Meelemürgid (0)

Meelemürgid.
Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol , uimastid ja suitsetamine . Kõik need on väga tervist kahjustavad.
Uimastid
Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik.
Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks:
1. depressandid - moonivendelik, morfiin , oopium, herohiin, kanep , hašis, marihuaana
2. stimulandid - kokaiin , crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy
3.hallutsinogeenid - LCD
Manustamise viisid

• Suitsetamine või sissehingamine
  
• Versoonde või lihasesse süstimine
  
• Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine
  
• Nuusutamine
  

Narkomaani tunnused:
1.imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused
2.silmaterad kas laienevad või ahenevad
3.laps laenab raha, müüb asju
4.tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse
5.ei tunne huvi hobide vastu
6.tahab palju magusat ja tihti juua
7.teeb koolist poppi
Uimastikahjustused:

• Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv.
  
• Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.
  
• Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit ), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega.
  
• Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse.
  
• Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad.
  
• Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg.
  
• Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel.
  
• Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund.
  
• Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine.
  
• Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest.
  
• Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva.
  
• Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini . Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu , suhted kaasinimestega känguvad või katkevad . Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama .
  
• Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad kurjategijate omavahelised sidemed. Paljudel juhtudel saadakse uimasti ostuks raha üksnes kuritegu toime pannes.
  

Alkohol
Alkoholi kuritarvitamine kuulub kümne kõige sagedamini töövõimetust põhjustava haiguse hulka. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja . Alkoholi tarvitamise tõttu hukkub Eestis aastas üle 1 500 inimese. Harjumus alkoholi tarbida kujuneb juba teismelisena.
Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.
Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne . Euroopa rahvastiku seas on alkoholi tarbijate osakaal maailma kõrgeim, samuti tarbitakse siin kõige rohkem alkoholi elaniku kohta ja alkoholist tulenev kahju on suurim. Alkoholi kuritarvitamine üksi moodustab 7,4 % kehva tervise ja enneaegse surma põhjustest.
Suitsetamine
Suitsetamisharjumus on inimese eluviisi osa. Teiste tervise riskitegurite seas nagu näiteks ülekaalulisus, alkoholism, on suitsetamine erandlik selle poolest, et suitsetamisest on võimalik peaaegu koheselt loobuda .
Tänaseks on suitsetamine kogu maailmas muutunud tõsiseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks. 2002. aastal oli Eestis ligi 355 000 igapäevasuitsetajat. See tähendab, et iga päev suitsetab 30 % Eesti täiskasvanud elanikest. Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal 3000 inimest. Suitsetamisega on otseses seoses 90 % kopsuvähist, 80 % kroonilistest kopsuhaigustest ja 40 % südame- veresoonkonna haigustest .
Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad.
Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud . Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud , mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada.
Mida suitsetamine teeb organismiga:
1. Süda ja veereringeelundid
Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
2. Hingamisteed ja kopsud
Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamine põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
3. Seedeorganid
Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
4.Toitumine
Vähendab söögiisu.
5.Kesknärvisüsteem
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal.
6.Suguelundid
Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest.
7.Viljakus
Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet.
8.Mõjud lootele
Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega.
9. Psüühiline sõltuvus
Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus.
10. Füüsiline sõltuvus
Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse
11. Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele
Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele.
12.Surmajuhtumid aastas
Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes.
Kokkuvõte
Kindlasti ei tohiks sattuda nende sõltuvuste küüsi. Need on väga halvad ja tervist kahjustavad harjumused. Elad ainult ühe korra- mis seda rikkuda ja lühendada oma harjumuste pärast!?