Transpordiökonoomika spikker (1)

Q: Millest sõltub pakkumine transpordis?

Vastus leiad õppematerjalist: Transpordiökonoomika spikker

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest sõltub pakkumine transpordis?

Pareto optimaalsuse tingimused

Ressursid tootmises (ka teenuste pakkumisel ) peavad olema jaotatud selliselt , et nende ümberjaotamisel ei saa suureneda mingi kauba väljalase ilma, et väheneks mingi teise kauba väljalase.

Kaupade kombinatsioonid ja proportsioonid, milles neid toodetakse, peavad vastama ühiskonna maitsele ja eelistustele, st toodang peab olema selline, mida ühiskond vajab.

Kaupade ja teenuste jaotus peab olema vastavuses tarbija eelistustega, väljendatuna nende maitsetes ja sissetulekutes.
Turu tasakaal on Pareto-optimaalne, kui:

Nii pakkumises kui tarbimises on täiskonkurents (piisavalt palju osalejaid, vabadus turule siseneda ja sealt väljuda)
Homogeenne produkt
Info on kättesaadav kõigile
Lineaarne mastaabiefekt
Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine
Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud.

Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks

Vajaduse tunnetamine muutuse järgi

Tegevusmeetmete terviklik visandamine

Rakendatavate meetmete mõjude prognoos

Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest

Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt)

Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine

Otsus meetme rakendamise kohta
Nõudluse elastsus

Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab:
- Asenduskaupade valik
- Kauba osakaal tarbija sissetulekutes
- Vajaduse aste
- Vaatlusalune ajaperiood
- Kauba definitsiooni ulatus
- Brändi lojaalsus
- Kes maksab

need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga , aga otsustasid nüüd ümber

Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus – üks osa kogu hinnaelastsusest.
Täiendkaubad - misiganes kaubad , mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks.
Pikaajaline nõudluse sissetuleku elastsus jäi linnasisese ühistranspordi puhul vahemikku -0.4 kuni -1.0.
Teenustaseme mõiste alla kuuluvad:
- Liikluse tööaeg
- Sagedus ehk intervall
- Ühissõidukite täituvus

Nõudluse elastsuse mõõtmine

Keeruline ülesanne:
- Turud ei ole homogeensed, vaid koosnevad väikestest komponentidest, nt reisiraudtee turg sisaldab reise vägagi erinevate lähte- ja sihtkohtade vahel ning erinevatel eesmärkidel, näiteks pendelreisid, vabaajareisid, ärireisid

Näited elastsusest

Autokütuse hinnaelastsus -0.3, aga pikaajaline kuni -0.7.
Bussireiside hinnaelastsus (erinevate uuringute kokkuvõte)
Keskm linna ühistranspordi hinnaelastsus: -0.3

Hüsteeriaefekt

Sisu - suured hinnakõikumistega kaasneb suurem elastsus kui väikste aga regulaarsete hinnatõusudega.

Hinnangud auto ja rongi elastsuskoefitsientidele
Tarbija hinnavaru

kogus, mille võrra reisist saadav väärtus ületab reisi kulu tarbija jaoks

Laiemalt on üldistatud reisi kuludeks:

Otsesed rahalised kulud (nt ühistranspordi piletihind või isikliku auto kasutamise kulud)
Reisi ajakulu
Reisi ebamugavus
Reisi õnnetuste risk
Maastik (pigem kasu, seega kulukomponendina läheb ta arvesse negatiivselt)
otsene reisiaeg (TT): TT = Tj + Ts + To + Tü + Üp, kus Tj on jalgsikäiguaeg (nii alguses kui lõpus), Ts sõiduaeg, To ooteaeg, Tü ümberistumise aeg ning Üp eraldi trahv ümberistumisele.
kaalutud reisiaeg ehk Ktt:
Ktt = Kj*Tj + Ko*To + Ks*Ts + Kü*Tü + Üp, kus:
Kj on jalgsikäiguaja kaal, tavaliselt 2.0
Ko on ooteaja kaal. Kui intervall on alla 10 min, siis on soovitatud võtta kordajaks 2.0, kui intervall on pikem, siis on kordajaks 1.0, seda eeldusel, et pikema intervalli korral juba hakkab reisija huvi tundma sõiduplaani vastu ning läheb peatusesse vastavalt lubatud ajale. Lühikese intervalli korral aga enamus inimesi sõiduplaanist huvi ei tunne.
Ks on sõiduaja kaal. Näiteks 2.0, kui tuleb seista täis bussis, 1.5, kui sõit möödub seistes, aga mitte pilgeni täis sõidukis ning 1.0 kui mõni istekoht on saadaval.
Kü on ümberistumisaja kaal, 2.0 kui intervall on kuni 10 minutit ning 3.0 kui oodata tuleb veel kauem.
Üp – ümberistumise trahv 5 minutit.
Kuna kaalutud reisiaeg kajastab paremini sõitja alternatiivkulu , tuleks seda täpses tasuvusanalüüsis eelistada otsesele reisiajale. Seega oleks G valem kujul G = H + V * Ktt.

ΔTR = Δ G * Q0 + ½ Δ G * Δ Q = = (G0 – G1) Q0 + ½ (G0 – G1)(Q1 – Q0)
Liikluse prognoosi mudelite kriteeriumid

Kas mudeli esialgsed tulemused on loogilised – loogilisuse kriteeriumit on küll raske täpselt määrata, aga siiski: mõnikord on mudel niivõrd keeruline, et isegi mudeli kasutajad ei tunne mudeli sisemist mehaanikat – ning võib juhtuda, et usaldatakse mudeli tulemusi, kuigi seda kasutatakse hoopis valesti
Kas mudel töötab tunnustatud majandusprintsiipidel – kas nõudlus muutub kui reisi üldistatud maksumus väheneb, kas nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutus muudab reisijate kulusid jne.
Kas protseduur on kuluefektiivne – kas analüüsist saadav teadmine üldse kaalub üles vaadeldava meetodi rakendamise kulu
Kas mudeliga saab testida erinevaid poliitilisi meetmeid ilma suurema lisakuluta, st mõistliku piirkuluga – kui mitte, siis võib olla mõistlikum kasutada mudelit, mis on ebatäpsem, ent samas kohandamisvõimeline erinevate sisendteguritega mängimisele

Kaubaveo pakkumist mõjutavad:

Konkurents
Seadusandlus : 1) tehnilised nõuded (piirangud, standardid ) 2) maksud, tasud (teed, sillad , tunnelid, raskeveokid…) 3) regionaalpoliitika ( Rail Baltica)
Kõikide tootmistegurite kulud: 1) Kütuse hind 2) hooldus 3) rehvid 4) palgakulu
Infrastr arendamine / taandareng
Kliendi vajadused: nt turvalisus, kiirus, aeg, sagedus
- Kas ennetame / eeldame või reageerime tagasisidele
Majanduskeskkond (surve teenusele, hinnale, pankrot ??)
KAUP: hooaeg , nõudluse tipud , puhkused
Pakkuja turvalisus

Reisijateveol pakkumist mõjutavad:

Riigi dotatsioonid ja korraldusmudel (nt hanked , vähempakkumine, või kuulub riigile)
Mis ulatuses riik maksab
„konkurents turu pärast“ VS „konkurents turul“
Terminali asukoht
Tarbijate arv, asustus, paiknemine
Geograafia

Millest sõltub pakkumine transpordis ?

Teenuse pakkumise kulud
Hind, millega teenust saab müüa
Teiste teenuste kasumlikkus , mida pakutakse ühendatuna ( joint supply)
Nõudlus ja pakkumine sõltuvad osaliselt teineteisest

Kasumit maksimeeriv pakkumine

Kui firma on hinnavõtja, st on väike tegija ja peab müüma turuhinnaga või on hind reguleeritud, on parimaks strateegiaks pakkuda kogust Qp, mille juures piirkulu võrdub müügihinnaga.

Vangi dilemma
Kaks kurjategijat arreteeritakse ja viiakse eraldi kongidesse. Politseil ei ole piisavalt tõendeid arreteeritute peamises kuriteos süüdimõistmiseks ning annab kummalegi võimaluse kaaslane välja anda – kui kumbki partnerit välja ei anna, saavad mõlemad karistuse 1 kuu. Kui A vaikib, aga B annab A välja, saab A karistuse 12 kuud aga B pääseb vabaks. Vastupidi on sama tulemus – üks pannakse istuma, teine pääseb vabaks. Kui mõlemad partneri välja annavad, saavad mõlemad 3-kuulise karistuse.
Nashi tasakaalupunkt

…on võimalik olukord mängudes, kus iga mängija teab kõigi teiste mängijate strateegiaid ja ükski mängija ei saa oma olukorda parandada, muutes ühepoolselt vaid oma strateegiat.
Probleem: kõigi jaoks tervikuna eksisteeriks parem strateegia, aga mõnikord selleni ei jõuta, takistab näiteks egoism , kommunikatsiooni või usalduse puudus.
Praktiliseks näiteks ka: ärilised otsused (konkurents VS koostöö)
Teisisõnu: tasakaal võib olla ebamugav

Braess’i paradoks

Dietrich Braess, saksa matemaatik, 1968
Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad
Ehk näiteks transpordi vallast : uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte
- New York 42nd street : tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge
- „Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne“

Pigou -Knight-Downs’i paradoks

Ka Lewis -Mogridge’i argument
Tasakaal ühistranspordi ja autokasutuse vahel on tihti seal, kus reisiaeg on võrdne.
- Investeering maanteedesse meelitab inimesi eemale ühistranspordilt
- Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma
- Uus ummik maanteel võib olla tõsisem
- Uus infrastruktuur täitub „iseenesest“
California : „despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode“
Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti?

Kulukontseptsioonid
Kulusid saab käsitleda (liigitada) erinevalt:

Majanduskulud ja finantskulud
Pöördumatud kulud
Regulaarsed ja perioodilised kulud
Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud
Kogu-, püsi- ja muutuvkulud
Keskmised ja piirkulud

Üldised, ühis- ja erikulud
Majanduskulud ja finantskulud

Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust.
Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu – raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest. Finantskulu erineb alternatiivkulust, kui ressursid ei ole turul vabalt kaubeldavad.

Pöördumatud kulud (sunk cost )
Pöördumatud kulud on möödunud perioodil tehtud kulud – neid ei saa enam olematuks muuta. Alternatiivkulu tähenduses polegi tegemist kuluga, sest enam ei ole alternatiivset tegutsemisvarianti – ressurss on juba pruugitud.
Transpordi juures on tähtsaim pöördumatu kulu infrastruktuuri ehituse kapitalikulu .
Pöördumatud kulud on tähtsusetud, kui plaanitakse loodud infrastruktuuri tulevikku, samuti ei mõjuta see kasumi maksimeerimist.
Pöördumatud kulud on aga tähtsad, kui nendega seoses on üleval võlgu. Laenuintress kuulub tagasimaksmisele ja see avaldab mõju rentaablusele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 67 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unnamed5 Õppematerjali autor

elastsus nõudlus intervall pöördumatud kulud konkurents finantskulu reisiaeg majanduskulu infrastruktuur turg piirkulu

Sarnased õppematerjalid

docx

Transpordiökonoomika I kt

Kontrolltöö toimub nädalal #8, 24. oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A. Formaat: 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused. Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saak

Transpordiökonoomika

pdf

Mikrooökonoomika konspekt

Majandusteadus. Mikro- ja makroökonoomika. A. Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve, sissetulek ja ühine otsus hüviste tarbimiseks. Intertemporal substitution – kuidas jaotada ressursse antud ja järgmise perioodi vahel • Ühiskonna ressursside juhtimine on tähtis, sest ressursside kogus on piiratud. • Kõiki tooteid ja teenuseid, mida meil vaja oleks, toota ei ole võimalik. MAJANDUSE KÜMME PÕHIMÕTET Majandusteadus (economics) on aine, mis katsub seletada, kuidas indiviidid ning firmad optimeerivad (piiratud) ressursside kasutamist. 1) Inimesed teevad kompromisse; Efektiivsus tähendab, et ressursse kasutatakse optimaalselt. Võrdsus ehk sotsiaalne õiglus tähendab, et ressurssidest saadav kasu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel õiglaselt. 2) Igal asjal on oma hind; Alternatiivkulu (opportunity cost) on see, millest inimene loobub, selleks et saada seda, mida ta tahab. 3) Ratsionaalsed inimesed võtavad arvesse piir- ehk marginaalkulusid;

Mikroökonoomika

pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......

Micro_macro ökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents......................................................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

doc

Majanduse alused

1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o

Majandus

docx

Rahanduse konspekt

2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui ri

Riigirahandus

docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?

Majandus

Rohkem sarnaseid