Kas Eestis tasub toota biogaasi? Kadriliis Rääsk 11a.klass Alternatiivkütuste tootmine on Eestis üha enam päevakorrale tõusmas. Teadlased tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse
mootorikütuste ja tarbekaupade tootmiseks. Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saatumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju loodukeskkonnale ja tervisle. Kuna süsinikupõhiste fossiilkütuste kasutamine arvatakse põhjustavat kliima muutusi on see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele. Alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise võimalused Vedelate biokütuste tootmine ja kasutamine on viimasel ajal hoogustunud tänu erinevatele majandus-poliitilistele meetmetele nende kasutamise soodustamiseks. ● Maailmas toodetakse kõige rohkem biodiislikütust (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester) Euroopa Liidus. On mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Bioetanooli (biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS
Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel Lähteained Millest Mida toodetakse? Mida valmistatakse saadakse
lõppemist ning selleks ajaks peaksid alternatiivkütused olema juba masskasutusel. Maailma energiaressursid on ju praktiliselt piiramatud, naftavarud on vaid nagu tilk meres. Energeetilist tõhusust võib hinnata kasuteguriahela kaudu: kütuse tootmisel, vedamisel, jaotusvõrgus ja kasutamisel sõidukis. Alternatiivkütuste tootmise kasutegur on enamasti tunduvalt kehvem kui bensiinil ja diislikütusel (88...90%), kõrgeim on ta maagaasil (95%), madalaim aga biomassist saadud etanoolil (umbes 35%). Sisepõlemismootori kasutegur ulatub parimal tööreziimil 45%-ni, kuid võib auto linnasõidul olla vaid 10%. Hinna poolest on alternatiivkütused praegu umbes 1,5 kuni 6 korda bensiinist ja diislikütusest kallimad. Kui masstootmine ja tehnoloogia areneb, siis vahe väheneb.
põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Diiselmootori korral on väga oluline, kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel osutuda liiga lenduvaks, talvel aga võib suvekütus olla liiga viskoosne või hanguda isegi kütusepaagis. Seoses naftahinna tõusuga, samuti ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud bensiini- ja diislikütuste asendajate, nn alternatiivkütuste poole. Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas. Kõige esimene sisepõlemismootor töötaski valgustusgaasiga. Tänapäeval on nn gaasiautod ülituntud, kuid nende võimsus on väiksem ja pole tehniliselt mugavad. Alkoholid. Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Enamasti saadakse etanooli ja bensiini mitmesuguses vahekorras. Taimeõlid. Kõige loodustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli.
Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Erinevalt bensiinidest, mille puhul kõrgem oktaaniarv = parem kütus, on parimatel diislikütustel keskmise väärtusega 40-50 tsetaaniarv. Diislimootori korral on väga tähtis kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel ostutuda liiga lenduvaks, talvel võib suvekütus olla liiga viskoosne või isegi hanguda kütusepaagis ja torudes. Ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud alternatiivkütuste poole: Looduslik gaas ja vedelgaas kõige esimene sisepõlemismootos töötas valgustusgaasil. Tänapäeval on gaasiautod üldtuntud kuid nende võimsus on väiksem ja tehniliselt pole kasutamine mugav. Alkoholid Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on lihtsam, kõige rohkem kasutatakse Brasiilias. Taimeõlid kõige lootustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja
hakataks tegema või vähemalt müüma loodussäästlikke autosid. Siiski oleks nad alguses kallid, aga hiljem tasuks end kuhjaga ära. Tuleviku kindel siht ongi loodussäästlikus ja sinna poole pürgivad paljud teadlased. Tegelikult käib isegi väike võistlus teadlaste vahel, nii et on loota peatset läbimurret. Läbimurde korral on autod keskkonnasõbralikumad ja nii hoiaksime loodust. Nagu selgus, on palju alternatiivkütuste võimalusi. Kahjuks sai selgeks ka see, et nendele vastavaid mootoreid on raske teha, aga sellegipoolest ei heida teadlased meelt ja miks peaks ka meie... Kuigi küsitlusest järeldub see, et teadlikkus alternatiivkütustest ning sellest, kui palju reostavad õhku kõikvõimalikud sõidukid, pole just kiita. Inimesed pole informeeritud ja teadlikud. Kuidas seda parandada saaks? Korraldades teabepäevi, keskkonnanädalaid koolides, veenmaks õpilasi, aga miks ka mitte täiskasvanuid,
ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liiklu- se ohjamine (sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, ettevõtted); 2) Rakendusuuringud keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele maksude jm soo- dustuste tegemise võimalikkusest ja raskete veoautode ja autorongide teekasutusmak- su kehtestamise otstarbekusest (sihtgrupp: riigiasutused, kohalikud omavalitsused); 3) Rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis (sihtgrupp: transpordiettevõtted, teadusasutused, kohalikud omavalitsused); 4) Transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasu- tamise propageerimine (sihtgrupp: kõik liiklejad). Prioriteet 3: Kiirgusohu vähendamine Eesmärk: Tagada elanikkonna tõhus kaitse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest ja elanikkonna õigeaegne teavitamine kiirgusohust. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi:
lastakse kahte horisontaalbasseini. Põhikütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ja süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Esmalt peenendatakse kütus haamerpurustiga ja seejärel jahvatatakse seda kolmes ühekambrilises kuulveskis. Jahvatamise ajal toimub ka kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse veskile paigaldatud kottfiltriga kinni ja transporditakse pöördahjude kütusepunkritesse. Erinevate alternatiivkütuste jaoks on paigaldatud omad doseerimissüsteemid. Klinkrit põletatakse kolmes pöördahjus suurusega 4,0/4,5 × 150 m. Pöördahju ühest otsast läheb sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja selle korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker. See jahutatakse restjahutajaga maha ja ladustatakse ühendatud lattu.
rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele. Transpordisaaste vähendamine: 1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine; 2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest; 3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis; 4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine. Kiirgusohu vähendamine: 1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine; 2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks (autod ja autokütus). Täiendkaupade olemasolu lubab mõjutada üht turgu kaudselt läbi teise turu – kui soovime motiveerida tehnoloogia kiiremat arengut ning säästvamaid sõidukeid, võime tõsta kütuseaktsiisi, mille tulemusena saavad nii säästlikemate autode turg kui ka alternatiivkütuste turg uue konkurentsieelise. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet }Reisija läheb punktist A punkti B siis ja ainult siis, kui ekstra kasu, mis ta sellest reisist saab, ületab tema reisikulu sinna ja tagasi. Kulu ei tähenda siin ainult hinda, vaid ka ajakulu ja võimalikke tajutud ebamugavusi. }Reisija eelistab transpordiliiki M transpordiliigile N reisil punktist A punkti B ainult juhul kui reisi
..87 % H - 11 %...14,5 % S - 0,01 %...6,0 % (harva kuni 8 %) O - 0,05 %...0,35 % (harva kuni 1,2 %) N - 0,0001 %..1,80 % Kokku leidub naftas üle 50 elemendi: vanaadiumi (10-5%...10-2 %), niklit (10-4 %...10-3 %), kloori (jälgedest kuni 2 10-2 %) jt. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust; väävlit, hapnikku ja lämmastikku (heteroaatomeid) kokku 1 %...12 %. Peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Alternatiivkütuste- biodiisli ja piiritusbensiinide ning taimeõlide baasil valmistatud määrdeainete kasutamine on siiani piiratud. Alternatiivsete sünteetiliste reaktiivkütuste tööstuslikud tootmise tehnoloogiad on väljatöötamisel. Söe baasil alternatiivse sünteetilise reaktiivkütuse tööstuslik tootmise tehnoloogia on Lõuna-Aafrika Vabariigi firma SASOL Ltd poolt lõplikult väljatöötatud ja kütusena kasutusele võtta lubatud. Firma laiendab tütarettevõtetena tootmist üle maailma.
Puit» valitses kuni aastani 1870. Nafta 1950» maagaas» tuumaenergia» nii toimub praegu maailmas prioriteetide muutus. Naftaga võrreldes on kivisöe kütteväärtus madalam, tema põlemisel tekkivad gaasid ja slakk on märkimisväärsed keskkonna saastajad. 1970ndate aastate naftakriis suurendas mingil määral jällegi söe kasutamist elektrijaamades. Viimased aastakümned on tähtsaim energiaallikas olnud kahtlemata nafta. Eestis võimalikku kasutust leidvate alternatiivkütuste seast võiks välja tuua: *pilliroog, *päideroog, *puukoor. 3 Eesti energeetika aluseks jääb veel pikaks ajaks põlevkivi Eesti energeetika selgrooks on olnud põlevkivi ja suuresti jääb nii ka lähitulevikus, vaatamata suurenevatele keskkonnakaitselistele piirangutele. 2005. aastal oli põlevkivi osakaal meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat
annaabi.ee 
