- kuidas haridusasutused kasutavad neile antud resursse - milline on asutuse töö tulemuslikkus - kuidas on realiseerunud riiklik koolituspoliitika - kuivõrd efektiivselt toimib haridussüsteem tervikuna jm. Välis- ja sisehindamine on teineteisest sõltumatud Ühe hindamise käigus koostatud hinnanguid ei arvestata teise hindamise puhul. Välis- ja sisehindamine sõltuvad teineteisest Sisehindamise tulemusi arvestatakse välishindamise raames ja vastupidi. Kasvukeskkonnad kujunevad Füüsiline kasvukeskkond- maja, ümbrus, atraktsioonid.. Füüsiliselt mõõdetavad parameetrid. Vaimne kasvukeskkond- sotsiaalne, emotsionaalne keskkond, suhted Arendav õppevara- mänguasjad jms Õppekvaliteedist rääkides räägime lisaks inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna arengu eeldustest: - inimese kodanikuks kujunemise ja kodanikuna elamise eeldused. - põlvkondade järjepidevuse ja kultuuriseose kestvuse eeldused
vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st.
Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Vaimne areng ja intelligentsuse olemus. J.H.Flavelli järgi on intelligentsuse testimine oluline selleks, et näha eelkõige laste individuaalseid omadusi ja eripärasid. Individuaalseid erinevusi suurendavad erinevad 3 kasvukeskkonnad isegi ühe ja sama perekonna raames. Seega ei saa ka üks ja sama kasvukeskkond ühe pere laste jaoks olla identne. Vaimset arengut on püütud vaadelda individuaalselt ja vanusegruppide kaupa. Kui meil on teada, mis tasemeni antud vanuses lapsed on võimelised arenema, on võimalik konkreetse laste võimeid võrrelda ja näha, kus laps võrreldes eakaaslastega asub. Siit tulenebki lasteasutuse väga oluline
Lapsed kasvavad kas täisväärtuslikeks inimesteks või satuvad ühiskonna pahameele alla. Autor valis töö teemaks "Keskkond lapse arengu mõjutajana" sellepärast, et on ise elanud kodus, kus olid rasked tingimused. Viibinud lastekodus ning võetud eestkoste alla ja seepärast tuli soov uurida seda teemat lähemalt. 3 Töö eesmärgiks on uurida kuidas mõjutavad erinevad kasvukeskkonnad last. Autor tugineb oma töös nähtule, kogetule ja kasutatavale allikmaterjalile, mis puudutab erinevates tingimustes elamist ning kasvamist. Hüpotees: asendusperre tulnud lapsel on kohanemisraskusi ja sotsiaalabi puudub. Teema on väga aktuaalne, sest on palju lapsi, kes mingil põhjusel ei ela koos oma pärisvanematea, sest vanemad ei saa oma eluga hakkama ega suuda seetõttu ka oma last ülal pidada ja nendele lastele on leitud asenduspered.
annaabi.ee 
