Tomatite kasv erikeskkondades (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

21

doc

TOMATITAIMEDE KONKURENTS

Olen üles kasvanud maal ning seega ka väga palju looduse keskel viibinud. Tänu sellele pakuvad taimed ja loomad mulle palju huvi. Aednikust isa abistamisel märkasin sageli, kuidas kasvuhoones taimed erinevalt kasvasid ja nii mõnigi neist arengus teistest maha jäi. Vastusest, et valgust jäi väheseks, ühel hetkel enam ei piisanud. Tahtmine oli teada saada, miks nii toimub ja see tingiski minu uurimistöö teemavaliku. Et oma probleemile lahendust leida, püstitasin tööhüpoteesi: tomatite kasvu ja arengut mõjutab nende omavaheline konkurents. Katseobjektiks valisin suhteliselt vähenõudlikud ja kiirekasvulised tomatid sordist "Roma". Töö koosneb kahest osast. Esimeses, üldteoreetilises osas, kirjeldatakse tomatitaimedele mõjuvaid keskkonnatingimusi. Lahatakse konkurentsi põhjuste üle ning ressursikonkurentsi tagamaid. Kirjeldatakse valgust kui ressurssi ning vaadeldakse sellest tekkivat konkurentsi.

Bioloogia

9

docx

Botaanika kontrolltöö

KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused

Botaanika

40

pdf

Taimede ökofüsioloogia eksam

 Süsinik taimes, kust saab, kas limiteerib taime kasvu   Kuidas muutub õhulõhede juhtivus CO2 vähenemisel/suurenemisel,  Mineraalainete omastamine juurtega, kas protsess vajab energiat, kas juurtes sünteesitakse ATP  Õhulõhede juhtivus suurenes 2 korda, kuidas ja mis suunas muutub transpiratsioon kui õhuniiskus jääb samaks.  Millistel muldadel on juurte eluiga lühem ja ringe kiirem ning mis põhjusel? Juurte jaotus ja kasv mullas sõltub toitainete kättesaadavuse ruumilisest heterogeensusest. Juurte eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad, neelamine väheneb, varud ammendatakse). Juurte eluiga on seda lühem mida toitainetevaesem on muld. Kui toitaineid on vähe ja need ammendatakse kiiresti, siis pole ju taimel põhjust hoida oma resurssi juba kasutatud mullaruumalas vaid ta suunab selle mujale – sinna mullaruumalasse kus toitained veel ammendatud pole. Sellest

Bioloogia

17

docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

Lehe parenhüümi rakkudes tekib madal veepotentsiaal, mis loob potentsiaalgradiendi kuni juurerakkudeni, tingides pideva kapillaarse veesamba. Veesammast aitavad koos hoida ja ülespoole nihutada kohesioon- ja adhesioonjõud. V ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. 1. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasvu all mõistetakse taime või tema organite pöördumatut suurenemist, mille aluseks on organite, rakkude või nende üksikosade uuenemine, kasv ja paljunemine. Uuenemine ei ole sealjuures vaid kopeerimine ja asendumine, vaid ka diferentseerumine. Areng kujutab endast kvalitatiivsete morograafilifte ja füsioloogiliste muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumisest kuni surmani. 2. Rakukasvu liigid. Põhikasv on rakukasv, kuhu kuulub 4 erinevat protsessi. * plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), *

Taime- ja loomafüsioloogia

9

doc

Taimekasvatuse kordamine

Selleks töödeldakse seemned vastava kleepuva (siirupilahuse) massiga ning kõdusõnniku või tolmpõlevkivituha seguga (teisi kasutatakse ka). 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus Kartulimugulate eelidandamise eesmärk on kiirendada tõusmete tärkamist. Seemnemugulaid hoitakse umbes 4-5 nädalat piisava valguse, soojuse ja niiskuse käes temperatuuril 12- 15 C. Sellistes tingimustes moodustuvad mugulatele lühikesed, kuni 20 mm pikkused idandid, mille kasv jätkub pärast mahapanekut. Samuti tekivad juurealgmed, mis võimaldavad taimel kiiresti üle minna juure kaudu toitainete omastamisele. Eelidandamiseks sobivad õhurikkad köetavad valgusküllased ruumid. Idandatakse spets. kastides. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse temp. hoidlas. 20.Lina teisendite rühmad Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina.

Taimekasvatus

32

docx

Taimefüsioloogia konspekt

 Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Kuumus, jaheduskindlus, külmakindlus ja kahjustused (jää tekib rakuvaheruumidesse, veetustumine, suhkrute sisalduse suurenemine), pakasekindlus. Õhutemperatuuri tõus alates 0°C-st iga 10° võrra kiirendab taimede kasvu ligikaudu kaks korda. Selline taime kasvukiirendus jätkub antud liigi optimaalse kasvamise temperatuurini, mille puhul taime kasv on tema arenemise antud etapil kõige intensiivsem. Taimekasvuks on tähtsad nii teatud soojustase kui ka temperatuuri iseloomulik aastane ja päevane käik. Sellist pika aja jooksul väljakujunenud reageerimist soojade, jahedate või külmade perioodide vaheldumisele nimetatakse termoperiodismiks. Kasvuperiood vaheldub puhkefaasiga, mida iseloomustab kõigi füsioloogiliste protsesside aeglustumine, mis tagabki parema kaitse külmumise, kuivamise ja isegi mürkide vastu.

Bioloogia

44

pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Esimesel kasvuaastal annavad tuhkurenelad vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse ­ see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse. Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multsitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel 11 arvestama, et mitte vigastada juuri. Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied enneaegselt pudeneda

Ilutaimede kasutamine

16

docx

Köögiviljandus

alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk · Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e. suvikõrvits, arbuus · Tatralised- Rabarber, hapu oblikas Elukestvuse järgi jaotatakse Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks

Aiandus

Meedia

Kommentaarid (0)