Alkaloidid referaat (1)

Alkaloidid
referaat
11A
2011
Sisukord

1) Mis on alkaloid ?
2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide
3) Mis on narko ?
4) Uimastid
5) Sõltuvus
6) Üledoos
7) Ebapuhtad narkootikumid
8) Amfetamiin
9) Ecstasy
10) Kokkuvõte

Mis on alkaloid?
Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886 . aastal Albert Ladenburg. Tsüklilise ehitusega lämmastiku sisaldavad taimse päritoluga ühendid, millel on inimorganismile tugev füsioloogiline toime. Suurtes kogustes mürgine toime. Kindlates annustes on paljudel alkaloididel ravitoime. Tähtsamad alkaloidid on kofeiin, teobromiin, nikotiin , morfiin jne.
(Nikotiin on üks alkaloididest)
Milleks inimesed kasutavad alkaloide?

Looduslikke aineid on inimesed harjunud kasutama juba ammusest ajast. Kõike seda erinevatel põhjustel. Valu on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed on kasutanud looduslikke aineid. Juba vanasti leidsid inimesed viise, kuidas oma halba meeleolu saaks muuta positiivseks , seda rahuldati alkaloidide kasutamisega. Kanep ja oopium on üks enamlevinuid aineid maailmas, mida kasutatakse oma meeleolu parandamiseks. Loomulikult kasutatakse ka meditsiinis näiteks kanepit inimese haiguse parandamiseks, kuid seda teatud kogustes. Kanepit tarbitakse üldjuhul ikkagi meeleolu parandamiseks ja elamuste saamiseks.
Neid aineid tunnevad inimesed juba ammusest ajast, seega osataksegi väga edukalt inimeste meeli mõjutada nende eriliste taimede abil. Seda kõike nii ravieesmärkidel, olmes või religioosetes rituaalides. Küll aga tänapäeval sünteesitakse neid aineid, et turule tuua teise nimega sama toimeainega taimi. Seda kõike puhtalt kasumi saamiselt, küll aga tegeldakse nende vastu võitlemisega ja keelatakse kõik uued sünteesitud ained ära.
Seesugused ained on kujunenud aastatuhandete jooksul laialdaselt tuntuks . Ained on muutunud üpriski kergesti kättesaadavaks tänapäeval ja kergesti manustatavaks. Turg on lai ja müüjaid on palju. Kergesti saadakse esile kutsuda heaolutunde, tekitades endale positiivseid emotsioone. Hetkeseisuga domineerib maailmas eesmärk tekitada endale mõnu nende kasutamisel . Muidugi kaasnevad erinevad probleemid uimastite kasutamisega. Tervisehäired on enamlevinud, edasi tulevad aga probleemid ühiskonna ja perekonnaga, rääkimata vargustest ja vägivallast.
Mis on narko?
Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Näiteks ka Eestis on ehitatud illegaalseid laboreid, kus sünteesitakse näiteks amfetamiini.
Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat . Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Jällegi võib kanepi tarvitamine kord või paar korda aastas olla „tervislikum“ kui alkoholi või tubaka liigtarvitamine aastaringselt.
Uimastid
Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust.Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks . Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid.
Depressant on üldnimetus ainetele , mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted .Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju.
Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin,Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine.
Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini . Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstasy ja temasarnased amfetamiini derivaadid .
Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse slängis trip'iks (inglise sõnast trip 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljendit bad trip ('halb reis'). Bad trip'i korral on tavaline paranoia, tõesena tunduvad mõtted jälitamisest või tagaajamisest ning ähvardavad hallutsinatsioonid ( koletised , ründavad loomad jms).
Hallutsinogeenide poolt tekitatud füüsiline sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine). Sagedamini esineb psüühiline sõltuvus (unehäired, ärevus). Hallutsinogeenid võivad rohkem kui teised narkootikumid vallandada püsivaid psüühikahäireid. Näiteks võivad algselt LSD toime all tekkinud elamused jääda püsima ka pärast aine otsese mõju lakkamist – inimesel tekib psühhootiline seisund.
Sõltuvus
Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui muidu on peol lõbus ka lihtsalt muusika ja sõpradega, siis sõltlasel enam ilma tore ei ole. Edasi võib juhtuda, et ka väljaspool pidusid ei ole võimalik ilma narkootikumideta hakkama saada.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks : tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.
Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks.
Üledoos

Üks üledoosi põhjuseid on heroiinist palju kangema, aga sellele väga sarnase välimusega fentanüüli süstimine.
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm.
Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on. Müüdava kraami kangust ei kontrolli keegi ning väga kerge on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus , et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi.
Kuid lisaks tervise rikkumisele tuleb narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme – täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid.
Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid , jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi. Pole ju näiteks kuigi meeldiv teada saada, et kiskusid end peol alasti või seksisid kõigi ettejuhtunud inimestega.

Ebapuhtad narkootikumid
Mitte kunagi ei saa olla kindel, et ostetud narkootikum on tõepoolest see, mille pähe seda müüakse. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde igasuguseid lisaaineid , näiteks talki, jahu, pesupulbrit, paratsetamooli, rotimürki või isegi seinalt kraabitud krohvi. Tablett võib olla tehtud räpases keldrilaboris. Tavaliselt ei tea ka narkodiiler , kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe. See ebakindlus muudab uimastite tarvitamise väga ohtlikuks. Loodetud toime asemel saadakse nii mõnigi kord hoopis tugev mürgitus.
Amfetamiin
Kuidas välja näeb?
Hallikasvalge või oranžikas- kollakas pulber või tabletid .
Kuidas tarbitakse?
Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse.
Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi.
Miks tarvitatakse?
Kasutajad tunnevad, nagu oleks neil rohkem energiat ja tegutsemisindu, neile meeldib palju rääkida.
Amfetamiin on keemiline aine, mis kuulub stimulaatorite hulka. Varem kasutati ravimina, kuid praegu on sellest loobutud kahjuliku toime tõttu.

Kuidas kasutajat ära tunda?
Silmaavad on laienenud, heaolu ja õnnetunne, energiline, närviline ja rahutu, seksuaalsus võib kasutamise alguses kas märgatavalt suureneda või vastupidi, väheneda.

Ecstasy
Ecstasy on täiustatud amfetamiin. Põhitoime ja kahjustavad faktorid on sarnased amfetamiiniga, kuid on ka mõned olulised erinevused.
Stimuleeriv toime on väga tugev kogu organismile, siseorganite kahjustused on kiiremad ja märgatavamad.
Kuna liikumistarve suureneb järsult, kaotab organism higistamise tõttu palju vedelikku ja tekivad ainevahetushäired.
Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu.
Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka.
Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus. Kahjustuvad maks, sapipõis, sugunäärmed, veresoonkond . Ecstasyl on tugev toime kesknärvisüsteemile, tarvitamisega võivad kaasneda psüühikahäired ning ajukahjustused. Ecstasy on ohtlik, sest levib müüt tema kahjustustest ja "süütusest", mistõttu paljud noored hakkavad seda kergekäeliselt tarvitama .
Ecstasy tabletid on väga levinud noorteseas pidudel lisaenergia saamiseks.
Kokkuvõte
Enamike noorte jaoks ei ole uimastid nende igapäevaelust. Peamisteks põhjusteks narkootikumide tarvitamisel on tunde saamine, et tahetakse olla „ pilves “; nende sõbrad tarvitavad; uudishimust või siis uimastite kergesti kättesaadavusest. Kuid uimastite tarbimisega kaasnevad alati ka ohud, ei saa olla kindel, mida tegelikult tarbitakse.
Mujal maailmas on narkootikumide levik kui ka kasutamine väga levinud, kuid ei tohiks kiita Eestit, vaid tuleks ka siin tegeleda aktiivselt selliste probleemidega. Lapsi tuleks informeerida juba lastaaiast, erilist rõhku tuleks panna teismelistele, sest huvi mõnuainete vastu on selles eas suurim.
Referaadi tegemisel tutvusin veelgi põhjalikumalt erinevate ainetega, kuid olen juba varasemalt lugenud internetist narko.ee saidilt narkootikumide kohta palju. Pisemaid fakte sain teada, kuid üldiselt enamike ainete kohta üldiselt teadsin enamust . Väga huvitav oli koostada referaati.
Kasutatud kirjandus
1) http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m
2)www.narko.ee
3) http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/
4) http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&q=drugs&aq=f&aqi=&aql=&oq =
5) http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&q=alkaloidid&aq=f&aqi=g10&aql=&oq =
6) http://et.wikipedia.org/wiki/Alkaloidid