpilastel foobia alguse sai, kuidas käitutakse foobiaga silmitsi olles ja mida tuntakse või välditakse. Kõrgusekartus algas paljudel siis, kui nad viibisid kuskil kõrgel, näiteks lennukiga lendamisel või käies vaatetornis. Mõni väitis aga, et tal on see kogu aeg olemas olnud. Olles kuskil kõrgel, tõuseb nende pulss , kiireneb hingamine ning tekib paanikahoog. Eelnevat mainiti ka kõikide järgnevate foobiate juures. Paljude teiste foobiate suhtes ei osanud keegi põhjust välja tuua. Paljud väitsid, et see on neil sünnist saati olemas olnud või nad ei tea, kust see tulnud on. Konkreetsema vastuse sain ma inimeselt , kellel on hirm haide ees. Ta kirjutas, et see tuli tal vaadates filmi „Lõuad” (õudusfilm haidest). Pärast seda ei julgenud ta üksi ujuma minna, kartis , et hai tuleb ja sööb ta ära. Samal õpilasel oli hirm krokodillide ees. See tuli siis, kui ta oli väike. Ta läks alati sokkides magama, sest kartis, et krokodill tuleb ja sööb ta jalad ära. Nüüd suurena on ta sellest hirmust peaaegu üle saanud. Ta arvab, et kui peaks sattuma krokodilli nägema, siis oleks ta endast päris väljas. Teine õpilane, kes konkreetse ja pika vastuse andis, kardab olla tema ise, sest teda kiusati koolis, kui ta oli noorem. See mõjus talle nii väga, et nüüd ta kardab luua uusi suhteid. Üks põhjus, miks ämblikukartusega õpilased kardavad ämblikke on see, et nad ei näe just kõige meeldivamad välja. Teised ütlevad aga, et nad ei tea, miks ja kust see hirm tulnud on. Üks õpilane seletas lahti, mis ta teeb, kui näeb ämblikku: „Olen eluaeg neid kartnud. Kui nad mu lähedal on, siis mõnikord hakkan paaniliselt nutma ning lähen endast välja ja hakkan üle keha kihelema nii, nagu oleksin ämblikke täis”.
Järgnevalt tahtsin teada seda, kas foobia segab õpilaste igapäeva elu. Vähesel määral segab see igapäeva elu 13 (61.9 %) õpilasel, 8 (38.1 %) õpilasel ei sega (vt. Joonis 5).
Joonis 5. Kas foobia segab õpilase igapäeva elu?
Küsisin, kas keegi on oma foobiaga arsti poole pöördunud, aga seda polnud keegi teinud.
Uurisin ka seda, kuidas vastajate arust saaks foobiat ravida. Kõige populaarsem variant oli see, et foobiaga tuleb silmitsi seista ja end sellega harjutada . Seda kirjutas 10 (35.7 %) õpilast. 5 (17,9 %) õpilast pakkus, et peab minema spetsialisti juurde. 8 (28,6 %) õpilast ei teadnud , kuidas foobiat ravima peaks. 3 (15 %) õpilast arvas , et seda polegi võimalik ravida. 1 (5 %) õpilane kirjutas, et peaks minema telesaatesse. Ravimite kasutamist pakkus ka 1 (5 %) õpilane. (Vt. Joonis 6)
Joonis 6. Kuidas ravida foobiat?
Viimaseks esitasin küsimuse, kas foobia on tänapäeva ühikonnas suureks probleemiks. Palusin oma vastust ka põhjendada. Selle küsimuse all mõtlesin seda, et kas tänapäeva meditsiin on nii arenenud, et saab foobiatest jagu ja kas meedia mõjutab kuidagi foobiate levikut. 15 (53,6 %) õpilast arvas, et see ei ole suureks probleemiks, kuna ravi on hästi kättesaadav ja ka hirme vältides on võimalk normaalselt elus hakkama saada. 13 (61.9 %) õpilast arvas aga, et foobia on suureks probleemiks, sest info on internetist hästi kättesaadav ja inimesed, kes sealt foobiate kohta loevad, mõtlevad oma hirmu foobiaks edasi ehk paljud arvavad, et väike hirm on juba foobia. Samas inimesed, kellel on päriselt foobia, ei saa teha asju, mis neile võib-olla meeldiks ja see segab nende igapäevaelu. (Vt. Joonis 7)
Joonis 7. Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks?
Küsitluse põhjal võin väita, et kõik õpilased teavad enam-vähem, mis on foobia. Küll aga võib mõni sellest valesti aru saada, arvates, et foobia on lihtsalt hirm, kuid tegelikult on kontrollimatu ja haiglaslik hirm . Õpilaste kokkupuude foobiatega on suur, seda näitab see, et neil on tuttavaid kellel on foobia, seega nad teavad sellest rohkem. Rohkem kui pooltel gümnaasiumi õpilastel on nende arvates foobia. Kõige rohkem kardetakse kõrgust. Õpilaste igapäeva elu see suurel määral ei sega, kui siis natuke. Foobia ravimiseks pakuti kõige rohkem foobiaga silmitsiseismist ja spetsialisti poole pöördumist, paljud aga ei teadnud kuidas foobiat ravida. Pooled õpilased arvasid, et foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks, teised pooled aga seda arvamust ei jaganud.
4. Intervjuu psühhoterapeudiga
Et tööd veidi huvitamaks teha, otsustasin intervjueerida psühhoterapeuti. Kuna arstidel on kiired ja pikad tööpäevad, leppisin intervjuu kokku telefoni teel ja edasi suhtlesime e-kirjavahetuse kaudu. Küsitlesin psühhoterapeuti, kelle nimi on Helar Peterson . Tal on Pärnus oma kabinet (vt Lisa 5), kus ta patsiente vastu võtab.
1. Millisel erialal töötate?
Psühhoterapeut
2. Kuidas selgitaksite Teie mõistet foobia?
Samamoodi nagu seda defineeritakse vikipeedias, see on haiguslik kartus /ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, see mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. See kartus on kontrollimatu.
3. Kuidas Foobia tekib?
Enamasti traumade tagajärjel, aga kuna elu ise on üks suur trauma, siis võib öelda, et võib kujuneda ka elu jooksul pidevate sarnaste negatiivsete kogemuste põhjal, mis üksikuna ei liigitu nii selgelt traumaks. Mõlemat pidi.
4. Kas foobia on tõsiselt võetav haigus või on ainult mõtlemises kinni?
Kinnistunud protsesside puhul ei ole see vahe sageli hoomatav. Kõik haigused ja sõltuvused on mingil määral mõtlemises kinni, kuid neid mõtlemise abil juhtida võib olla väga raske.
5. Kust maalt hakkab foobia ja lõpeb hirm? Kuidas neil vahet teha?
Seal, kus on foobia, ei lõpe hirm kunagi. Kus on hirm, ei pruugi olla foobiat. Foobia on kontrollimatu, teed asju, mida ise ei teadvustagi. Hirmu puhul nii ei ole.
6. Kuidas ravida foobiat? Kõige efektiivsem moodus?
Alguses KKT käitumiskognitiive teraapia. Ja edasi võib minna ka mõne teise teraapia vormiga , näiteks tunnetusteraapiaga.
9. Kuidas peaks inimene käituma, kui seisab foobiaga silmitsi?
Otsima abi ja kõige parem oleks seda teha enne foobia välja kujunemist.
10. Kas teil endal on foobiaid?
Hetkel ei. On küll väikseid hirme, aga need pole foobiad.
11. Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks (meedia mõju, ravi kättesaadavus jne)?
Statistikas on kindlasti jälle paremini välja toodud, kuid kõigel on mõju. Eriti meedial, selle kaudu saavad inimesed lugeda igasuguste foobiate kohta ja leida sealt mõni selline, mida arvab ka endal olevat. Ravi on küll kättesaadav, aga vähesed kasutavad seda.
12. Mõni huvitav lugu foobiaga patsiendi ravist (midagi naljakat, rõõmsat, veidrat jne)
See poleks minu poolt eetiline ja ega ei olegi selliseid naljakaid juhtumeid, aga midagi positiivset võin rääkida küll. Ükskord tuli minu vastuvõtule üks patsient, kellel oli suhtlemiskartus. Ta oli väga närviline ja näost punane, sain aru, et tal on ebamugav. Alustasin jutuga , küsisin temalt küsimusi ta foobia kohta, aga ta oli vait. Mul läks ikka päris tükk aega, et tal sõna suust välja saada ja need sõnad tulid ka kogeledes. Ravi lõpus jutustas ta mulle aga ise juba kõike enda elust. See oli minu jaoks üks meeldejäävaim patsient, sest sain aru, et inimene oli oma foobiast lahti saanud.
13. Kes pöörduvad foobiaga tihedamini arsti juurde (naised-mehed, lapsed-noored-vanemad inimesed jne)?
Naised sagedamini, kuna otsivad rohkem abi. See ei tähenda muidugi, et meestel neid vähem oleks.
14. Kas inimene, kellel on foobia, võib sellest täielikult vabaneda? Kui jaa, siis kui paljud saavad raviga foobiast üle?
Jah võib. Statistika on kindlasti ka kuskil olemas, aga omast kogemusest võin öelda, et üldjuhul kõik need, kes raviga lõpuni lähevad, saavad foobiast lahti. Need, kes ravi pooleli jätavad (vähemus), on ikka foobia küüsis.

Kokkuvõte

Minu uurimistöö eesmärgiks oli tutvuda erinevate foobiatega. Uurisin ka erinevaid ravimise võimalusi. Uurimistöö käigus tahtsin teada saada, kas Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel on foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse.
Uurimistööd alustades püstitasin hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti foobiaid, vaid on erinevaid hirme, mis ei anna foobia mõõtu välja. Hüpotees sai kinnitust, sest ükski vastanud õpilastest ei ole pöördunud ravi saamiseks spetsialisti poole ja enamasti saadakse oma hirmuga igapäevaelus ise hakkama. Seega on vastanutel hirmud, mis pole kasvanud veel ravivajadusega foobia mõõtu.
Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks lugesin läbi erialaseid raamatuid, tutvusin internetis leiduva materjaliga. Koostasin Google Docsis küsimustiku ja viisin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetasin kohele meili ja Facebooki teel. Tegin intervjuu psühhoterapeudiga.
Minu töö koosneb neljast peatükist ja alapeatükkidest ning lisadest.
Uurimistöö esimeses peatükis rääkisin ma foobia mõistest. Alapeatükkides kirjutasin ma põhjalikumalt selle olemusest ja tunnustest. Uurisin ka seda, millised faktorid foobiat põhjustavad. Veel kirjutasin sellest, kuidas foobiad jagunevad ehk milline on nende klassifikatsioon. Tõin välja erinevaid foobiaid, need jagasin omakorda tuntumateks ja veidrateks ning uurisin nende kohta ka lähemalt. Leidsin fakti selle kohta, kes ja millal pani kirja esimesed laused foobia kohta.
Uurimistöö teises peatükis uurisin, kuidas ravida foobiat. Seal tõin välja erinevad ravimeetodid, nagu käitumisteraapia, tunnetusel põhinev teraapia, kognitiiv-käitumisteraapia, farmakoloogiline ravi ja alternatiivsed ravimeetodid. Uurisin, kuidas ravi toimub ja kuidas see inimest aitab.
Kolmandas peatükis andsin ülevaate küsitluse tulemustest. Küsitluses osales 28 õpilast, nendest 14 poissi ja 14 tüdrukut. Küsitluses oli kümme erinevat küsimust. Küsitluse vastuste põhjal koostasin analüüsi, näitlikustamiseks kasutasin diagramme. 20 õpilast arvas, et neil on foobia. Kõige rohkem kardetakse kõrgust. Kirjeldati ka erinevaid ja isegi kummalisi hirme.
Neljandas peatükis andsin ülevaate intervjuu läbiviimisest psühhoterapeudiga. Tahtsin näha foobia olemust spetsialisti silmade läbi. Küsisin seda, kuidas eristada foobiat hirmust, mis on parim viis raviks, kas on võimalik sellest täielikult vabaneda, kes sagedamini foobiaga arsti juures käivad jne. Küsimused küsisin meili teel. Saadud vastused olid huvitavad.
Lisades esitan illustreerivat pildimaterjali.
Tänan küsitlusele vastanud gümnasiste, psühhoterapeut Helar Petersoni ja oma juhendajat Aule Varjet meeldiva koostöö eest!
Kasutatud allikad
Articol, Adauga 2011. Fobiile femeilor https://www.roportal.ro/articole/despre/fobiile_femeilor_5018/ (Viimati külastatud 02.06.2015)
Archer , Rick 2011. The Phobia. http://www.ssqq.com/travel/ballroomadventure01.ht m (Viimati Külastatud 01.02.2015)
Blackburn, Pete 2014. Fear of Snakes. http://nextimpulsesports.com/2014/06/11/yasiel-puig-faces-fear-snakes-wearing-snake-around-neck/ (Viimati külastatud 01.12.2015)
Bourne, Edmund 2007. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat. Pegasus
Callahan, Roger 2009. Sisemise tervendaja äratamine. Nebadon.
Can’t sit still . https://www.farfaria.com/can-t-sit-still (Viimati külastatud 06.12.2015)
Coulrophobia - Fear of Clowns https://www.pinterest.com/pin/329959110176120028/ (Viimati külastatud 06.12.2015)
Desk , Linger 2015. Ten Unbelievably Weird Phobias That People Are Known To Have. http://lingerdesk.com/2015/06/16/ten-oddball-phobias-that-meted-out-mixed-responses/9/ Viimati külastatud 06.12.2015)
Haiguslikud hirmud 2002. Ersen . Toimetanud Jana Kuremägi.
Hilling, Jocelyn 2012. Fears and Phobia. http://denvercounseling.com/fears-phobia-whats-difference/ (Viimati külastatud 02.12.2015)
Kognitiiv-käitumisteraapia. http://eope.eek.ee/oo/2011/kliiniline_psuhholoogia/kognitiivkitumisteraapia.html (Viimati külastatud 21.11.2015)
Koolifoobia. https://et.wikipedia.org/wiki/Koolifoobia (Viimati külastatud 29.11.2015)
Korgeski, Greg 2012. The History of Phobias. https://hiperfdiy.wordpress.com/2012/05/28/the-history-of-phobias/ (Viimati külastatud 19.11.2015)
LonnieHead, 2015. Do You Have Pediophobia? http://www.sodahead.com/living/do-you-have-pediophobia-a-fear-of-dolls/question-4665566/ (Viimati külastatud 05.12.2015)
Kümme kõige levinumat foobiat, 2012. http://www.vara.ee/artiklid/index.php?id=71 (Viimati külastatud 29.11.2015)
Maailma kõige ebatavalisemad foobiad. http://www.dormeo.ee/artiklid-dormeo/elu/ebatavalised-foobiad.htm?t=a (Viimati külastatud 25.11.2015)
Peterson, Helar 2015. Foobiad. Merris Kivisoo, 12. november ( internet ).
Robbins, John 2014. Fear of Flight. http://www.emedicalguild.com/fear-of-flight-why-people-have-the-fear-of-flying-afraid-to-fly/ (Viimati külastatud 02.12.2015)
Sall, Ted 2008. night Dance all. https://www.flickr.com/photos/tedsali/2751605105/ Viimati külastatud 02.12.2015)
Top ten phobias, 2015. http://www.t4topten.com/2015/06/top-ten-phobias.html (Viimati külastatud 29.11.15)
Waters, Richard 2005. Tuntud ja tundmatud foobiad. Koolibri.
What is school phobia? http://study.com/academy/lesson/what-is-school-phobia-treatment-symptoms-interventions.html (Viimati külastatud 01.12.2015)
4 Proven Ways Of Overcoming The Fear Of Women. http://www.selfesteemgateway.com/social-anxiety/4-proven-ways-of-overcoming-the-fear-of-women/ (Viimati külastatud 05.12.2015)
13 Uncommon, Unusual , Rare Phobia Disorder and their Meanings.
http://www.trendsnhealth.com/13-rare-phobia-disorder-and-their-meanings/6/ (Viimati külastatud 06.12.2015)
Lisa 1. Küsitlus
Sugu *

•  Mees
  
•  Naine
  

Klass *
Seleta oma sõnadega, mis on foobia? *
Kas sul on mõni tuttav, kes kannatab foobia all? *

•  Jah, neid on palju
  
•  Jah, mõni üksik
  
•  Ei tea kedagi, kellel oleks foobia
  

Kas Sa kannatad mõne foobia all? *
On sul mõni hirm...

•  Jah
  
•  Ei
  

Kui jah, siis milline/millised on Sinu foobia/foobiad
Hirm..

•  suletud ruumide ees
  
•  madude ees
  
•  ämblike ees
  
•  suurte platside, rahvarohkete kohtade ees
  
•  koerte ees
  
•  kõrguse ees
  
•  lennukiga lendamise ees
  
•  vee ees
  
•  putukate ees
  
•  haiguste ees
  
•  Muu: 
  

Kuidas sai Su foobia alguse?
Vasta, kui sul on foobia
Kas foobia segab Sinu igapäeva elu?
Vasta, kui sul on foobia

•  Jah, väga palju
  
•  Jah, vähesel määral
  
•  Ei sega üldse
  

Kirjelda, kuidas käitud (mida tunned ), kui seisad foobiaga silmitsi?
Vasta, kui sul on foobia, võid näiteid tuua situatsioonidest oma elus
Kas oled pöördunud oma foobiaga arsti poole ja abi saanud?
Vasta, kui sul on foobia

•  Jah olen, sain palju abi
  
•  Jah olen, sain natuke abi
  
•  Jah olen, abi ei saanud
  
•  Ei ole
  

Kuidas saaks foobiat ravida? *
Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks? *
Põhjenda

Lisa 2. Põhjendamatu kartus

(Hilling 2012)
Lisa 3. Tuntud foobiad
Ämblikukartus
(Articol 2011)
Madudekartus
(Blackburn 2014)
Kõrgusekartus
(Top... 2015)
Väikeste ja kitsaste ruumide kartus
(Top... 2015)
Koertekartus
(Archer 2011)
Avalike, rahvarohkete kohtade kartus
(Top... 2015)
Välgu- ja müristamisekartus
(Top... 2015)
Lendamisekartus
(Robbins 2014)
Bakterite- ja mustusekartus
(Top... 2015)

Lisa 4. Veidrad foobiad

Koolikartus
(What...)
Tantsimisekartus
(Sall 2008)
Klounidekartus
(Coulrophobia...)
Elusalt matmise kartus
(Desk 2015)
Istumisekartus
(Can’t...)
Naistekartus
(4 Proven...)
NukudeKartus
(LonnieHead 2015)
Ämmakartus
(13 Uncommon...)

Lisa 5. Psühhoterapeudi kabinet

(H. Petersoni erakogu)
43