Transpordiökonoomika I kt (0)

Kontrolltöö toimub nädalal #8, 24. oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A.
Formaat : 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused.
Teemad
1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid , üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik , huvigrupid , peamised mõjud huvigruppidele.
Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses : maa, loodusressursid , ehitised, masinad , tööjõud , teadmised ja oskused.
Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Ülesanne on maksimeerida kasumit kasutades võimalikult vähe ressursse. Tuleb vaadata laiemalt.
Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta
Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad , muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus.
Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ???

2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus , asendus- ja täiendkaubad , piirkasulikkus , pika- ja lühiajaline elastsus . Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet. Reisi üldistatud maksumus. Reisija ajaväärtus .
Nõudlust transpordi järgi nim. tuletatud nõudluseks (derived demand). Tuleneb inimeste vajadusest jõuda sihtpunktidesse: töö, kool, kauplused, sotsiaalne suhtlus, teenindus- ja meelelahutus, turismiobjektid …
Hinnaelastsus - Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: – Asenduskaupade valik – Kauba osakaal tarbija sissetulekutes – Vajaduse aste – Vaatlusalune ajaperiood – Kauba definitsiooni ulatus – Brändi lojaalsus
Asenduskaubad on kaubad , mis on alternatiivid üksteisele ( buss ja rong linnade A ja B vahel)
Kui bussi hind odavneb, siis tema nõudlus suureneb:
1. Ka “vanad” bussireisijad sõidavad nüüd rohkem,
2. tulevad juurde uued sõitjad, kes enne üldse ei sõitnud
3. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga , aga otsustasid nüüd ümber
Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus – üks osa kogu hinnaelastsusest.
Piirkasulikkus (marginal utility) – kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba v teenuse tarbimisest; järgmisest ühikust tarbimisest saada olev kasulikkus.
Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks (autod ja autokütus). Täiendkaupade olemasolu lubab mõjutada üht turgu kaudselt läbi teise turu – kui soovime motiveerida tehnoloogia kiiremat arengut ning säästvamaid sõidukeid, võime tõsta kütuseaktsiisi, mille tulemusena saavad nii säästlikemate autode turg kui ka alternatiivkütuste turg uue konkurentsieelise .
Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet
}Reisija läheb punktist A punkti B siis ja ainult siis, kui ekstra kasu, mis ta sellest reisist saab, ületab tema reisikulu sinna ja tagasi. Kulu ei tähenda siin ainult hinda, vaid ka ajakulu ja võimalikke tajutud ebamugavusi.
}Reisija eelistab transpordiliiki M transpordiliigile N reisil punktist A punkti B ainult juhul kui reisi kogukulu (vt eelmine punkt) transpordiliigiga M on väiksem kui transpordiliigiga N.
Reisi üldistatud maksumus- summa, mida inimene ühistranspordi eest või kulud seoses oma autoga . Reisija ajaväärtus - aeg mis kulub marsruudi läbimiseks.

3. Konkurentsipõhine ja keskselt kavandatud lähenemine transpordis . Powell ptk 8 ja 9. Märksõnad: Valitsusepoolset hinnakontrolli toetavad argumendid. White paper proposals! Direct road pricing would be unpopular , charging for non- residental parking space , including out of town shopping centres .
Konkurents turul vs konkurents turu pärast. Täiusliku konkurentsi saavutamise probleemid transpordis. Transpordiliikide integratsioon . Ülepakkumine. X- ebaefektiivsus . Ristsubsideerimine. Raudtee konkurents maanteetranspordiga, raudtee mastaabisääst kui argument konkurentsi piiramiseks.
4. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs . Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. Reisija ajaväärtus. Reisi üldistatud maksumus. Turutasakaalu muutusest tingitud tarbijate hinnalisa arvutamine. Mõju vanadele reisijatele. Mõju juurdetulnud / ära jäänud reiside osas.
Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs - majanduslik- ehk alternatiivkulu analüüs lisaks kuludele ja tuludele arvestatakse keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid . Tasuvusanalüüside käigus määratakse projekti maksumus/kulud, hinnatakse projekti oodatavate kulude ja kasude rahavoogusid.
Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg.
•otsene reisiaeg (TT): TT = Tj + Ts + To + Tü + Üp, kus
Tj - jalgsikäiguaeg (nii alguses kui lõpus), Ts - sõiduaeg, To - ooteaeg, Tü - ümberistumise aeg, Üp – ümberistumise trahv.
• kaalutud reisiaeg ehk Ktt: Ktt = Kj*Tj + Ko*To + Ks*Ts + Kü*Tü + Üp, kus

• Kj - jalgsikäiguaja kaal tavaliselt 2.0, Ko - ooteaja kaal (Kui intervall on alla 10 min, siis on soovitatud võtta kordajaks 2.0, kui intervall on pikem, siis on kordajaks 1.0, seda eeldusel, et pikema intervalli korral juba hakkab reisija huvi tundma sõiduplaani vastu ning läheb peatusesse vastavalt lubatud ajale. Lühikese intervalli korral aga enamus inimesi sõiduplaanist huvi ei tunne), Ks - sõiduaja kaal (Näiteks 2.0, kui tuleb seista täis bussis, 1.5, kui sõit möödub seistes, aga mitte pilgeni täis sõidukis ning 1.0 kui mõni istekoht on saadaval), Kü - ümberistumisaja kaal (2.0 kui intervall on kuni 10 minutit ning 3.0 kui oodata tuleb veel kauem), Üp – ümberistumise trahv 5 minutit. • Kuna kaalutud reisiaeg kajastab paremini sõitja alternatiivkulu, tuleks seda täpses tasuvusanalüüsis eelistada otsesele reisiajale.
  

Reisija ajaväärtus – Sõltub suuresti mugavusest, mis sõitjal reisi ajal kogeb. Transpordil kulutatud ajaväärtusele avaldab mõju sõidukiliik, sõiduki täituvus, sõidu eesmärk. Reisi üldistatud maksumus – G=H+Vot x TT, kus H on reisi hind, Vot on aja väärtus rahas ja TT reisi ajakulu (otsene v kaalutud). Selle abil arvutatakse ka tarbija hinnalisa. Turutasakaalu muutusest tingitud tarbijate hinnalisa arvutamine – väljendab tarbija rahuolu muutust delta TR.
Kus G0 – reisi üldistatud kulu enne teenustaseme parandamist v piletihinna alandamist
G1 – üldistatud kulu pärast muutust
Q0 – teenuse kogus enne muutust; Q1 – teenuse kogus pärast muutust.
PS! Valemi esineme pool – olemasolevate sõitjate hinnalisa muutus; teine pool – juurdetulnud sõitjate hinnalisa.
Mall Villemi materjalide põhjal
5. Põhimõisted: Pareto optimaalsus- kui ükskõik kelle olukorda ei saa paremaks teha ilma kellegi teise olukorda halvemaks tegemata. Tingimused: tootmise ja teenuse pakkumise ressursid peavad olema jaotatud selliselt , et nende ümberjaotamisel ei saa suurendada mingi kauba väljalase, ilma et väheneks mingi teise kauba väljalase; toodetav kaup peab vastama ühiskonna vajadustele; kaupade ja teenuste jaotus peab vastama tarbija eelistustele.
Ökonoomika ja heaoluökonoomika - ökonoomika abil leitakse ressursside selline kasutus, mille juures ühiskonna piiramatud nõudmised kaupade ja teenuste järgi oleksid võimalikult hästi ja säästlikult rahuldatud. Heaoluökonoomika kasutab rahulolu hindamiseks mikroökonoomika tehnikaid, see läheneb hinnakujundusele laiemalt kui klassikaline majandusteooria ja selles vaadeldakse hinnakujundust kui ressursside jaotusmeetodit, mille puhul maksimeeritakse sotsiaalne heaolu.
Kogukulu- ettevõtte kulude summa, koosneb muutuv- ja püaikuludest. KK=MK+PK
Piirkulu - kogukulu muutus, mis on tingitud tootmise või teenuse mahu muutustest ühe toote- või teenuseühiku võrra. Piirkulu on kulu iga lisanduva tooteühiku kohta.
Piirkasulikkus- kogukasu kasv, mis tekib tarbijale ühe lisaühiku kauba või teenuse tarbimisest. Väljendab kasulikkuse hulka, mille võrra lisandub tarbijale rahulolu lisanduva kaubaühiku tarbimisest.
Tarbija hinnalisa ja selle muutus- hinnalisa on selle summa, mida tarbija on nõs maksma ja tegelikult makstava summa vahe. Hinnalisa abil mõõdetakse tarbija rahulolu. Kui hinnalisa suureneb, siisn on tegemist rahulolu kasvuga, kui väheneb, siis kaotusega.
Tarbijaskonna maksevalmidus
Turutõrke põhjused- veondusega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed välismõjud; veonduse puhul on tegemist ühistarbimisel oleva varaga; veondusel esineb kulusäästu: tarbimisel tihedussäästu ja pakkumisel mastaabi-, tihedus-, veovõime- ja mitmekülgsussäästu. Need tgurib põhjustavad olukorra, kus turutasakaal ei ole Pareto-optimaalne.
6. Kollektiivse hüvise argument (nt sillamaksu vastu või tasuta ühistranspordi toetuseks ) - milles seisneb? kaubad, mida saab tarbida samaaegselt mitu tarbijatt, ilma et uue tarbija lisandumine vähendaks teiste tarbijate poolt tarbitavat kogust, nt transpordi puhul ühissõiduk, tänav jne. milles seisneb? Sildadel , millel on suur läbilaskevõime või hõre liiklus pole mõtet sillamaksu kehtestada, sest kasutus väheneb ja heaolu väheneb. Samuti maksustamine nõuab kulutusi. Kui tiheda liiklusega teel võib täiendav teed kasutav isik tekitada suurema sotsiaalse piirklulu, sel juhul on kasutusatasu õigustatud.
Mis on lisanduva tarbimise piirkulu?
Mida tähendab pakkuja keskmine kulu?
7. Transpordi välismõjud. Võivad olla positiivsed- tulud ja negatiivsed- kulud. Positiivne välismõju saab tõlgendada: soodustab tööhõive kasvu; parandab piirkonna majandustegevust; ÜT soodustab teeruumi tõhusamat kasutust , vähendab autokasutust ja keskkonnasaastet, ummikuid. Positiivse välismõju korral on tegemist sotsiaalse kasuga. Negatiivsed mõjud on: sõidukite põhjustatud ummikud, sellep ajakaotus ; sõidukite põhjustatud keskkonna kahjustamine ; transpordiga seotud liklusõnnetused.
Ühiskonna piirkulud. Isiku piirkulud.
Hinnakujundus positiivse välismõju puhul kulu kaudu (joonis 2.4) ja maksustamine negatiivsete välismõjude korral.
Positiivset välismõju on tõlgendatud kulude kaudu maantee transpordis. Tee on piisavalt lai, seda kasutatakse vähe, puuduvad ummikud. Tee kasutus on maksustatud (BF). Sotsiaalselt tõhus olukord oleks teemaksuta punktis B, kus sõitude arv Q0 ja hind H0 on optimaalsed. Järelikult sel juhul teekasutuse maksustamine vähendab tee kasutajate arvu Q1ni , mis on sotsiaalselt ebaefektiivne, sest on väiksem optimaalsest kogusest.
Pigou maks - Traditsiooniline lahendus on väliskulude viimine sisekuluks tarbimismaksu läbi, nim ka Pigou maksuks (Pigouvian tax, Arthur Pigou 1877 - 1959 , briti majandusteadlane ).
Maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus).
Kütuseaktsiis . Kütuseaktsiisiga (edaspidi aktsiis ) maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud mootorikütus ning mootori- ja kütteõli. Aktsiis (ka aktsiisimaks ) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Igasugune aktsiisimaks on olemuselt regressiivne .
Aktsiisimaksu omadused. Aktsiisimaks on kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaupade käivet. Aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu. Aktsiisimaksuga ei maksustata imporditud kaupu, kui need on eksportija asukohariigis maksustatud. Aktsiisimaksu arvutamise õigsust ja maksmise õigeaegsust kontrollib Eesti Maksuamet. Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus teha aktsiisimaksu soodustusi.
8. Liiklusummik kui turutõrge .
9. David Spurlingu materjalide põhjal. Tähtsamad teemad: täiusliku konkurentsi tingimused. Ostjad maksavad kõige madalamat hinda,mis toote/teenuse kvaliteediga kokku läheb. Kui on täiuslik teadmine, siis ei saa olla hinnad erinevates turuosades erinevad. Kui hinnad on kõrgemad, ei osta tarbijad kaupa ja kui hinnad on madalamad, tõstavad müüjad hinda. Täiuslik konkurentsi tavaliselt transpordis ei eksisteeri, sest tajutavad ja tegelikud kulud võivad oluliselt erineda. Transporti saaks muuta veelgi konkureerivaks, kui inimesed oleksid teadlikud tegelikudest kuludest . Täiuslik konkurents on samuti harv juhus transpordis, osaliselt selle tõttu, et vaba sisenemine turule ei eksisteeri alati.
Konkurentsi seos turvalisusega. Pidev konkurents võib vähendada turvalisust. Seda on näidanud ka reisijate- kaubaveos ja isegi õhutranspordis. 80- ja 85 aasta aktide tulemusena on tehtud turvalisuses edusamme .
Konkurentsitihedust mõjutavad faktorid . Oligopoli suurimaks katsumuseks on marginaalse tulu kindlaks määramine iseseisvuse tõttu. Täiusliku oligopoli puhul on tootedja teenused tarbija silmis homogeennsed, mittetäiusliku oligopoli puhul aga erinevad. Monopolid.
Flat rate. (kindel maksumäär vms). Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses. See annab neile võimaluse müüa pileti raamatuid. Postkontorid kasutavad ka seda süsteemi samakaaluga pakkide ja kirjade puhul. See süsteem aga oleks haavatav, kui postkontor poleks turul monopol.
Hinna diskriminatsioon. Hinna diskrimineerimine näitab hindade erinevust, mida ei kajastata kulude erinevuses. Hinnadiskriminatsiooni võib kasutada kas kasu maksimeerimises või sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Kasumi maksimeerimise eesmärk on vähendada tarbijate ülejääki. Hinnadiskriminieerimist kasutatakse, kui nõudluse hinnaelastsus on erinevatel turgudel, kuid turgude eraldamine peab olema alati võimalik.
Piirkulujärgne hinnakujundus. Paljud ökonoomikud on toetunud piirkujujärgsele hinnakujundusele, sest see toob kaasa Pareto optimalsete ingimste olemasolu. Transpordis tekivad probleemid piirkulujärgse hinnakujundusega. Kas selle all mõeldakse inividuaal, raudteeveo, rongi või hoopis teeninduse kui terviku piirkulu? Transpordis tekib see probleem peamiselt selletõttu, et veo kogus ei ole sama, mis nõudluse kogus.
10. Teemad tunnist. Ummikutasu kehtestamise võimalikud mõjud.
Ummikute puhul koosneb kulu: otseselt arvestatavad autosõidukulud, ummikuajakulu, mis tekib kasutajale endale, kui ta teelõigule sõidab.
UMMIKUMAKS : Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Võimalik on nii määratleda „kordonring”, kus nt iga kesklinna sisenev sõiduk maksab teatud summa (nt Milano , Stockholm, mitu sõitu üle maksupiiri = maksad iga kord); võtta tasu ainult teatud teedelt või ridadelt (A1 Prantsusmaal), määrata „päevapilet” (London, tasu on päevas sama, sõltumata sellest, mitu sõitu teed).
UMMIKUMAKSU POOLT: Väliskulu hinna sisse, vastutustundlikum tarbimine; Ühistransport kui säästlikum lahendus saab eelise; Tehnoloogia arenedes läheb maksusüsteemi paigaldamise ja käigushoidmise kulu järjest odavamaks; Liikluse vähenemine rakendatud piirkondades 10-30%; Vähendada raiskamist: rohkem inimesi ühte autosse ; Rohkem tervislikemaid eluviise; Maksuvabastused elektriautodele, alternatiivkütustele, erinev tasu erinevale saasteklassile.
Kahekordne efekt: turg muutub efektiivseks ja liikluskoormus väheneb (maksjad saavad, mille eest maksavad) ja laekub tulu, mida investeeritakse tagasi transporti
UMMIKUMAKSU VASTU:
Kaubavedude välismõju transpordiliigiti.
Braess’i paradoks
• Dietrich Braess, saksa matemaatik , 1968
• Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad
• Ehk näiteks transpordi vallast : uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte – New York 42nd street : tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge – „Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne“
Pigou-Knight-Downs’i paradoks
• Ka Lewis -Mogridge’i argument
• Tasakaal ühistranspordi ja autokasutuse vahel on tihti seal, kus reisiaeg on võrdne. – Investeering maanteedesse meelitab inimesi eemale ühistranspordilt – Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma – Uus ummik maanteel võib olla tõsisem – Uus infrastruktuur täitub „iseenesest“
• California: „despite enthusiastic freeway building , a bike is a competitive mode“
• Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti?